Elukestev õppimine on eluviis

1. Elukestev õppimine on eluviis See elu peab olema kättesaadav ja kvaliteetne Tõnis Lukas Mõdriku, 5. detsember 2008

2. Eesti hariduse märksõnad 2008/2009 • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja haridusseadustiku edendamine. • Riikliku õppekava arendus. • Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena. • Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses. • Kvaliteeditagamine kõrghariduses. • Täiend- ja ümberõppevõimalused täiskasvanuhariduses.

3. Olulisemad muutused PGSis: õppekavad • Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted: alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses. • Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, ning et lähendada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse ülesehitust, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. • Võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana • Sätestatakse IB õppekava.

4. Olulised muudatused PGSis: õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks • Koolikohustuse mõistet täpsustatakse. • Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani. • Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette. • Täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse täitmisel. • Täpsustatakse kooli kohustusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses: kooli pidaja kohustus tagada õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ning sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus). • Luuakse paindlikumaid õpivõimalusi: õpiabi, väikeklassides/rühmades õpe, individuaalõpe jne. • Täiendatakse ja muudetakse rahastamisaluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ning hariduslikke erivajadusi.

5. Olulised muutused PGSis: vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseks koolis: • Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks. • Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras. • Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohutavate olukordade tekkimist. • Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid, kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul.

6. Olulisemad muutused PGSis • Sagenenud koolivägivallajuhtumid ning vajadus määratleda õpetajate ja koolijuhi õigused konflikti või vääralt käituva õpilase tegudesse sekkumisel on sätestatud mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes. • Laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne gümnaasiumiõpe tingib vajaduse lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid – sõnastada gümnaasiumidele seatavad nõuded ja tingimused gümnaasiumi pidamiseks.

7. Õppekavaarenduses oluline: • Et elukestvaks õppeks tarvilikud võtmepädevused; üldeesmärgid, väärtushinnangute kujunemine ja läbivad teemad leiaksid kajastuse ainekavades; • Õpitulemused oleksid selged ja saavutatavad; • Õpikoormus (ainemahud) oleksid jõukohased ja valdkonnasisene lõiming toimiks; • Hindamine toetaks õppija arengut; • Õpikeskkond ja õpitegevused toetaks õppe-eesmärkide saavutamist.

8. Gümnaasium ja põhikool lahku – MIKS? • Laste arv väheneb oluliselt. • Gümnaasiumihariduse kvaliteeti ( sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul. • Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja –keskkond. • NN põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras. • Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Gümnaasiumi- ja kutseharidust peaks rohkem sidustama õppekavade lähendamise, ühtse kvaliteedihindamise, ühtse juhtimistasandi alla koondamisega.

10. Õpilaste arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

11. Klassikomplektide arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

13. Koolivõrgu üldpõhimõtted • Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades. (allikas: Koalitsioonileping) • Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist. (allikas: Praxise uuring)

14. Esimesed kooliastmed • Esimeste kooliastmete võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. (allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

15. Valdavaks koolitüübiks - põhikool • Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil (allikad: Praxise uuring, Üldharidus-süsteemi arengukava 2007-2013) • Mis on tugeva põhikooli tunnused?

16. Valdavaks koolitüübiks - põhikool • Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool. • Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igalpool võimalik. • Variandid: • Halduskoostöö (kooli ühine majandamine) • Ühisasutuste loomine (kooliühing) • Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

17. Mis on tugev põhikool? • Õpilaste arv: vähemalt 30-51 õpilast III kooliastmes. • Kvalifitseeritud õpetajad. • Kaasaegne (nõuetele vastav) õpikeskkond. • Tugisüsteemide rakendamine (vajadused ja võimalused kooliti väga erinevad). • Mis veel?

18. Gümnaasiumiaste (1) • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

19. Gümnaasiumiaste (2) • Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, suuremates tõmbekeskustes eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

20. Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

22. Olulisemad kvaliteedikriteeriumid gümnaasiumile • Kaasaegne õpikeskkond – määratletakse riiklikus õppekavas, sisehindamise kriteeriumides. • Kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu – nõutav ettevalmistus ja piisav koormus. • Õpilaste valikuvõimalused süvendatud õppeks, õppesuundade valikuks.

23. Olulisemad kvantiteedikriteeriumid gümnaasiumidele Gümnaasiumi pidamise eelduseks võime pakkuda vähemalt x õppesuunda (x>1) Elanike arv gümnaasiumi tõmbepiirkonnas/mõjualas? Koolikohustuslikus eas olevate elanike arv tõmbepiirkonnas/mõjualas? Õpilaste arv? Ligipääs – gümnaasiumide distantsiline kaugus? 23

24. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku tuleb vaadelda ühtsena. Üldine suund: tugevad gümnaasiumid ja tugevad kutseõppeasutused, nendevaheline koostöö. • Gümnaasium on eelkõige koht, kuhu minnakse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis ning mõnel määral ka kutseõppes ning kust reeglina otse tööle ei minda. • Soosida (eelistada) tuleb olukorda, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus asuvad lähestikku. Gümnaasiumi õpilastel võiks olla võimalik läbida teatud aineid kutseõppeasutuses. Kui gümnaasium ja kutsekool asuvad ühes hoones võiks teha järeleandmisi gümnaasiumis nõutavas õpilaste arvus, sest õpetajale on võimalik tagada täiskoormus kahe kooli peale kokku. • Kaaluda tuleks kutsekeskhariduse lõpetanutele täies mahus üldkeskhariduse omandamise võimaldamist lisa-aasta kaudu. Sel juhul saaksid soovijad jääda kutse­õppe­asutusse neljandaks aastaks ja õppida just neid õppeaineid, mis jäid kutsekeskhariduse õppe­kava üldainete 40 õppenädalases plokis omandamata (kokku koos lisa-aastaga moodustuks aga kõigi üld­hariduse RÕK-i kohustuslike õppeainete plokk). Samas jääks ka piisav varu valik­aineteks. See lisaõppeaasta lõpeks sarnaselt gümnaasiumiga riigieksamite sooritamisega ja siis juba üldkeskharidusliku lõputunnistuse saamisega.

25. Plaanid täiskasvanukoolituseks: HTMi eesmärk 2008 - 1012: Parandada madalama ja keskmise haridustaseme ja konkurentsivõimega inimeste võimalusi koolituses osaleda. • Luuakse tööalases koolituses osalemise võimalused vähemalt 73 000 inimesele. • Koolitus tehakse kättesaadavaks kõikides maakondades. • Koolitust pakuvad vähemalt 30 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli (33 000 õppijat) ning 45 vabahariduslikku koolituskeskust (40 000 õppijat). • Koolitus on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele ning on õppija jaoks tasuta. • Käivitatakse täiskasvanuhariduse populariseerimise programm. • SoM koolitab vähemalt 30 000 inimest, MKM koolitab juhte ja töötajaid.

26. Esimese või madalama tasemega haridusega inimeste jagunemine vanuseliselt 2007. a

28. TÄNAN!