1 / 42

Füüsika 8. klassile

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. Füüsika 8. klassile. AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. . Aine tihedus.

tariq
Download Presentation

Füüsika 8. klassile

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. Füüsika 8. klassile

  2. AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Aine tihedus

  3. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Mida näitab aine tihedus

  4. Tiheduse mõõtühik • Tiheduse ühiku saamiseks tuleb massiühik jagada ruumalaühikuga Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo ρ

  5. GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Mis on gravitatsioon?

  6. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. gravitatsioonijõud

  7. Gravitatsioonijõu mõistekaart

  8. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu Mis on raskusjõud? Valem. Ühik.

  9. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. F – jõud m – keha mass g– gravitatsiooniline kiirendus

  10. Jõu ühik ja tähis • Jõu ühikuks on 1N • Jõu tähiseks on F

  11. Jõu mõiste

  12. gravitatsioon

  13. Raskusjõud

  14. HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil HÕÕRDUMINE

  15. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud

  16. Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdumise tekkimine

  17. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu liigid

  18. Millest oleneb hõõrdejõu suurus?

  19. Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST

  20. Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST

  21. Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST

  22. hÕÕRDUMINE

  23. Mis on deformatsioon? hÕÕRDUMINE

  24. DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Mis on deformatsioon?

  25. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Deformatsiooni liigid

  26. Elastne deformatsioon • A- kokkusurutud õhk hoiab palli seina sirge. • B - kokkupõrkel seinaga deformeerub palli kest. • C – palli hakkab elastsusjõu mõjul taastama esialgset kuju. • Elastsusjõu mõjul liigub pall tagasi

  27. Plastiline ja elastne deformatsioon Keha kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Keha kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist.

  28. Mida näitab rõhk? Valem Ühik. Dünamomeeter • Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. • Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. • Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega. • Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

  29. deformatsioon

  30. Rõhumisjõud

  31. Rõhk

  32. rõhk • RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. • Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu. • Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal).

  33. Mida näitab rõhk? Valem Ühik.

  34. Luik, haug ja vähk  Ivan Krõlov Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,    siis nendel kuidagi ei veaja rist ning viletsus on nende ettevõte.            Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,    mis koos nad ühistööle viis,    et koormat vedada ja selleks siisnad kohe kolmekesi rakendusid ette. Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:        Luik tahab pilvi lennata,    Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.    Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,        kuid koorem praegugi on koha peal.

  35. RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga. RESULTANTJÕUd

  36. Pascali seadus Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.

  37. Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p = ρgh,kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g = 9.8 N/kg. Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku?

  38. Archimedese seadus • Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne • keha pooltvälja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. • Üleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud • keha üles.

  39. Millal keha heljub vedelikus? • Keha heljub vedelikus, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. • Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. • Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.

  40. Millal keha ujub vedelikus? • Keha tõuseb vedelikus üles siis kui üleslükke jõud on raskusjõust suurem. • Keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem.

  41. Millal keha upub vedelikus? • Keha uppumisel on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. • Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.

  42. ©anmet.jg 2010 Tänan tähelepanu eest!

More Related