160 likes | 349 Views
EMTL visioon metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime parandamiseks. Investorite jaoks on MAK väga oluline dokument, et planeerida investeeringuid. Tööstus kohaneb vastavalt võimalustele aga ta peab neid võimalusi teadma eelnevalt Tööstuse investeeringud on lähtunud MAK-ist
E N D
EMTL visioon metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime parandamiseks
Investorite jaoks on MAK väga oluline dokument, et planeerida investeeringuid. • Tööstus kohaneb vastavalt võimalustele aga ta peab neid võimalusi teadma eelnevalt • Tööstuse investeeringud on lähtunud MAK-ist • Kui tööstus lahkub siis see võtab kaua aega , et uued võimsused turule tuleksid ( + palju raha investoritelt ja metsaomanikelt)
Arengukava peab planeerima meetmeid, mis tagavad, et ressurss mida planeeritud kasutada tuleb ka turule
Metsatööstuse konkurentsivõime tuleneb • Millised on metsaomaniku võimalused oma omandit kasumlikult majandada (vaata täpsemalt järgmisel slaidil) • Puiduressursi kättesaadavuse stabiilsusest • Investeeringutest , tehnoloogiast • Teadus- ja arendustegevusest, kutsehariduse kvaliteedist • Oskustest, teadmistest, kogemustest • Optimaalsete kuludega metsa ülestöötamise võimalustest • Raietehnika stabiilne koormatus • Kinnistute ja raielankide suurus • Raiereeglite paindlikus • Autotranspordi täismassi piirangud • Millise hinna ja kvaliteediga tootega jõutakse turule
Eesti metsaomanik peaks suutma konkureerida teiste EL riikide metsaomanikega • Millised on selleks võimalused • Metsaomanikule tuleb anda suurem võimalus teha majanduslikke otsuseid - millist puuliiki kultiveerida , mida ja millal raiuda • Suuremad kinnistud tagavad efektiivsema majandamise • Positiivne areng on piirinaabrite ostueesõigus Riigimetsa erastamisel (võiks kaaluda ka võimalust rakendada seda teiste ostu-müügi tehingute korral) • Maksud • Eesti metsaomanik peab olema ka maksustamise kuludes konkurentsivõimeline naabruses asuvate riikide metsaomanikega • Kui on olemas efektiivne Metsa- ja Puidutööstus
Tööstus saab efektiivselt toimida ühtlasel metsakasutusel - kuidas seda saavutada ? • Stabiilsus on kasulik kõigile • Ebastabiilsus tekitab uut ebastabiilsust
Mehaaniline puidutööstus • Saetööstus1,0 milj m3 aastas (prognoos 2009), võimsusi 1,5 milj m3 • Jätkutöötlemine (hööveldamine, komponendid, immutamine, liimpuit, pinnaviimistlemine jne) 500 000 m3 aastas • Plaaditööstus • Vineer, vineerkomponendid, spoon60 000 m3 aastas • Puitkiudplaadid60 000 m3 aastas • Puitlaastplaadid150 000 m3 (prognoos 2009), võimsusi 275 000 m3 aastas • Liidu liikmete osakaal toodangu mahus ~70%
Keemiline puidutööstus • Puitmass125 000 t (EMTL liikmed 100%) • Tselluloos 65 000 t • Paber, papp70 000 t Allikas: SA 2007
Taastuvenergeetika • Küttegraanulid370 000 tonni aastas (EMTL liikmed 67%) • Soojuse/elektri koostootmine olemasolev + planeeritav võimsus 1200 MW Allikas: Graanul Invest
Metsa ja puidutööstuse toormebaas Toormevajadused: • Mehaaniline puidutööstus: 3,5 milj m3. • Keemiline puidutööstus: 0,7 milj • Taastuvenergeetika 3,6 milj m3. • Kokku ca ~7,8 milj m3.
Metsasektoris 50 000 töökohta Allikas: SA 2007
Väliskaubanduse saldo, jooksevkonto + 11 mld Kõigist kaubagruppidest ainsana positiivne saldo! Allikas: SA 2008
Metsatööstussektori SWOT S (tugevused) – kodumaine ressurss, know-how ja investeeringud W (nõrkused) – toormeressursi vähene paindlikkus, ebastabiilne kättesaadavus (metsaomandi killustatus, vähene koostöö erametsanduses) O (võimalused)– turu suurus võrreldes meie mahtudega ülisuur (moodustame alla 1%) T (ohud)– kui me ei pööra sektorile piisavalt tähelepanu, siis konkurentsivõime halveneb, osa tööstusi sulgub täiendavalt.
Tööstusharu tõsised probleemid keskenduvad väärtusahela algusesse Tööstusharu tehniline tase on kõrgtase võrrelduna Skandinaavia konkurentidega. Viimaste aastate investeeringud on tehtud valdavalt tootearendusse ja efektiivsuse tõstmisesse. Installeeritud tootmisvõimsus tööstuses on väga heas vastavuses MAK-ga. väike-metsaomanike turukäitumine, maksusüsteem Ilma eeltoodut lahendamata - ilma puiduta erametsast - ei teostu suure tõenäosusega ka riiklikud taastuvenergia programmid. transpordi efektiivsus Ilma efektiivsuspiirangute kõrvaldamiseta kujunevad programmid eeldatust kulukamaks ja infrastruktuurile liiklustiheduse mõttes liigselt koormavaks. Sektori konkurentsivõime välisturul kannatab. Vajalik Rahandus-, Majandus- ja KKM tihe koostöö lahenduste väljatöötamiseks).