Põllumajandus, maaelu areng ja keskkonnakaitse ERL foorum 22. aprillil 2005

1. Maret Merisaar Eesti Roheline Liikumine Roheline@online.ee Põllumajandus, maaelu areng ja keskkonnakaitse ERL foorum 22. aprillil 2005

2. Ettekandes on kasutatud EV Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna ja –maastike büroo juhataja, pr. Ülle Puusta materjale

3. Säästva põllumajanduse suunas?

4. Põllumajandus ei ole tööstussektor vaid paljude funktsioonidega tegevusvaldkond. Maamajandus peab tootma tervislikku toitu, säilitama maastike mitmekesisuse ja tagama tööhõive maapiirkondades. Parem ja odavam on säilitada olemasolevaid sotsiaalseid ja looduslikke väärtusi, kui need algul hävitada ja seejärel suurte kuludega taastada. Säästlikemate maaviljelusvõtete väljaarendamine on odavam, kui näiteks joogivee puhastamine väetistest ja pestitsiididest. Euroopa Maasõprade põllukampaania võtmesõnumid

5. Inimeste lahkumine maalt linna Rohkem väetisi ja pestitsiide? Maastikud ja liigirikkus/ poollooduslikud rohumaad Supermarketid, toiduainete ja loomade kaugveod Loomade heaolu ja toiduohutus Geeetiliselt muundatud põllukultuurid Mahepõllumajandus Riskid ja võimalused

6. Otsetoetused (I sammas) • Suurenevad järk järgult 25%-lt • 2004. a. kuni (100%-ni 2013.aastal. • Täiendav osa II sambast ehk maaelu arengu sambast (Eestis 15%) • Ühtne pindalatoetus • Otsetoetusi antakse näiteks sertifitseeritud seemnele, piimalehmadele, uttedele.

7. Tootmise otsetoetused ei ole EL-s üldiselt seotud keskkonnakaitse või loomade heaolu nõuetega Pestitsiidide laotamine Hollandis

8. Intensiivse põllumajandustootmise üks kõige kahjulikumaid aspekte on sõltuvus kemikaalide kasutamisest, mis toob kaasa nii tervise-, keskkonna- kui majanduskahjusid. Üheksakümnendatel aastatel vähenes pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine Ida-Euroopas majanduslikel põhjustel väga järsult. See annab praegu eelise mitmete Lääne-Euroopa riikide ees, kes püüavad vabaneda sõltuvusest põllumajanduskemikaalide suhtes. Risk: Ühtse põllumajanduspoliitika subsiidiumid ja võistlus ühisturul sunnivad Ida-Euroopa põllumehi väetiste ja pestistsiidide koguseid suurendama. Võimalus: Uute liikmesriikide põllumajanduspoliitikud seostavad toetused sobilike keskkonnakaitsenormidega. Sellega julgustatakse põllumehi investeerima tõhusamatesse laotusvahenditesse või minema üle mahe- või integreeritud tootmisele. Väetised ja kahjuritõrjevahendid

9. ”Maasõprade” ettepanekud I samba toetuste osas • Seada toetuse saamisel lisatingimused keskkonnakaitse, toiduohutuse ja loomade heaolu edendamiseks. • Omariiklikud juurdemaksed võiksid soodustada ekstensiiv- ja mahetalusid. • Arendada kohalikke turustamisskeeme ja toiduainete töötlemise ettevõtteid

10. Maaelu arengu toetused ehk põllumajanduspoliitika 2. sammasI Riiklik Arengukava (RAK)arendusrahastustII Maaelu Arengukava (MAK)tagatisrahastust

11. I Riikliku Arengukava (RAK) põllumajandustoetused 2004-2006 • Põllumajandustootmine • Töötlemine ja turustamine • Alternatiivettevõtlus • Integreeritud maaparandus • Külaareng • Metsandus • Nõustamine

12. Emiste pidamistingimused intensiivse tootmise puhul

13. Kohalik turg Slovakkias Kohalik turg ja loomade vedu

14. Toiduained pole kunagi varem nii pikki teid läbi rännanud kui praegu ja see ei ole säästva arenguga kooskõlas. Põllumajandusloomade kaugveod põhjustavad suuri kannatusi ja suurendavad haiguste leviku riski. Suured rahvusvahelised hulgimüügiettevõtted, mis mängivad toidukaupade ringipaigutamisel kõige olulisemat rolli, on laialdaselt kanda kinnitanud ka Kesk- ja Ida-Euroopas ning kiiresti vallutanud olulise osa sealsest toiduturust. Suurettevõtted nõuavad põllumeestelt suurtes kogustes normeeritud toidukaupu, dikteerides sealjuures hinna. Risk: Euroopa Liidu laienemise ja kaubandusbarjääride kadumisega suureneb toidukaupade kaugvedu veelgi. Suurte kaubanduskettide areng tõrjub väiketootjad turult välja. Võimalus: Õigesti suunatud maaelu arengukavade ja LEADER+programmiga õnnestub väiketootjate turugude arengule uus hoog anda. Supermarketid ja toiduainete ning loomade kaugveod

15. Linnuvaatlustorn Räpina poldril • Külade arendamine ja mittetootlike tegevuste toetamine • LEADER programm- alt üles tulevad kohalikud algatused • Alates 2007 aastast

16. II Maaelu Arengukava (MAK) Allikas: EL Põllumajanduse arendamise ja tagatisrahastu Kava valmistab ette Põllumajandusministeerium Rakendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, PRIA

17. MAKi peamiseks eesmärgiks on tagada EL ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate meetmete (rahaliste toetuste) abil Eesti maapiirkonna säästev ja tasakaalustatud areng.

18. Maaelu arengu kava 2004-2006: planeeritud toetused

19. Maaelu arengu toetused (2004 aasta eelarve kasutamine) Ebasoodsamate piirkondade toetus 71% Põllumajanduslik keskkonnatoetus 152 % • Keskonnasõbralik tootmine 193% • Mahepõllumajandus 73% • Eesti tõugu hobune 129% Elatustalud 60% Veekaitse meetmed 54% Tagasi I sambasse: otsetoetuste lisamaksed (ajutine, kuni 2006) 15% II samba rahast. Kas selle eelarverea raha ei saa 2005-2006.a. osaliselt kasutada nt. pool-looduslikele rohumaadele?

20. 2005. aastal toetati lisaks Põllumajandusmaade metsastamist Natura 2000 alasid Põllumajandusliku keskkonnatoetuse all: • Kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist • Tori hobust • Raskeveohobust • Eesti maatõugu veist O,00 krooni jäi eelarves järgmistele meedetele • Keskkonnasõbralik majandamine • Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine • Poollooduslike koosluste hooldamine • Talvine taimkate

21. Vähemsoodsate piirkondade toetus ESITATI: • 8568 taotlust; • 308 759 hektari kohta. • Toetuse määr391kr/ha LFA: Less Favourite Areas Vähemalt 1 ha 5 aastane kohustus

23. Vähemsoodsate alade toetus hektaritele, maakondade lõikes

24. Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2004. a rakendati 3 alategevust: - Keskkonnasõbralik tootmine (KST) - Mahepõllumajandus - Ohustatud tõugu looma kasvatamine (Eesti tõugu hobune)

25. Keskkonnasõbralik tootmise ja mahepõllumajanduse toetamine, hektaritele maakondade lõikes

26. Mahepõllumajandus, kus välditakse keemiliste väetiste ning pestitsiidide kasutamist, kujutavad endast Ida-Euroopa põllumeestele suurt võimalust, sest siin on nende aintete kasutamine juba praegugi väike. Mahepõllumajandus ei ole soodne mitte ainult loodusele ja elanike tervisele, vaid aitab kaasa ka uute töökohtade loomisele. Risk: Uued liikmesriigid pööravad peatähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja kaotavad oma praeguse mahepõllumajandusele üleminekut soodustava eelisolukorra.  Võimalus: Põllumajanduslikud keskkonnatoetused ning maaelu arengu meetmed suunatakse mahepõllumajanduse ja teiste keskkonnahoidlike maaviljelusviiside edendamisse ja tugevdatakse mahetoodete turgu. Mahepõllumajanduse edendamine

27. Kohalike ohustatud tõugu loomade arv,2000-2004

28. Eesti hobuste toetused 2004.a, maakondade lõikes

29. Elatustalude kohanemise toetusTaotlejaid: 2251. Toetuse määr 15647 kr/aastas

30. Mahajäetud laut Põlvamaal

31. Elatustalude toetuste arv maakondade lõikes (8. nov)

32. Veekaitsetoetused: Eesmärk: korrastada sõnnikuhoidlad (Ajutine, kolme aastase kohustusena). Taotlejaid 2004 aastal 760. Toetuse määr 1252 kr/loomühiku kohta 1 loomühik (LÜ) = ca • Üle 24 kuu vanune veis = 1 LÜ • 6...24 kuu vanune veis = 0,6 LÜ • Kuni 6 kuu vanune veis = 0,2 LÜ • Emis (sh põrsastega) või kult =0,33 LÜ • Vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga = 0,1 LÜ • Üle 1 a vanune kits või utt talledega = 0,15 LÜ

33. EKSEKO seafarmi betoonist lägahoidla

34. Veekaitse meetmete taotlejad, arv maakondade lõikes

35. Põllumajandusmaade metsastamine (alates 2005 aastast) • Meetme eesmärk on vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud, põllumajanduseks vähemsobivate maade osakaalu. Toetada väärtusliku metsaga metsamaa kujunemist.

36. Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine (alates 2005 aastast)

37. Natura 2000 alad Kinnitatud Vabariigi valitsuse korraldusega 5. augustil 2004.a. 66 linnuala ja 509 looduslala, mis osaliselt kattuvad Kogupindala 1422 500 ha, 51% meres ja 49% maismaal 80% kattuvad vähemsoodsate aladega

38. NATURA 2000 alade kaart

39. Natura 2000 alade toetamine • Algab 2005.a. • Vähemalt 0,3 ha. • 1 aastaks • Vaja täita üldisi keskonnakaitse nõudeidja kaitsekorraldus-kava nõudeid

40. Mitmekesine maastik, kus viljeldakse ekstensiivset põllumajandust, aitab vältida üleujutusi ning pinnase erosiooni ja tõmbab ligi maaturismist huvitatud inimesi. Enamustes postsotsialislikes riikides künti kollektiviseerimise käigus põllupiirid üles ja sellega kaasnes suur mitmekesisuse kadu. Siiski on veel küllalt säilinud ka mosaiikseid maastikke, kus leidub arvukalt põllumajandusmaastikele iseloomulikke linde, taimi, ning putukaid. Risk: ÜPP julgustab kasutama senisest rohkem pestitsiide ja väetisi, spetsialiseeruma üksikute monokultuuride kasvatamisele, kündma üles põllupiire ja seega drastiliselt vähendama põllumajandusmaastike ja liikide mitmekesisust. Võimalus: Uued liiikmesriigid kehtestavad ÜPP toetuste saajatele keskkonnakaitse alased lisatingimused ja kasutavad põllumajanduslikke keskkonnaprogramme maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Maastikud ja liigirikkus

41. Pool-looduslikke rohumaade hooldamine • Seni on pool-looduslike rohumaade hooldamist toetanud ainult Keskkonna-ministeerium • EL LIFE projektid

42. MAK toetuste keskonnamõju hindamine ja seire • Põlluministeeriumi seirekomisjon ja Põllumajandusuuringute Keskus. • TWINNING projekt hollandlastega. • Indikaatorid : mulla, vee, õhu, bioloogilise mitmekesisuse jne. kohta • Tegelikku mõju näeb alles mitme aasta möödumisel

43. Rapsipõld

44. Põllumajanduskultuuride geneetilise muundamisega kaasneb toiduainete tootmise äärmuslik industrialiseerimine ja monokultuuride viljelemine. Biotehnoloogiakompaniide lubadustele vaatamata ei ole GM-toiduained toonud kaasa kasumeid, vaid hoopis uusi riske keskkonnale, põllumeestele ja tarbijatele. Euroopas ei õnnestunud muundatud toiduaineid tarbijate vastuseisu tõttu läbi suruda. GMO kultuure kasvatatakse müügiks ainult Hispaanias, Rumeenias ja Bulgaarias. Risk: Uued liikmesriigid alustavad geneetiliselt muundatud põllukultuuride laialdast viljelemist ilma vastava seadusandliku raamistuse ja järelevalveta ning eiravad oma kodanike õigust saada nende toodete kohta piisavalt teavet. Võimalus: Uued liikmesriigid kehtestavad ajutised keelud Euroopa Liidus lubatud GMO-kultuuridele ja loovad GMO vabad tsoonid, kus mitte mingisuguseid muundtaimi kasvatada ei tohi. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

45. Geenitehnoloogia komisjon Septembris 2004 hääletas Eesti ainsa uue liikmesriigina GMO maisiliini MON863 ühisturule lubamise poolt. Vanadest liikmesriikidest olid poolt Soome, Holland ja Suurbritannia. Eesti keskkonnaministrit nõustavas geenitehnoloogiakomisjonis (GTK) tõstatasid keskkonnaorganisatsioonide esindajad küll üles Monsanto putukaresistentsusega maisiliini turustamisega kaasnevaid riske, kuid jäid komisjonis vähemusse.

46. Tänan tähelepanu eest!Lisateavet põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu kohta ERL Keskkonnajuhis nr 1/2004(http://www.roheline.ee/files/maaelu/kkj104.pdf)