180 likes | 386 Views
Kasuta või kaotad! Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik. Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik. XVII täiskasvanuhariduse foorum, 18.10.2013 Tallinnas. Kasuta oma oskusi või kaotad need . „ The best way to develop and maintain skills is to use them “ - S. Reder -
E N D
Kasuta või kaotad!Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik • Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik XVII täiskasvanuhariduse foorum, 18.10.2013 Tallinnas
Kasuta oma oskusi või kaotad need „The best way to develop and maintain skills is to use them“ - S. Reder - • Oskuste kasutamine on oskuste säilitamise ja arendamise seisukohalt väga oluline. • Oskuste kasutamine väljaspool tööd oskuste omandamise seisukohalt isegi olulisem. • Oluline siiski ka töökoha roll.
Kasuta või kaotad majanduslikus konkurentsivõimes Indiviid • Eesti tööturg hindab formaalharidust kõrgemalt kui oskusi • Ka oskustel siiski iseseisev väärtus • Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt seotud nende kasutussagedus tööl Ettevõtja/riik • Oskuste suurem kasutusintensiivsus seostub kõrgema tootlikkusega
Korrelatsioon tööjõu tootlikkuse ja lugemisoskuse kasutussageduse (tööl) vahel
Oskuste kasutamine on oluline, kuid milline on oskuste kasutus Eesti tööturul?
IKT oskuste, matemaatilise kirjaoskuse ja probleemilahendusoskuse keskmine kasutussagedus töökohtadel riigiti NB! Eestis kasutab arvutit oma töös 64% hõivatutest. Uuringus osalenud riikides keskmiselt 69%, Põhjamaades enam kui 80%.
Lugemis- ja kirjutamisoskuse keskmine kasutussagedus töökohtadel riigiti
Funktsionaalse lugemisoskus keskmine kasutussagedus tööl võrdluses selle oskuse keskmise tulemusega hõivatute hulgas
Miks see nii on? • Kultuurilised iseärasused vastamisel? • Tööturg vajab mingeid muid oskusi? • Oskusi ei rakendata tööl piisavalt intensiivselt? Teemegi liiga lihtsat tööd?
Millise kvalifikatsiooniga inimesi tööturul vaja on? Analüüs põhineb PIAAC uuringus osalenute subjektiivsetel hinnangutel.
Kas Eesti kõrgharidusega tööjõud peab kõrgharidust oma töö saamiseks oluliseks? • 27% kõrgharitutest ei vaja tööle saamiseks enda hinnangul kõrgharidust • 10% Soomes • 23% keskmiselt • Vaid 1% kõrgharitutest vajab doktorikraadi • 5% Soomes • 2% keskmiselt
Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (1)
Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (2)
Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (3)
Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (4) Probleemilahendusoskuse kasutamine ja kirjutamine Soome ja keskmisega võrreldes üsna läbivalt madalam; lugemine, IKT madalamad vähem oskusi nõudvatel ametikohtadel
Kokkuvõtvad järeldused, sõnumid (1) • Selleks, et saavutada kasvu, on oluline, et inimeste oskused oleks heal tasemel ja et need heal tasemel oskusel leiaks tööturul rakendust • Kõrgem sissetulek • Oskuste taseme säilitamine, arendamine • Kõrgem produktiivsus
Kokkuvõtvad järeldused, sõnumid (2) • Oskuste keskmine kasutussagedus Eestis jääb alla keskmise. • Tippu kuulume vaid IKT kasutussageduse poolest nende hulgas, kelle töö IKT kasutamist nõuab. Enam kui kolmandik Eesti hõivatutest aga tööl IKTd kasutama ei pea. • Oskuste taseme ja nende kasutussageduse vaheline ebakõla on uuringus osalenud riikides laialt levinud: sellega puutub kokku ca iga seitsmes hõivatu (RV aruanne) • Teemaga tuleb tegeleda: oskuste kasutamata jätmine viib inimkapitali raiskamiseni; vajaminevatest madalamate oskustega inimeste puhul tootlikkus madalam.
Aitäh! Vivika Halapuu vivika.halapuu@hm.ee