1 / 16

Saksamaa

Saksamaa. Kristjan Jasinski 8c TKoG 2004. ÜLDANDMED. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Administratiivne struktuur: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Rahvaarv: 82 037 000 elanikku Linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku

tyrone-santiago
Download Presentation

Saksamaa

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Saksamaa Kristjan Jasinski 8c TKoG 2004

  2. ÜLDANDMED Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Administratiivne struktuur: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Rahvaarv: 82 037 000 elanikku Linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku Hamburg - 1,702 miljoni elanikku München - 1,256 miljoni elanikkuValitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder Riigipea: Liidupresident Johannes Rau Naaberriigid: Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK)

  3. Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16

  4. Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi – Liidukoosoleku – poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ – valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler.

  5. RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000  Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km²  Riigikeel: saksa keel  Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev)  Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%)  Linnaelanikke: 88 %  Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt,itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, erit just Ida- Saksamaal.

  6. Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes. Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on omane töökus ning püüdlikkus. Baierlased armastavad pidutseda, milleks põhjust leidub alati: kiriklikud ja ajalooga seonduvad peod (Meistertrunk Rothenburgis), laadad, karnevalid, õlle- ja veinipeod. Tuntud on Nürnbergi jõululaat ja Bayreuthi muusikafestival Wagneri huvilistele. Õllejoomise traditsioonidkulmineeruvad Münchenis maailma suurimal õllefestivalil, mis korraldatakse igal aastal septembrikolmandast laupäevast oktoobri esimese pühapäevani. Sel puhul pakutakse ohtralt õlut, süüa,elavat muusikat suurtes kaunilt kujundatud telkides. Istutakse pikkade laudade taga, juuakseliitrisest kannust õlut, lauldakse.

  7. LOODUS Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tšehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna.

  8. Tüüpiline Saksamaa põhjarannik Saksamaa väikelinn Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi Zugspitze

  9. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. Reini jõgi ning maaliline väikelinn tema kaldal

  10. Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets

  11. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba

  12. MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida Saksamaa tööstuslinn

  13. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.

  14. Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks

  15. Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Euroopa suurim jõesadam on Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on Maini äärsel Frankfurdis, tuntuim lennukompanii Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on vast tuntumad BMW, Volkswagen, Mercedes Benz jpm.

  16. Tänan tähelepanu eest!

More Related