1 / 17

EL 5 RP projekt EGG

EL 5 RP projekt EGG. Anu Laas TÜ Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna doktorant EKTTK Pere- ja heaolu-uuringute rühm. EGG. EL 5 RP projekt EGG: Enlargement, Gender and Governance Kestus 3 aastat (01.12.2002 – 30.11.2005) Projekti koordinaator: Belfasti Ülikool

tamyra
Download Presentation

EL 5 RP projekt EGG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EL 5 RP projekt EGG Anu Laas TÜ Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna doktorant EKTTK Pere- ja heaolu-uuringute rühm

  2. EGG • EL 5 RP projekt EGG: Enlargement, Gender and Governance • Kestus 3 aastat (01.12.2002 – 30.11.2005) • Projekti koordinaator: Belfasti Ülikool • Partnerid 10 riigist: Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola, Slovakkia ja Sloveenia • Eksperdid: UK, Itaalia, Ungari • Teadlaskond interdistsiplinaarne Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  3. Projektis osalejad Eestist Anu Laas –projektijuht Senised koostööpartnerid: Judit Strömpl, Kairi Talves, Helen Haab, Rauno Salupere Ülle Kuke seminaritöö Riigikogu stenogrammide põhjal - retoorika analüüs soolise võrdõiguslikkuse diskursuses Katri Lamesoo bakalaureusetöö prostitutsiooni meediadiskursusest Soosotsioloogia kursusel osalenud üliõpilased on viinud läbi süvaintervjuusid naisliidritega erinevatest omavalitsustest Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  4. Eesmärk Uurida: • naiste esindatust esindusinstitutsioonides ja teistes -organisatsioonides • otsuste sisu ja sootundlikkust • takistusi (seesmisi, väliseid) sooteadlike otsuste langetamisel Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  5. Uurimisküsimused Mis ulatuses ja mil viisil on EL kandidaatriikides valitsenud kaks olulist jõudu - demokratiseerumine ja EL liitumise ettevalmistused - mõjutanud naiste osavõttu ühiskondlikust elust ja poliitikast? Mis ulatuses ja mil viisil on EL kandidaatriikide naiste ühendused, organisatsioonid, seltsid haaratud ja seotud võrdõiguslikkuse poliitika elluviimise raamkavadega? Kas on olemas mingid erilised strateegiad, mida võiks kasutusele võtta tõstmaks naiste suuremat panust valitsemises? Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  6. Andmete kogumine • Kontseptuaalne raamistik • Naiste nähtavus ühiskonnas • 10-20 süvaintervjuud • Riiklik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (gender mainstreaming) • 2 näitlikustavat uuringut (1. Ülalt alla suunatud poliitika näide; 2. Alt üles kerkiv probleemne eluvaldkond) Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  7. Projekti uuringud 2 näitlikustavat uuringut 2005 aasta alguseks • Võrdne kohtlemine töökohal • Prostitutsioon ja inimkaubandus Süvaintervjuud naistega erinevatest esindusorganisatsioonidest ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviijatega (nt naistega, kes olid poliitikas enne 1989. aastat, praeguste tipp-poliitikutega, arvamusliidritega jne) Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  8. Senine EGG-i kogemus (1) • Uurimisrühma interdistsiplinaarsus on nii plussiks kui miinuseks • Ühiste uurimisvaldkondade ja meetodite konsensus on tulnud pikaldaselt (eelarvejärgselt!) • Eelarvete ebaühtlus riigiti, koordinaatori jäikus ja oskamatus eelarve koostamisel • Diskrimineeriv töötasupoliitika • Positiivne: Koordinaatorid liikunud monoloogilt dialoogile Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  9. Senine EGG-i kogemus (2) • Kontseptuaalsed erimeelsused tugevad (postkommunistlik või postsostsialistlik, nõukogudeaegne, sotsialismiaegne, feminism jne) • Erimeelsused Ida ja Lääne sotsiaalteadusliku ja feministliku uurimuse/soouurimuse valdkondades • Soouurimusliku sõnavara riigitundlikkus ja uudsus/väljakujunematus paljudes maades • Positiivne: teadusliku diskussiooni teke Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  10. Senitehtust • Uuritud soolise võrdõiguslikkuse diskursust ja retoorikat • Uurimisallikaks on olnud Riigikogu stenogrammid (võrdõiguslikkusseaduste arutelud) • Stenogrammid on kättesaadavad kõigile aadressil www.riigikogu.ee Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  11. Stenogrammid kui uurimisallikas • Riigikogu Kantseleis stenogrammitalitus • Olemas nii toimetamata kui toimetatud stenogrammid • Toimatamata stenogramm = täiskogu istungil kõneldu on helikandjalt sõna-sõnalt maha kirjutatud • Toimetamata stenogrammi kirjalikud väljavõtted antakse paranduste tegemiseks istungil kõnelnule Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  12. Stenogrammi toimetamine (1) • Kõneleja saab õiguse teha toimatamata stenogrammis parandusi • Seejärel stenogrammitalitus toimetab • Toimetamine = suulise kõne sõnasõnalise kirjapaneku vastavusseviimine kirjalikule tekstile esitatavate nõuetega • Toimetaja kontrollib ka üleskirjutuse vastavust helikandjale salvestatuga Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  13. Stenogrammi toimetamine (2) • parandatakse ortograafiavead • võetakse välja tarbetud kordused ja parasiitsõnad • parandatakse sõnajärjestust ja lauseehitust • kontrollitakse ning täpsustatakse tekstis esinevaid isiku- ja kohanimesid, mõisteid, õigusaktide ja muude publikatsioonide pealkirju ning tsitaate Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  14. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS)ja Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus SVS ette valmistatud 1999-2000 • Valitsuses kooskõlastamisel 2001 • Riigikogus lugemisel 2002 (märtis ja septembris) • Justiitsministri haldusalas konkureeriv seadus Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus (VVKS, valminud 2002 aprill, Riigikogus 2002 lõpul ja 2003) • Tänaseks SVS ajaloo prügikastis, Riigikogus lugemisel VVKS Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  15. Retoorika analüüs võrdõiguslikkuse diskursuses Võrdõiguslikkuse diskursust uurinud Rootsis Eva Magnusson. Eestis Ülle Kukk (2003), Margus Audova (2003) 3 liiki poliitilisi argumente (Magnusson 1999): • Õiguste argument • Ressursside argument (naised uus ressurss jne) • Huvide argument (naiste ja meeste erihuvid) Eestis puhul argumentatsioon erinev, sest sageli ei saada aru, millest jutt ja misasi see võrdõiguslikkus on Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  16. Võrdõiguslikkuse temaatika on... • personaalne, sest puudutab mingil viisil kõiki • sootundlik, sest soolist võrdõiguslikkust seostatakse naistega • stenogrammides väljendid: naised ju ka…, naised ise…, aga vaesed mehed…, siin tahavad naised meestele munadesse panna… • parteipoliitiline  parteitundlik (nt Reformierakonna vastuseis seaduseelnõule tõi välja ka vastuseisu võrdõiguslikkuse põhimõttele Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

  17. Sooline ebavõrdsus (SE) kui sotsiaalne probleem (SP) • Valdkonna eest vastutajad väidavad, et SE on SP • Naised kohalikus poliitikas ei ole kuigivõrd informeeritud soolise võrdõiguslikkuse poliitikast • Naised kohalikus poliitikas väidavad, et SE ei ole SP • Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (gender mainstreaming) ehk strateegia on teada vaid valdkonna eest vastutajatele, seda ei tea ega tunne otsustajad ega ametnikud • Naised ja mehed arvavad, et SE kui SP on imporditud ja ühiskonnale ‘pealesurutud’ probleem Anu Laas www.zone.ee/sociology/est

More Related