530 likes | 1.14k Views
IASON. Neli vanakreeka heerost IV Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012. Iasoni päritolu. Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. . Iolkos oli antiikaegne linn Kreeka idaosas Tessaalias Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tuli tal kodust põgeneda.
E N D
IASON Neli vanakreeka heerost IV Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012
Iasoni päritolu • Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. • Iolkos oli antiikaegne linn Kreeka idaosas Tessaalias • Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tuli tal kodust põgeneda. • Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada.
Kentaur Cheiron – kangelaste õpetaja • Aison usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. • Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. (Kentaure peeti headeks pedagoogideks.) • Cheiron oli osav lüüramängija, vibulaskja ja ravitseja. Cheiron õpetamas Achilleust
Iason Jätan meelde! • Iasonist kasvas tugeva kehaehitusega, laia silmaringiga ilus noormees. • Täisealiseks saades otsustas ta lelle ette ilmuda ja nõuda oma õigust troonile. Karta polnud tal midagi, sest tema vastu ei saanud isegi kümme tavalist jõumeest. Thorvaldsen Iason Marmor Thorvaldseni muuseum, Kopenhagen
Ühe sandaaliga mees • Peliasele oli ennustatud, et tal tuleb karta ühe sandaaliga meest. • Kui Iason oli teel Iolkosesse, kohtas ta jõe ääres vana naist. See oli Hera ise, kes tahtis noormehe iseloomu proovile panna. Kui naine avaldas soovi üle jõe minna, võttis Iason ta otsemaid sülle ja viis teisele kaldale. Herast sai Iasoni kaitsja. • Jõge ületades kaotas Iason ühe sandaali. • Nii ilmuski ta oma lelle juurde, vaid üks sandaal jalas.
Iasoni ülesanne Hirmunud Pelias teeskles, et ta nõustub vabatahtlikult troonist loobuma, kuid väitis andvat võimu inimesele, kes toob Kreekasse tagasi KULDVILLAKU. Pelias saadab Iasoni kuldvillaku järele
Kuldvillak I • Kuldvillak oli kuldjäära nahk, mida hoidis enda valduses Kolchise kuningas AIETES. • Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias. • Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele, kelle mees hülgas ta. Et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse.
Kuldvillak II • Kui jäär Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Siit ka väina kreekakeelne nimi Hellespontos (tõlkes ‘Helle meri’). • Phrixos jõudis õnnelikult Kolchisesse ja abiellus sealse kuninga tütrega. Jäära ohverdas noormees Zeusile ja riputas naha – kuldvillaku – sealsesse pühasse hiide, mida valvas hirmus lohe.
Laev Argo • Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. • Iason palkas osavad laevameistrid, kes tarkusejumalanna Athena juhendamisel asusid laeva meisterdama. • Laevale pandi nimeks ARGO (tõlkes ‘kiire’). • Laeva nimest tekkis ka meeskonnaliikmete nimetus – argonaudid.
Argonaudid • Iason lähetas kullerid igasse Kreekamaa linna, et leida endale vapraid kaaslasi. • Peagi oli meeskond koos: umbes 40 meest, teistel andmetel 45 või isegi 50. • Kaasa tulid Dioskuurid(Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. • Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole.
Argonaudid Orpheus ja tema lüüra Dioskuurid: Kastor ja Polydeukes
Argonaudid • Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid* (seega noormees uppus). ________________ * Nümfid – kreeka mütoloogias noore võluva naisena kujutatud loodusvaimud Kaunid allikanümfid kutsuvad argonaut Hylast enda juurde, meelitades noormeest surma John William Waterhouse Hylas ja nümfid (1896) Manchester City Art Gallery
Argonaudid Kolchises • Kolchise kuningas Aietas teeskles, et nõustub kuldvillaku argonautidele loovutama, kuid ühel tingimusel: • Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat sõnni, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata lohehambaid. • See oli ohtlik töö, sest külvatud lohehammastest kasvasid hiigelsõdurid, kes külvaja oleks tapnud.
Iason ja Medeia • Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. • Medeia õpetas heerosele, kuidas härgadega toimida ja andis talle võlusalvi, mis teda põletuse eest kaitses. • Kui Iason vastküntud põllule lohehambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas.
Jean Francois de Troy (1679-1752) Iason Aietese härgi taltsutamas
Iason saab kuldvillaku • Kuna kuningas Aietes ei tahtnud Iasonile kuldvillakut anda isegi pärast ülesande täitmist, siis viis Medeia Iasoni kuldvillaku juurde, mida valvas lohe, kes kunagi ei maganud. • Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril lohe uinutada. • Medeia abiga sai Iason lohest võitu ja võis kuldvillaku endale võtta. Iason ja lohe Vanakreeka vaasimaal, 4. saj eKr
W. Russell Flint Medea, Iason, Orpheus ja lohe (1910)
Jätan meelde! Iason ja Medeia • Pärast villaku röövimist põgenes Medeia koos Iasoni ja argonautidega, sest heeros oli vastutasuks hindamatu abi eest lubanud neiuga abielluda. Iason võidutseb lohe üle, kes kuldvillakut valvas Gustave Moreau Iason ja Medeia Orsay Muuseum, Pariis
Argonautide lahkumine Kolchisest • Medeia oli armastatu nimel reetnud oma isa ja oli vakmis tegema midagi veelgi hirmsamat: kui kolchislaste laevad Argo juurde jõudsid, lasi Medeia argonautidel tappa oma venna ja tema tükid merre heita. Jälitajad hakkasid nooruki tükke veest kokku korjama, et need maha matta, ning argonaudid said põgenema. Lorenzo Costa Argonaudid (16. saj 1. kolmandik) Padova, MuseiCivici
Kuldvillakut hoidev Iason innustab argonaute teed jätkama, samal ajal kui Medeia käsib üle parda heita oma venna, et hoida tagasi neid jälitava isa laevaHerbert James DraperKuldvillak (1904) Bradford Art Galleries and Museums, Bradford, England
ErasmusQuellinus IasonKuldvillakuga u 1636-1637
Ülesanne on täidetud • Jõudnud Iolkosesse, toimetas Iason kuldvillaku oma lelle kätte, too aga ei tahtnud kuuldagi võimu üleandmisest Iasonile. IasonulatmasPeliasele kuldvillakut Vanakreeka vaasimaal 340–330 eKr
Medeia näitab Iolkoses võlukunsti • Medeia tõotas mehele, et aitab tal kaotatud trooni tagasi saada. • Kuulnud poja saabumisest, julges maapaost Iolkosesse ilmuda ka Isaoni isa Aison. • Medeia tegi ta oma võlukunsti abil nooreks, keetes igasugu taimedest suure katlatäie imerohtu ja vannitades oma äia selles katlas.
Medeia näitab Iolkoses võlukunsti • Teiste legendide järgi viis Medeia noorenduskuuri läbi jääraga: ta lõikas vana jäära tükkideks, pani keeva veega katlasse, lisas sinna nõiarohtusid ja ütles loitsu ning katlast kargas välja noor tall. Medeia ja Pelias Detail vanakreeka vaasimaalilt 470 eKr London, British Museum
Peliase surm • Kui Iolkose valitseja Peliase tütred oma lelle nii noorena (või tallekeseks muutunud jäära) nägid, tulid nad Medeialt uurima, kuidas oma isa samuti nooreks muuta. • Medeia veenis neid, et Peliase noorendamiseks tuleb ta tükkideks raiuda ja katlas ära keeta. • Tütred tegidki nii ja surmasid oma isa. Vanakreeka vaasimaal5. saj eKr Medea ja Pelias Louvre
Iason saab kuningaks • Nii saigi Iasonist õigusjärgne Iolkose valitseja ja Medeiast tema tark ja hoolitsev abikaasa. • Mõne aja pärast sai argonautide vaprast juhist ka Korinthose valitseja. • Iasonil ja Medeial sündis kaks last, keda nad mõlemad jumaldasid. Tundmatu kunstnik Iason 16. Saj II pool
Laste seltsis viibiv Medeia näeb vaimusilmas argonautide laeva, millega ta kunagi oli sõitnud. Ta teab järgnevaid hirmsaid sündmusi… AnselmFeuerbach (1829 – 1880) Medeia München, Uus Pinakoteek
Iason hülgab Medeia • Möödus kümme õnnelikku aastat. • Kord Teeba-retkel armus Iason kuningatütar GLAUKEsse. Ta lubas neiule, et jätab Medeia maha ja abiellub temaga. • Kui Iason koju jõudis, märkas Medeia kohe, et mehe tunded pole endised. Naise pärimise peale tunnistas Iason kõik üles. • Meeleheitele viidud Media, kes oli hüljanud Iasoni nimel kõik, tappis oma kaks last ja põgenes Ateenasse maapakku vankriga, mille ees oli lohe.
Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel Medeia plaanib oma laste mõrvamist Seinamaalid Pompeist Napoli rahvusgalerii →
Raevunud Medeia Jätan meelde! Louvre’is võib näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix’ (1798-1863) õlimaali “Raevunud Medeia”.
Lapsed tapnud Medeia põgeneb lohekaarikuga Charles André van Loo Iason ja Medea(1759)
Medeia kättemaks • Kuid ka Iason polnud õnnelik. • Tema uus väljavalitu sai just enne pulmi tundmatult isikult pulmakingi – imekauni rüü ja diadeemi. • Kui neiu diadeemi pähe pani ja rüü üle õlgade tõmbas, lahvatas see suurte leekidega põlema. Isa tõttas neiut rüüst vabastama, kuid põles ära koos temaga. • See oli Medeia kättemaks.
Medeia kättemaks Medeia ketrab Glauke rüü tarvis tulest lõnga Anthony FrederyckSandyse (1829 – 1904) Medeia Birmingham, City Museum
Iasoni surm • Iasoni edasisest saatusest on mitu versiooni. Üks neist on selline: • Süümepiinu tundes läks Iason oma laeva üle vaatama. Ta jalutas kaua laevatekil, siis lähenes laevaninale, seisis tükk aega ja... kukkus vette. • Kas see oli enesetapp või õnnetus, seda ei tea keegi. • Teise versiooni kohaselt mõlgutas Iason pooleldi pehkinud Argol kurvalt mõtteid, kui ta tappis allakukkunud poom (masti rõhtpuu).
Iason kunstis • Kopenhaagenis võib taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768–1822) muuseumis näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. • Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. • Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles.
Kordamine I • Miks ei saanud Iason üles kasvada oma sünnikodus? • Iasoni onu Pelias oli kukutanud võimult Iasoni isa, Iolkose kuninga, oma poolvenna • Kes Iasoni õpetaja? • Kentaur Cheiron • Miks oli Iasoni lellele vaja kuldvillakut? • Talle polnudki seda vaja, aga ta tahtis vennapoja saata täitma ülesannet, mida peeti teostamatuks.
Kordamine II • Kreeka keeles on Dardanellide väin Hellespontos. Miks? • Seal hukkus Teeba kuninganna Nephele laps Helle – kui ta jäära seljas Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Väina kreekakeelne nimi Hellespontos tähendab tõlkes ´Helle meri´. • Kus asus Kolchis? • Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias
Kordamine III • Millisel tingimusel oli Kolchise kuningas nõus kreeklastele kuldvillakut loovutama? Millele ta lootis? • Iason pidi taltsutama kaks härga, kelle ninasõõrmeist tuld purskas, härjad adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid. Iason sai loota Kolchise kuningatütrele, kes oli nõid – Medeia armus Iasonisse ja aitas teda.
Kordamine IV • Saanud kuldvillaku omanikuks, ei tahtnud Iasoni lell trooni Iasonile loovutada. Kuidas siiski sai Iasonist Iolkose valitseja? • Medeia abiga: Medeia nõuandeid kuulates tapsid Pelease tütred oma isa, kui soovisid teda noorendada. • Mida tegi Medeia, kui mõistis, et Iason teda enam ei armasta? • Medeia tappis oma lapsed ja põgenes lohekaarikus Ateenasse; peale selle saatis ta Iasoni uulele kallimale diadeemi ja rüü, mis selga paneku järel põlema lahvatasid.
Kordamine V • Mis sai Iasonist? • Iason polnud õnnelik. Kord läks ta oma laevale, seisis tükk aega laevaninas ja... kukkus vette. Kas see oli enesetapp või õnnetus, ei tea keegi. Teise versiooni kohaselt tappis IasoniArgo poom.
Kordamine VI: Iason kunstis • Milliseid Iasonit ja Medeiat kujutavaid kunstiteoseid oskad nimetada? Kus asuvad nende taieste originaalid? ‘ • Gustave Moreau “Iason ja Medeia” – Orsay Muuseum, Pariis • Millised vanakreeka skulptorid võisid inspireerida taani skulptorit Bertel Thorvaldsenit Iasoni kuju loomisel? • Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles.
Vaata lisaks Medeia ja Isaon kunstis
John William Waterhouse Iasonja Medeia(1907)
AnselmFeuerbach Medeia pistodaga Mannheim, Kunsthalle
Charles André van Loo Medeia põgeneb pärast oma laste tapmist (1760)
John William Waterhouse Medeia 1907 (?) erakogu
AlfonsMucha Medea(1898)
GustaveMoreau Argonautide kojusaabumine (1890- 18970) MuséeGustaveMoreau, Pariis