Haridusvõimaluste võrdsuse ekspertrühma tööst

1. Haridusvõimaluste võrdsuse ekspertrühma tööst Marju Lauristin

2. Ekspertrühma koosseis • Marju Lauristin • Krista Loogma • Reet Laja • Ene-Mall Vernik-Tuubel • Meedi Neeme • Epp Rebane • Tiina Annus

3. STRATEEGIA LÄHTEKOHAKS ON HARIDUSE KUI ISEVÄÄRTUSE KOLMEST DIMENSIOONIST TULENEVAD VÄLJAKUTSED

4. 1. HARIDUS KUI VÄÄRTUS: ISIKSUSE DIMENSIOON • Haridus aitab avastada ja avada inimese võimeid, toetab tema pidevat eneseanalüüsi ja eesmärkide seadmist kogu elu jooksul •  Hariduse kaudu kujunevad ühiskonna liikmetest eneseteadlikud ja õpivõimelised isikused, aktiivsed subjektid, kes tahavad ja oskavad oma unistusi ellu viia, rakendades kõiki oma võimeid ja andeid. • Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega. • Kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile on Eesti elanike elukvaliteedi ja heaolu paranemise põhiline ressurss.

5. 2. HARIDUS KUI VÄÄRTUS: KULTUURI DIMENSIOON • Hariduse (õppimise) kaudu kanduvad põlvest põlve kultuuris loodud märkide süsteemid (keeled), nende abiga talletatud ühised uskumused ja väärtused, tegutsemis- ja käitumismudelid ning kultuuritekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskused. • Kultuurimärkide ja koodide ning kultuuri tuumiktekstide tundmine ja loov kasutamine võimaldab uute ühiste tähenduste pidevat kujunemist, aidates säilitada inimkoosluste sisemist sidusust. • Võimaldades koosluse uutel liikmetel kujundada oma identiteeti ja suhestuda ühise mineviku, oleviku ja tulevikuga, on haridus kultuuri kestlikkuse kõige olulisem mehhanism. • Hariduse kaudu omandatud oskus tõlkida ja seletada ka võõraste kultuuride tekste, märke ja tähendusi on aluseks kultuuridevahelisele dialoogile ning kultuurilise mitmekesisuse väärtustamisele, milleta pole mõeldav Eesti osalemine Euroopa ja maailma kultuuriruumis.

6. 3. HARIDUS KUI VÄÄRTUS: ÜHISKONNA DIMENSIOON • Haridus on ühiskonna olemasolule ja arengule vajaliku intellektuaalse ja sotsiaalse kapitali allikas. • Haridus aitab kaasa ühiskonna sidususele ning paindlikkuse, refleksiivsuse, loovuse ja uuenemisvõime suurenemisele. • Hariduse kaudu kujundatakse ühiskonna võimekus luua ja rakendada uusi tehnoloogilisi võimalusi nii majanduse arenguks kui inimeste heaolu suurendamiseks. • Eesti ühiskonna edasine edukas areng sõltub Eesti ühiskonna võimekusest toime tulla ja loovalt (sh ennetavalt) tegutseda kiiresti ja ettearvamatult muutuva globaalse tehnoloogilise, majandusliku ja ökoloogilise keskkonna tingimustes. • Seda võimekust loova elukestva õppe kaudu kujunevad Eesti eeldused teadmiste- ja innovatsioonipõhiseks majandusarenguks.

7. ÜHISKONNA DÜNAAMILISUS KULTUURI JÄTKU- SUUTLIKKUS ISIKSUSE ENESETEOSTUS väljakutsed KOOLIKORRALDUS KÄTTESAADAVUS ÕPPEPROTSESS

8. Sihiseade: • Tõsta üldiselt Eesti inimvara kvaliteeti rahva õpivõimekuse suurendamise ja hariduse sisu kaasajastamise kaudu • Vähendada hariduse kaudu sotsiaalse kihistumise mõju • Vähendada inimvara raiskamist katkenud, võimetele või tööturu nõuetele mitte vastava hariduse tõttu • Vähendada õppe kvaliteedi ebaühtlust nii sihtrühmiti, regionaalselt, õppeastmeti kui sisuliselt • Sidustada elukestva õppe kättesaadavus ja sisuline pakkumine tööturu muutuvate vajadustega

9. Mida enam me suudame kokku viia ühiskonna vajadusi ja inimeste õppimissoove, seda parem nii inimestele endile (neil on, kus rakenduda ja ennast tööalaselt realiseerida) kui ühiskonnale tervikuna.

10. Põhimured Hariduse kättesaadavus -- kõigil haridusastmeil on probleemid haridussüsteemis püsimisega, väljalangevus ning seega inimvara potentsiaalne kadu kõigil haridustasemeil on suur. Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge Hariduse sisu ei vasta ühiskonna ootustele Haridusasutuste võrk/õppekohtade arv: haridusastmeti pole vajadus – pakkumine kooskõlas Kõrghariduses on õppeasutuste vahelised barjäärid eriti magistriõppe kättesaadavust takistavad. Magistri- ja doktoriõppe sostsiaalsed tagatised ja kättesaadavus ei stimuleeri kraadiõppe arengut Muukeelsete õppurite perspektiivid kõrgariduses ja tööturul on kehvemad Täiskasvanutele pole tagatud ligipääs uut elukutset võimaldavale süsteemsele haridusele. Täiendõpe võimalused ei oile kättesaadavad madalamapalgalistele ja vanematele töötajatele 10

11. Väljalangejate arv kooliastmeti 2005/2006-2008/2009, üldhariduse päevane õppevorm Õpib vastava õppeaasta 10. novembri seisuga päevases õppevormis, arvatakse kooli nimekirjast välja õppeaasta jooksul, ei ole asunud õppima järgmise õppeaasta 10. novembriks

12. Katkestamine kutsehariduses (%) õppe liigi järgi Allikas: EHIS Katkestajate osakaal õpinguid alustanutest - kui paljud 10. novembril õpilaste nimekirja kuulunud isikutest on õppeaasta jooksul õpingud katkestanud. Katkestajate hulka ei loeta neid sisseastujaid, kes reaalselt õppetööle ei ilmunud, samuti selliseid õpilasi, kes õppeasutuse siseselt samas õppekavarühmas eriala vahetasid.

13. Ekspertrühma töö põhisuunad

14. Barjääride kõrvaldamine • Milllised on hariduslikku ebavõrdsust tekitavad või võimendavad filtrid ja barjäärid? • Millised hariduse välised ja haridussüsteemi sisesed tegurid tekitavad või soodustavad sotsiaalset, soolist, etnilist, regionaalset ebavõrdsust? • Milliste tegevustega tuleks kõige efektiivsemalt neid barjääre kõrvaldada: kuidas vähendada õppest väljalangevust, hariduse kvaliteedi ebavõrdsust ning nõudluse ja pakkumise ebavõrdust, samuti ühest hariduse vormist või tasemelt teisele liikumise raskusi ning haridusest eduka tööturule väljumise takistusi?

15. Haridus kui tervikprotsess • Haridust vaadeldakse sidustatuna regionaalse, majandusliku, õigusliku, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonaga • Eesti haridussüsteemi toimimist nähakse seotuna Euroopa ning maailma suundumustega • Lähtutakse haridusest kui elukestva õppe terviklikust protsessist, mille kõik vormid ja astmed on vastastikku seotud ja järgnevad etapid sõltuvad eelmiste kvaliteedist

16. Kooliastmete ja vormide eripära • Esimesel analüüsiti etapil olulisimaid võrdse osaluse filtreid kooliastmete ja vormide kaupa. • Teisel etapil üldistati saadud tulemust kogu haridussüsteemi läbivate põhiprobleemide ja lahenduste seisukohalt

17. Keskne probleem ka võrdsete haridusvõimaluste seisukohalt on õpimotivatsioon • Hariduse iseväärtuse ja õpimotivatsiooni taastamine on kõigis vanuserühmades, kõigis haridusastmetes, kõigis haridusliikides väljalangevuse vähendamise võtmeteema • Õpimotivatsiooni suurendamisel igas elueas on olulised sotsiaalsed tagamaad, mis nõuavad terviklikku ja individuaalset lähenemist, laste ja noorte puhul kooli ning tugisüsteemide koostööd igas kogukonnas, täiskasvanute õppe puhul tööandjate ja riigi toetust

18. Hariduse kvaliteet rajatakse võrdselt hea alus- ja põhiharidusega nii maal kui linnas • Ekspertrühma arvates on vajalik tõsta alus- ja põhihariduse probleemid strateegias kesksele kohale: siin kujundatakse kogu järgneva elukaare õpioskused ja motivatsioon. Siin on eriti suur pedagoogiliste tegurite mõju väljalangevusele nii positiivses kui negatiivses mõttes.

19. Alusharidus • Peaks olema osa riiklikult finantseeritavast haridussüsteemist kohustuslikuna kõigile 5-7 aastastele lastele (st pedagoogide palkade ja õppevahendite finatseerimist RE-st) • järgima ühtseid kvaliteedistandardeid, mis tagaksid kõigi laste (emakeelest sõltumata) võimalikult ühtlase ettevalmistuse soovi korral eestikeelsesse põhikooli astumisel. • Sellega seostub suurem individualiseeritus, laste arengu ja erivajaduste monitoorimine ja individuaalne lähenemine

20. Võrdsem lävepakk kooli astumiseks – 6aastaste osalemine eelõppes 20

21. Põhiharidus • Väljalangevuse ennetamise ja laste edasise edasijõudmise võtmeks on põhihariduse pööre ainekeskselt kasvatusekesksele ja terviklikule lapse arengule individualiseeritud lähenemisele. • Erivajadustega, sh puudega lastele põhihariduse tagamine • See vajab koolikeskkonna ümberkujundamist, õpetajate intensiivset täiendkoolitust, samuti tugisüsteemide kooskõlastatud ja terviklikku tegevust. • Põhikoolis peab huviharidus olema integreeritud õppekavasse.

22. Keskharidus • Põhiprobleemiks osaluse vaatevinklist on • ebavõrdne kvaliteet, eliit- ja tavakoolide vastandamine, mis on kujunenud tugevaks sotsiaalse ja kultuuriliseks filtriks ja haridusliku kihistumise võimendajaks; • vähevõimekate ja madala õpimotivatsiooniga õpilaste rohkus, mis tingitud probleemidest alushariduses ja põhikoolis, ebapiisavast kutsenõustamisest ning kultuurlistest eelhoiakutest kutsehariduse suhtes • Kakskeelse õppega seotud uute barjääride analüüs ja lahenduste leidmine

23. Kutseharidus • Kutsehariduses on põhiprobleemiks tema tegelikule väärtusele vastava koha saavutamine Eesti haridussüsteemis. • Tugev kutseharidus kui alternatiiv gümnaasiumiharidusele võiks olla ka üks võimalus hoida poisse haridussüsteemis. • Oluliseks probleemiks on põhihariduseta noorukite kutseõpe, selle väljund tööturule ja üldharidusliku komponendi filtreeriv toime väljalangevusele. • Kõrged edasiõppimisbarjäärid kutsehariduse ja kõrghariduse vahel

24. Kesktaseme probleemid : gümnaasium vs kutseharidus • Keskastmes on põhiliseks filtriks edasiõppimise teel põhikoolijärgne õige valik gümnaasiumi ja kutsehariduse vahel. Selle valiku tegemiseks puudub praegu • piisav kutsenõustamise süsteem; • ühiskonna kultuuriline valmisolek tunnustada kutseharidust võrdväärse valikuna, mitte ebaõnnestumise märgina; • kutseõppe võimaluste nõudmise ja pakkumise tasakaal soolises ja erialases lõikes • kindlus selles, et kutseharidus ei osutu tupikteeks tööturul ja edasiõppimise võimaluste suhtes

25. Kesktaseme lahendused : gümnaasium ja kutseharidus • Kutsenõustamise tugevdamine põhikoolis õige valiku hõlbustamiseks keskastmel • Barjaaäride vähendamine ühiste õppekavade kaudu • Tehnoloogia suuna tugevdamine gümnaasiumides • Kutsekeskhariduse üldharidusliku komponendi välja arendamine • Kutseharidusega inimeste ligipääsu suurendamine kõrgharidusele • Rakendusliku kõrghariduse rolli suurendamine kutsehariduses

26. Kõrgharidus • Põhiprobleemideks on a)rakenduskõrghariduses nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus õppe sisus ja valikutes • sotsiaalsed filtrid kõrghariduse omandamisel, madal kvaliteet ja väljalangevus töö kõrvalt õppimise tõttu, mis on seotud õppetoetuste süsteemi puudulikkusega • rakenduskõrghariduse ja akadeemilise BA taseme õppe vahekord Bologna kontekstis , rakenduskõrgaridusest edasiõppe barjäärid akadeemilises magistriõppes • magistri- ja doktoriõppe seos tööturuga, magistri- ja doktoriõppe ebapiisav rahastamine ja doktorantide erialased töövõimalused

27. Täiskasvanuharidus • Vajab arendamist elukestva õppe olulise osana, mille kaudu saab tasandada ka sotsiaalsete ja kultuuriliste barjääride mõju erinevate haridustasemete vahel liikumises ning tööturu muutustega kohanemisel • Raskeim probleem - noorena koolist väljakukkunud täiskasvanute tagasitoomine üldharidusse ja kutseharidusse

28. Küsimused töörühmadele • Hinnake tabelis antud tegureid olulisuse järgi 10 pallisel skaalal • Millised 3 haridussüsteemi välist tegurit on kõige olulisemad haridusliku ebavõrduse tekitajad? • Millised 3 haridussüsteemi sisest tegurit võimendavad kõige enam õppijate ebavõrdseid võimalusi kvaliteetse hariduse saamiseks ning soovikohaste haridusvalikute tegemiseks? • Mida peaks tegema nende tegurite mõju vähendamiseks konkreetsete haridusastmete ja vormide puhul?

29. Töörühma väljund hariduse tasemete ja vormide kaupa