Antidepressandid

1. Antidepressandid

2. Antidepressandid Antidepressandid - ravimid, mida kasutatakse depressiooninähtude leevendamiseks või kõrvaldamiseks.

3. Meeleolu Meeleolu on suhteliselt pikaajaline emotsionaalne seisund. Meeleolud erinevad lihtsatest emotsioonidest selle poolest, et need ei ole nii spetsiifilised, nii tugevad ja nende vallandumise konkreetse stiimuli või sündmuse poolt on vähem tõenäoline. Meeleolud on üldiselt kas positiivsed või negatiivsed. Teiste sõnadega, inimene räägib tavaliselt, et tal on hea meeleolu või halb meeleolu. Erinevalt akuutsetest emotsionaalsetest tunnetest, nagu hirm ja üllatus, püsib meeleolu sageli tunde või päevi.

4. Meeleoluhäired Meeleoluhäired on termin, millega tähistatakse Psüühikahäirete diagnostiliss ja statistiliss käsiraamatu (DSM IV TR) klassifikatsioonisüsteemis diagnooside rühma, milles isiku meeleolu häirumine arvatakse olevat peamiseks tunnuseks. Suure depressiivse häire (MDD), mida sageli nimetatakse ka unipolaarseks depressiooniks. Bipolaarne häire (BD), meeleoluhäire, mida varem nimetati "maniakaalseks depressiooniks" ja kirjeldati maniakaalsete ja depressiooniperioodide vaheldumisena.

6. Bipolaarne depressioon Bipolaarne häire või maniakaal-depressiivne häire (nimetatakse ka bipolaarseks afektiivseks häireks) on psühhiaatriline diagnoos, mis kirjeldab rühma meeleoluhäireid, mida iseloomustab ühe või enama ebanormaalselt kõrgenenud meeleoluga perioodide esinemine. Indiviididel esinevad maniakaalsed episoodid ja depressiivsed episoodid või sümptomid. Nende episoodide vahel on tavaliselt "normaalse" meeleoluga perioodid.

7. Diagnoos Suure depressiivse häire diagnoos põhineb patsiendi enda poolt kirjeldatud kogemustel, sugulaste ja sõprade poolt kirjeldatud käitumisel ja psüühilise seisundi uurimisel. Laboratoorsed testid suure depressiooni diagnoosimiseks puuduvad.

8. Diagnostic and Statistical Manual ofMental Disorders — Fourth Edition (DSM-IV) Suure depressiooni kriteeriumid Kroonilise seisund (> 2 nädalat) Põhisümptomid: Alanenud meeleolu Motivatsiooni (huvi) puudumine Võimetus tunda naudingut (anhedoonia) Sekundaarsed sümptomid Kehakaalu langus Unehäired Psühhomotoorne pidurdatus või erutus Väsimus, väärtusetuse- või süütunde esinemine Kongnitiivse funktsiooni langus Korduvad surmamõtted.

9. Depressiooni epidemioloogia Avaldatud Euroopa uuringud näitavad, et depressiooni levimus täiskasvanutel on 4,6-8,8% Esmakordsete episoodide tekkimise iga-aastane määr 20,5 1000 indiviidi kohta. Kuni 15% kliinilise depressiooniga patsientidest sooritavad suitsiidi.

10. Depressioon Depressioon on laastav haigus, mis arvatakse mõjustavat 12-17% elanikkonnast kas või üks kord indiviidi eluaja jooksul (Kessler, 1994) 10-15 % depressioonihaigetest esineb suitsidaalne käitumine.

11. Maniakaal-depressiivsed isikud: E. Hemingway N. Gogol A. Strindberg V. Woolf Lord Byron (G. Gordon) J. W. Goethe V. van Gogh F. Goya G. Donizetti G. F. Handel R. Schumann

17. Antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid (TCA, mitteselektiivsed monoamiinide tagasihaarde inhibiitorid) Amitrüptiliin Imipramiin Nortrüptiliin Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid Fluoksetiin Tsitalopraam Estsitalopram Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid Fenelsiin Tranüültsüpramiin Meklobamiid Liitiumisoolad

18. Imipramiin: 5-(3-dimetüülaminopropüül)-10,11-dihüdro-5H-dibens[b,f]asepiin

19. Antidepressantide toimemehhanism

20. Antidepressantide toimemehhanism

21. Paradoks Antidepressandid pärssivad NA ja 5-HT tagasihaaret juba akuutsel manustamisel, kuid antidepressiivne toime avaldub alles 2-3-nädalase pideva ravi tulemusena

22. Antidepressantide kõrvaltoimed

23. Kõrvaltoimed TCA on efektiivsed antidepressandid, kuid nende kasutamise teevad keeruliseks mitmesugused soovimatud kõrvaltoimed. Antikolinergiline (atropiini-taoline) toime, mis on tingitud M-kolinoretseptorite blokaadist: suukuivus, nägemise hägustumine, kõhukinnisus, kusepeetus (amitriptüliinil rohkem, imipramiinil vähem), südamepekslemine, tahhükardia Posturaalne (ortostaatiline) hüpotensioon + reflekstahhükardia: adrenergilise transmissiooni ?-blokaad vasomotoorses keskuses (sage eakatel) Sedatsioon, unisus, kontsentreerumisraskused (amitriptüliik, H1-blokaad) Seksuaalfunktsioonihäired (libido langus, erektsioonihäire)

24. Tritsükliliste antidepressantide kõrvaltoimed Tõsised kõrvaltoimed esinevad 5% tritsükliliste antidepressantidega ravitud haigetest m-kolinoblokeeriv toime ortostaatilise hüpotensioon toime kesknärvisüsteemi (unisus, nõrkus, treemor) toime südamesse toime maksa

25. Äge mürgistus Väga ohtlik ja suhteliselt sage – depressiooniga patsiendid kalduvad sageli tegema suitsiidi Ettevaatusabinõud: patsientide harimine (neile tuleb öelda, et ravimi toime avaldub alles 2-4 nädala pärast ja see EI TÄHENDA ravi ebaõnnestumist) Samaaegselt esineva ärevuse/erutuse ravi TCA väljakirjutamine piiratud koguses Kõrge riskiga patsiente tuleb ravida spetsialistide järelevalve all või haiglas.

26. Ravimitest põhjustatud surm Amitriptüliin 8,9%

27. TCA kardiovaskulaarsed toimed Siinustahhükardia Ventrikulaarne arütmia Atrioventrikulaarse erutusjuhte häirumine Bradükardia Atrioventrikulaarblokaad Südameseisak

28. Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) Kaasaegsemad (1. ravim fluoksetiin tuli müügile 1988) ja ohutumad antidepressandid Peamine toimemehhanism: 5-HT (serotoniini) tagasihaarde selektiivne inhibeerimine ? järkjärgulised komplekssed muutused nii autoretseptorite (5-HT1A) kui ka postsünaptiliste retseptorite (tähtis alatüüp 5-HT2A ) tiheduses ja/või tundlikkuses SSRI teised näidustused - ärevushäired: generaliseerunud ärevus, paanikahäire, sotsiaalne ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire + bulimia nervosa, hasartmängusõltuvus

30. Antidepressantide selektiivsus

31. Uusimad antidepressandid SNRI (serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid) venlafaksiin (Efexor-XR) NaSSA (noradrenergilised ja spetsiifilised serotonergilised antidepressandid) mirtasapiin (Avanza, Avanza SolTab, Axit, Mirtazon, Remeron) NaRI (selektiivsed noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor ) reboksetiin (Edronax) Dopamiini tagasihaarde inhibiitor Bupropioon

32. Uued (atüüpilised) antidepressandid Bupropioon DA tagasihaare

33. Serotoniinisündroom L-trüptofaan SSR TCA (Klomipramiin) MAO inhibiitorid

34. Serotoniinisündroomi sümptomaatika Hüpomaania Müokloonus Hüperrefleksia Treemor Kõhulahtisus Koordinatsioonihäired Palavik

36. MAO inhibiitorid (MAOI)

37. MAOI ravimid Pöördumatud mitteselektiivsed inhibiitorid (hüdrasiidid) pikaajaline inhibeerimine (kuni 1-2 nädalat) vaatamata ravimi eliminatsioonikiirusele fenelsiin tranüültsüpromiin MAO-A pöörduvad inhibiitorid (RIMA) moklobemiid Nende ravimirühmade kõrvaltoimed erinevad üksteisest suurel määral. Märkus: MAO-B pöörduva toimega inhibiitoreid (nt selegeliin) kasutatakse Parkinsoni tõve raviks.

38. MAO inhibiitorid(MAOI)

39. MAOI kõrvaltoimed

40. MAO inhibiitorid(MAOI)

41. MAO inhibiitorid (MAOI)

42. INTERAKTSIOONID MAOI-ga Sümpatomimeetikumid võivad esile kutsuda hüpertensiivse kriisi Türamiin (stimuleerib noradrenaliini vabanemist) Türamiin esineb toidus (juust, punane vein, jogurt) ja kutsub esile hüpertensiivse kriisi Potentseerib TCA toimet ja koosmanustatuna kutsub esile KNSi erutuse

43. Bipolaarse häire ravi Peamine eesmärk: kõrvaldada meeleoluhäire episoodid, tagada maksimaalne ravijärgimus, parandada patsientide funktsioone ja elimineerida kõrvaltoimed „MEELEOLU STABILISAATORID“ Liitium Valproaat Karbamasepiin Lamotrigiin Täiendavad ravimid (antidepressandid ja bensodiasepiinid)

44. Liitium Alates 1949 – näidustatud profülaktilise ravina bipolaarse häire korral. Efektiivne ka 60-80% maania või hüpomaaniaga patsientidel. Peamine toimemehhanism Ei ole täpselt teada, kuigi arvatakse, et toimib sekundaarsete mediaatorite süsteemi kaudu (peamiselt IP3). Farmakokineetika manustatakse suukadselt (imendub kergesti ja peaaegu täielikult) jaotumine - ekstratsellulaarne, seejärel akumuleerub järkjärgult erinevates kudedes eliminatsioon – 95% uriiniga (T1/2 = 20-24 h, kui ravi lõpetatakse järsku - aeglane 2. faasi eritumine /1-2 nädalat/Li+ sisenemine rakkudesse) vaid 20% Li+ eritub GF teel (80% imendub tagasi)

45. Liitiumisoolad

46. Liitium – toksilisus ja kõrvaltoimed Äge mürgistus: GIT: oksendamine, tugev kõhulahtisus KNS: segasus, treemor, ataksia, krambid, kooma Süda: arrütmiad, hüpotensioon Puudub spetsiifiline antidoot ? toetav ravi Krooniline mürgistus neerutoksilisus – väheneb neerude võime kontsentreerida uriini Kõrvaltoimed: polüuuria ja polüdipsia, kehakaalu langus, seedetraktihäired (oksendamine, iiveldus, düspepsia), alopeetsia) Võivad esineda koostoimed erinewvate ravimitega