SAKSAMAA 19.SAJANDIL

1. SAKSAMAA 19.SAJANDIL 8.klass Imbi Vaikmäe

2. UUS AJASTU PREISIMAAL • 19.sajandi keskel määrati Preisimaal psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes vallandas tagurlikud ministrid • Wilhelm kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse • Preisimaal algas uus ajajärk • Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. • Saksamaal kasvas rahvuslus, loodi ühinguid ja seltse • Venna surma järel sai regendist kuningas Wilhelm I, kelle valitsemise algul tekkis usaldus ühiskonna ja kuningavõimu vahel

3. BISMARCKI „RAUA JA VERE” POLIITIKA • Preisi armee ümberkorraldamise plaan ( kahekordistamine, tegevteenistuse pikendamine ja lisaraha sõjaväe ülalpidamiseks), vähendas usaldust rahva ja valitsejavahel. ( loe lk 20 1.lõik) • Kuningas tegutses põhiseaduse vastaselt ja kutsus valitsusjuhiks karmi poliitiku Otto von Bismarcki, sest Preisi maapäev (koosnes kodanlusest) ei kinnitanud kogu reformikava • Bismarck ütles, et tähtsaid küsimusi otsustatakse „raua ja verega” • Kuninga ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht, mitte kuningas • Bismarck ei arvestanud sageli maapäevaga, viis läbi sõjaväereformi ja valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta.

4. SAKSAMAA ÜHENDAMINE • Eelduseks tugev Preisi armee • Koos Austriaga purustati Taani • Sõda Preisimaa ja Austria vahel, Austria kaotus ( kaotas alad Põhja-Itaalias ja Saksamaal) • Kaotati Saksa Liit ja asemele loodi Põhja-Saksa Liit ( 19 põhjapoolset riiki), mida juhtis Preisi kuningas. Sellega pandi alus Saksamaa ühendamisele • Ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Prantsuse-Saksa sõjani ja lõppes Prantsusmaa kaotusega

5. SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE • Läbirääkimised Põhja-Saksa Liidu ja Lõuna-Saksa riikide vahel • Enne Prantsuse-Saksa sõja lõppu 1871.a kuulutati välja Saksa keisririik, mida asus valitsema Preisi kuningas Wilhelm I

6. SAKSA KEISRIRIIGI RIIGIKORD • Oli liitriik: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna + Elsass-Lotring • Neis riikides säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid • Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat • Keiser nimetas ametnikke, kuulutas sõda ja sõlmis rahu • Keisri kõrval tegutses ka parlament • Mõjukaim riik oli Preisimaa (50% Saksa alast) • Keisri järel tähtsuselt teine mees oli riigikantsler, kelleks sai Bismarck ( raudne kantsler)

7. WILHELM II UUS KURSS • 1888.a sai keisriks Wilhelm II, kes jäi viimaseks Saksa keisriks • Tahtis ainuvalitseda ja saatis kantsleri erru • Eesmärgiks oli riigi arendamine armee ja laevastiku tugevdamise läbi • Sotsiaalsed ümberkorraldused ( kohustuslik puhkepäev, naistele 11-tunnine tööpäev, keelati alla 13 a laste töö)

8. SUUND MAAILMAPOLIITIKALE • Saksamaa soovis olla juhtiv riik Euroopas • Otsis liitlasi, et vältida Venemaa ja Prantsusmaa lähenemist • Loodi Kolmekeisriliit ( Austria-Ungari, Saksa, Venemaa) – tagas Venemaa neutraalsuse • Loodi Kolmikliit ( Austria-Ungari, Saksa, Itaalia)- suunatud Venemaa ja Prantsusmaa vastu • Bismarcki errumineku järel orienteeriti välispoliitikas maailmapoliitikale( sekkumine kõigi maailmajagude asjadesse), mis viis maailmasõjani

9. KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE • Kolooniate loomine Edela-Aafrikas • Saksa Koloniaalühingu loomine, mis propageeris vallutuspoliitikat • Uued kolooniad Aafrikas ja Aasias • Julmus kolooniates ja ülestõusud ning nende verine mahasurumine