1 / 16

KÕRGEM NÄRVITALITLUS

KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Kristel Mäekask. Kesknärvisüsteem. peaaju. seljaaju. -suur, -vahe, -kesk, -piklik, -väike. u 40 cm; kõik liigutused. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem. kehaline. v egetatiivne.

tynice
Download Presentation

KÕRGEM NÄRVITALITLUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Kristel Mäekask

  2. Kesknärvisüsteem peaaju seljaaju -suur, -vahe, -kesk, -piklik, -väike u 40 cm; kõik liigutused Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust.

  3. Piirdenärvisüsteem kehaline vegetatiivne Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (ei allu tahtele)

  4. Närvisüsteem võimaldab meil: • Informatsiooni vastuvõtta, filtreerida ja salestada: • 1) Retseptorid • Koordineerida informatsiooni: • 2) Aferentne närvikiud • 3) Kesknärvisüsteem • 4) Eferentne närvikiud • Anda informatsiooni edasi lihastele, näärmetele: • 5) Efektorid • Sellist erutuse liikumist närviimpulsina nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaar:http://mudelid.5dvision.ee/refleks/

  5. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. • Retseptorid paiknevad: • nahal, • nahaaluses koes, • liigestes • organismi sisekeskkonnas • (valu, puutumine, surve,kuum, külm, asend jne). • Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.

  6. Reflekse jaotatakse tingimatud ja tingitud refleksid: Tingimatud – kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks. Tingitud – omandatakse elu jooksul, kaitse- ja käitumisrefleksid

  7. Neuron • Närvirakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek). • Närvirakud on loomade kõige pikemad rakud. • Närvirakud ei jagune. • Närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus. Närvirakukeha ja tuum dendriit Neuriit müeliinkest presünaps Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.

  8. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. sünaps Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton

  9. Sünaptiline summatsioon Närvirakku saabub mitu erutussignaali (närviimpulssi) – signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist – signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. • Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet. • Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet. • Miks tekib narkootikumide tarvitamisel sõltuvus?

  10. lühimälu püsimälu Sensoorne (hetkemälu) Primaarne (sõnastamine) Sekundaarne Tertsiaalne Inimese mäluprotsessid Lühimälu  püsimälu (harjutamise, kordamise tulemusena) Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaalsest mälust saadakse info kätte väga kiirelt.

  11. Mäluhäired • Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes, ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla eelarve, ravimite kasutamise, kohustuste jm. • Mäluhäireid võivad tekitada: • peatrauma, • vereringe häired, • mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, • intoksikatsioon, • hormoonid.

  12. Täielik mälukaotus (amneesia) Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) See võib tekkida palaviku ajal. Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia) Nii juhtub vahel napsivõtnul, juhtunut mäletatakse sälguliselt.

  13. Mälu aitab säilitada: • haridustase; • füüsiline aktiivsus; • hea kopsu funktsioneerimine; • iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas). • Soovitused: • piisavalt magada; • piirata alkoholi kasutamis; • ravida kroonilist stressi; • ravida kõrgenenud vererõhku; • veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid.

  14. Keha sisemised rütmid • Bioloogiline kell – määrab ära selle, et lõuna ajal on kõht tühi, õhtul uni jne. • Sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad seda. • Käbinääre – reguleerib öö-päevaseid rütme. • Ajuripats ehk hüpofüüs- Kasvu ja suguküpsuse reguleerimine. . • Neerupealised – eritavad kortisooli, mis tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga ningadrenaliini ja nooradrenaliini (hirm ja viha). • Kõhunääre eritab insuliinija glükagooni.

  15. Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens/touch.html http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens/nervous_system.html LÕPP

More Related