110 likes | 454 Views
Taime- ja loomaliikide arvu vähenemine. Katri-Kaisa Konrad Albu Põhikool 9. klass. Põhjused. Kliima soojenemine Elupaikade hävimine inimtegevuse tagajärel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine. Kliima soojenemine.
E N D
Taime- ja loomaliikide arvu vähenemine Katri-Kaisa Konrad Albu Põhikool 9. klass
Põhjused • Kliima soojenemine • Elupaikade hävimine inimtegevuse tagajärel • Mürgine ümbrus • Happevihmad • Küttimine
Kliima soojenemine • Tänu kliima soojenemisele kaovad senised elupaigad ja paljud liigid ei suuda ümber kolida regioonidesse, mis neile sobiks • Suurimas ohus on taimed ja putukad, kuna imetajad ja linnud saavad kergemini elupaika vahetada. • Osa liike võib hukkuda ka tänu kuumusest tekkinud stressile
Elupaikade hävimine • Inimtegevuse käigus võetakse maha palju metsasi ja rajatakse uusi põllumaid, lastakse levida kõrbetel, ehitatakse linnu, teid ja kaevandusi ning reostatakse keskkonda • Paljud veekogud kasvad liigse väetise pärast kinni. • soo kuivendamise tagajärel kaovad elupaigad
Mürgine ümbrus • Tekib siis kui metsa alused loobitakse igast kahjulikku prahti täis. • Palju heitgaase õhkkonnas • veeloomade jaoks on ohtlik ka veereostus
Happevihmad • Happevihma tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. • Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. • Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
Küttimine • kütitakseloomade naha või sarvede pärast selline kaup on kallis, sest nende loomade küttimine on keelatud. • Kütitakse ka salaja, toidu tarbeks.
Faktid • Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. • Keskkonnamürkide sisaldus on Läänemeres kolmkümmend kuni sada korda kõrgem kui ookeanis. • Viigerhüljes, naarits ja lendorav on kolm Eesti kõige ohustatumat imetajate liiki. • Iga järgneva aastaga sureb välja umbes 2000 taimeliiki kogu maailmas
Viigerhüljes Lendorav Naarits