Riigikontrolli audititest töövõimetuse uue skeemi ootuses Liisi Uder 28.02.2012

1. Riigikontrolli audititest töövõimetuse uue skeemi ootusesLiisi Uder28.02.2012

2. Riigikontrolli varasemad auditid • 2010. aastal lõppenud audit “Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel”; • 2007. aastal lõppenud audit “Riigi tegevus tööõnnetuste vähendamisel” ja selle auditi 2011. aastal lõppenud “Järelaudit riigi tegevusest turvalise töökeskkonna tagamisel“

3. Praegune süsteem käib riigile peagi üle jõu • Töövõimetuspensionäride arv kasvab; • Sellega seoses kasvavad kulud töövõimetuspensionite maksmiseks; • Pensionikindlustuse kulud ületavad tulusid juba praegu.

4. Üks kord töövõimetu, igavesti töövõimetu • Töövõime määramisel ei lähtuta isiku potentsiaalist: • Töövõimetuse määramise aluseks on ennekõike isiku võime teha tööd, mida ta tegi viimati või mida on teinud kõige kauem oma tööelu jooksul; • Arvesse ei võeta ei isiku sissetulekuid, võimalusi terviseseisundit taastada, võimet teha muud tööd ega võimalusi omandada uus amet. • See on viinud olukorrani, kus väga väheste töövõimetusekspertiiside tulemusena ei tuvastata püsivat töövõimetust. Korduvekspertiide puhul on vaid üksikud juhud, kus isikule ei määrata püsivat töövõimetust; • Selle põhjuseks omakorda on see, et töövõimetuse määramisel ei pakuta isikule teenuseid, mis võimaldaks tal edasi töötada või omandada uus amet.

5. Püsiva töövõimetuse põhjused on teadmata • 89% juhtudest on püsiva töövõimetuse määramise põhjuseks üldhaigestumine • Riigil on küll ülevaade töökeskkonnast tingitud haigestumiste ja vigastuste kohta, kuid see põhineb ennekõike Tööinspektsiooni andmetel. Riik isegi tunnistab, et see statistika ei vasta tegelikule olukorrale. • Sellest tulenevalt ei ole teada paljudel juhtudel tegelikult on töövõimetuse põhjuseks töökeskkond. • Töövõime kaost tekkinud kulud jäävad aga riigi kanda, isegi kui töövõime on kadunud kehvade töötingimuste tõttu.

6. Töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tulust • Riik maksab töövõimetuspensioni hoolimata isiku sissetulekute suurusest: • Mistõttu süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, ligi 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu; • Teisest küljest teenib 40% töövõimetuspensionäridest mingit tulu, neist 10% üle keskmise palga. Tulu teenivad 5% nendest isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus. • Süsteem pole säästlik, kuna töövõimetuspensioni maksmisel ei võeta arvesse isiku samal ajal teenitud tulu.

7. Riigikontrolli soovitatust Soovitus sotsiaalministrile: kujundada edaspidi töövõime hindamise süsteem ümber selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu. Töövõimekaotus tuleks isikule määrata alles siis, kui on selge, et inimene ei ole võimeline tööd tegema ja elatist teenima. Soovitus sotsiaalministrile ja rahandusministrile: kaaluda kohustusliku tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse sisseseadmist. Soovitus sotsiaalministrile: loobumata põhimõttest, et võimalikult suur hulk töövõimetuspensionäre võiks olla tööga hõivatud, kaaluda edaspidi töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga. Algatada seaduse muudatus, millega kehtestataksemaksimaalne tulu suurus, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. Soovitus sotsiaalministrile ning haridus- ja teadusministrile: luua programm töövõime kaotanud isikute tööalaseks rehabilitatsiooniks, mis võimaldaks ümberõpet ja looks eeldused nende naasmiseks tööturule. Kui isik on kaotanud võime teha tööd oma endises ametis, peab olema talletagatud võimalus omandada uus eriala ning naasta tööturule.

8. Kõik. Täpsemalt ikka aadressil www.riigikontroll.ee Tänan