1 / 46

Konjunktuur 4 (171)

Konjunktuur 4 (171). 1. Majanduse üldolukord 2009. a detsembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2009 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Töötleva tööstuse investeeringud (K. Martens) 2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

tiana
Download Presentation

Konjunktuur 4 (171)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Konjunktuur 4 (171) 1. Majanduse üldolukord 2009. a detsembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2009 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Töötleva tööstuse investeeringud (K. Martens) 2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) 2.4. Kaubandusbaromeeter (A. Vanamölder) 2.5. Teenindusbaromeeter (R. Kippa) 2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) 3. Lühiülevaade Eesti majandusarengust 1993 – 2010. a (L. Kuum) 4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2009 (V. Vähi) 6. Eesti teraviljaturg (K. Nittim) 7. Toidukaupade hinnatrendid 2009. aastal (P. Liivaauk) 8. Maailmamajanduse konjunktuur: 2009. a II pa (B. Pulver)

  2. Maailmamajanduse üldolukordIFO ekspertide hinnangud 1991 - oktoober 2009 2,9

  3. EKI ekspertide paneel 2009 * Ei osalenud detsembri küsitluses

  4. Eesti majanduse areng 1993 – 2009 IV kv(SKP statistika ja eksperthinnangute alusel)

  5. Eesti majandusolukord – detsember 2009(ekspertide hinnangute jagunemine, %) hea 0 rahuldav 31 halb 69 HINNE 2,3 KOGU MAJANDUS hea 0 rahuldav 13 halb 87 HINNE 1,5 INVESTEERINGUD hea 6 rahuldav 27 halb 73 HINNE 2,1 ERATARBIMINE

  6. Majanduse seisund detsembris parem kui septembris • EKI majandusekspertide hinnangutest nähtub, et IV kvartalis jätkus raske aeg Eesti majanduses: valdav osa (69%) eksperte hindas detsembris majandusolukorra halvaks. • Samas on viimastel kuudel lisandunud üha uusi märke sellest, et majandus on kohanenud kokkutõmbunud välis- ja sisenõudlusega ja viinud läbi vajalikud korrektiivid. Toimunud arengute ühisnimetajateks on Maastrichti kriteeriumidest kinnipidamine, finantsstabiilsust ohustavate riskide vähenemine ja välistasakaalu saavutamine. • Rahvusvahelised uuringud näitavad, et maailmas tervikuna on aasta teine pool olnud oodatust edukam ning kriisiga on kardetust kiiremini toime tuldud. Müncheni IFO maailma majanduskliima indeks tõusis oktoobris 90,4 punktini, olles aprillis 64,4 ja juulis 78,7 punkti.

  7. Eesti majandusolukorra prognoos 6 kuu pärast(ekspertide hinnangute jagunemine detsembris 2009, %) KOGU MAJANDUS parem 75 sama 19 halvem 6 HINNE 7,8

  8. Eesti majandusolukorra prognoos 6 kuu pärast(ekspertide hinnangute jagunemine detsembris 2009, %) INVESTEERINGUD parem 50 sama 37 halvem 13 HINNE 6,5 ERATARBIMINE parem 31 sama 63 halvem 6 HINNE 6,0

  9. Eesti majanduskliimaindeks detsember 2009 5,0

  10. EESTI MAJANDUSKELL detsember 2009 parem BUUM TÕUS halb hea KRIIS LANGUS halvem

  11. Väliskaubanduse arenguootused ja kaubavahetusbilanss 6 kuu pärast (ekspertide hinnangute jagunemine detsembris 2009, %)

  12. Inflatsiooni arenguootused 6 kuu pärast (ekspertide hinnangute jagunemine detsembris 2009, %)

  13. Laenuintressid ja aktsiahinnad 6 kuu pärast(ekspertide hinnangute jagunemine detsembris 2009, %)

  14. Majanduse seisund 6 kuu pärast parem • EKI ekspertide ootused majandusolukorra paranemise suhtes eelseisval 6 kuul on oluliselt tugevnenud – vastav indikaator on tõusnud septembri 6,2 punktilt 7,8 punktile detsembris. • Ekspertide poolt jooksvale olukorrale ja arenguväljavaadetele antud hinnangute alusel arvutatud majanduskliimaindeks tõusis detsembris esmakordselt pärast 2008. aasta märtsi 5 punktile (oli eelmisel vaatlusel septembris 4,1 p). • Eelseisev poolaasta peaks edu tooma investeeringute alal (sealhulgas ka välismaised otseinvesteeringud) ning ekspordi edendamisel. Need asjaolud peaksid looma eeldused töötleva tööstuse väljatulekuks madalseisust. • Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval poolaastal nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.

  15. Eesti toimetulek majanduskriisiga (ekspertide hinnangute jagunemine detsembris, %)

  16. EKI prognoosid 2010

  17. Ettevõtjate ja elanike hinnangud majandusele (konjunktuuribaromeetrite tulemused) Jaanuar 2010 Marje Josing

  18. Novembris oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks 87,9. Viimased 8 kuud on indeks tõusnud 27,5 punkti (märtsi indeks 60,4) Kindlustunne on paranenud kõigis majandussektorites (võrreldes märtsiga on teenidus paranenud 22 punkti, kaubandus 11 punkti, tööstus 20 punkti, tarbijad 17 punkti, ehitus 5 punkti). Üle 8 kuu jõudis Rootsi majandususaldusindeks taas üle ajaloolise keskmise

  19. Majandususaldusindeks Euroopa Liidus (märts ja november 2009, 1990-2009 =100)

  20. Majandususaldusindeks (ESI)(1990-2009 keskmine =100)

  21. Eesti kindlustunde indikaatorid(1992-2009)

  22. Majandususaldusindeks ja SKP muutus

  23. Käibe kasvu kõige enam takistav tegur (IV kvartal 2009, % vastanud firmadest)

  24. Tööstusettevõtete toodangu mahu prognoos järgnevaks 3 kuuks (protsentjaotus ja saldo) Protsentjaotus Saldo

  25. Tööstusettevõtete lepingute maht ja tootmisvõimsuste rakendatus Lepingud tagasid 2009a. IV kvartalis töö 3,2 kuuks (2008.a IV kvartalis 3,4 kuuks) Tootmisvõimsuste rakendatus IV kvartalis 60%. Liigsete valmistoodete varudega ettevõtete arv vähenenud 20%-lt 10%-le. kuud

  26. Kaupade müügi prognoos järgnevaks 3 kuuks (% kauplustest)

  27. KAUBANDUSKaupade müügi prognoos järgmiseks 3 kuuks (% kauplustest)

  28. KAUBANDUSKaubanduskonjunktuur 6 kuu pärast (% kauplustest)

  29. Ehitustööde mahu prognoos järgnevaks 3 kuuks (% ettevõtetest )

  30. Ehitusettevõtete lepingute maht ja tootmisvõimsuste rakendatus Lepingud tagasid 2009a. IV kvartalis töö 2,5 kuuks (2008.a IV kvartalis 2,9 kuuks) Tootmisvõimsuste rakendatus IV kvartalis 69%. Ehitustööde hinda plaanis detsembris järgneva 3 kuu jooksul alandada 14% firmadest (aasta tagasi 51%). kuud

  31. TEENINDUSNõudlus järgneva 3 kuu jooksul (% ettevõtetest)

  32. Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksuldetsember (oktoober) 2009, % vastanud firmadest

  33. Töötajate arv 3 kuu pärast tööstuses(protsentjaotus ja saldo) Protsentjaotus Saldo

  34. Töötajate arv 3 kuu pärast kaubanduses (protsentjaotus ja saldo) Protsentjaotus Saldo

  35. Töötajate arv 3 kuu pärast ehituses (protsentjaotus ja saldo) Protsentjaotus Saldo

  36. Tarbijate kindlustunde indikaator EKI

  37. Tarbijate kindlustunde indikaator(sesoonselt silutud)

  38. Tarbijate ootused Eesti majandusele järgnevaks 12 kuuks Protsentjaotus Saldo

  39. Tarbijate rahanduslik olukord Protsentjaotus Saldo

  40. Tarbijate hinnatõusu ootused (järgmised 12 kuud) ja ettevõtjate hinnamuutmise plaanid (järgmised 3 kuud, saldod) Tõstab hindasid Alandab hindasid

  41. Tarbijate hinnatõusu ootused ja ootused riigi majandusolukorra paranemisele (järgnevad 12 kuud, saldod) Hinnad tõusevad Hinnad alanevad

  42. EKI toidukorvi maksumuse muutumine (detsember, 4 inimest / 1 nädal) -7,7%

  43. Mida me õpime kriisist Valitsus: eelarvepoliitika peaks enam olema protsükliline Ettevõtja: hea kapitaliseerituse tähtsus. Halva konjunktuuri tingimustes saab määravaks ettevõtte töötajate teadmised, innovaatilisus, motiveeritus, müügitöö ja teeninduse kvaliteet. Investor: mis kergelt tulnud, see kergelt läinud… Tarbija: pikaajaliste investeerimisotsuste tegemisel (kinnisvara) on vaja hinnata ka oma pere eelarvet pikaajalises perspektiivis Analüütikud: üksi olukord pole veel nii halb, et see halvemaks minna ei saaks …

  44. 2010 • Euro–le ülemineku aasta • Muuta turg võimalikult transparentseks, et tarbijal poleks põhjust karta inflatsiooni kiirenemist seoses Eurole üleminekuga • Arutelu, kuidas tagada eurotsooni reeglitest kinnipidamine ka järgnevatel aastatel • Riiklike toetusprogrammide mõjude analüüs • Ekspordi arenguks tehtud sammud peaks hakkama vilju kandma ja maailmaturu konjunktuuri elavnemine aitab leevendada Eesti ettevõtete suurimat probleemi – vähest nõudlust. • Siseturul madal nõudlus püsib.

  45. Head uut tööaastat • www.ki.ee Pressiteated

More Related