VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

2. ASEND Makja Šibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets.

3. Hästi liigestatud. Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. Põhja- ja Lõuna –Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS

4. VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli.

5. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja – Ameerika läänerannikul on tekkinud Põhja – Ameerika ja Vaikse ookeani laama eri-suunalisest liikumisest. Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad.

6. KLIIMA • Lähistroopiline kliima. • Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400 mm sademeid, +10° C. • Suvel troopilised õhumassid, kuiv, päikesepaisteline, +27ºC.

7. VETEVÕRK Talvel on jõed veerikkad. Suvel peaaegu kuivavad, veevaesust süvendab vee kasutamine niisutamiseks: Tiber Itaalias, Tajo Hispaanias. Lubjakivide avamusalal on palju karstijärvi. Kraatrijärved on kustunud vulkaani-koonuste lehtreisse tekkinud järved. Tajo jõgi Boé järv

8. MULLAD Erosiooniohtlikud kivisedmullad mägedes. Probleemiks: * muldade väljakurnamine; * vee- ja tuuleerosioon. Pruunmullad

9. TAIMESTIK • Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. • Kunagi kasvanud lehtmetsade asemel levib tänapäeval enamasti tihe torkivaleheline võsa. • Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. • Kui karjatamisele ja põlengutele piir panna, muutuksid need hõredateks tammemetsadeks. • Kuna vööndi pindala on suhteliselt väike ja ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike. • Paljud taimed taluvad hästi põuda.

10. MAKJA – valdavalt igihaljas Maasikapuu Kadakas Iilekstamm Puis-eerika

11. GARIIG – lisandub heitlehiseid taimi Mürt Värvitamm Salvei Rosmariin Oleander Lavendel

12. PUUD Pistaasia Piinia Küpress

13. KORGITAMM • Korgitammed võivad kasvada 30 m kõrguseks. • Kork (puude koore välimine, surnud rakkude kiht) võetakse maha iga 10 a. järel. • Portugalis, Hispaanias, Alžeerias.

14. ÕLIPUU e. OLIIVIPUU Oliivipuu viljadest pressitakse toiduõli, oliive kasutatakse toiduks. 400 aastane oliivipuu.

15. LOORBERIMETS Loorberimetsad on säilinud peamiselt Kanaari saartel.

16. TŠIILI • Tšiili keskosas kasvab üle 1500 ainult sellele regioonile omase taimeliigi. • Nende hulgas palmid, kaktused.

17. KAPLINN Lõuna – Aafrikas Kaplinna ümbruse ~6000 taimeliigist on enamik levinud üksnes sellel maa-alal. Prootead Paljud toalilled on pärit Lõuna-Aafrikast. Paradiisilinnulilled

18. AUSTRAALIA Rohtpuu Eukalüptid Akaatsia

19. LOOMASTIK • Ainuüksi sellele vööndile omaseid loomi elab vähe. • Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate loomadega. • Mäestikumetsades on loomastik liigirikkam. Sardiinia mägilammas e. muflon

20. KREEKA MÄGIMETSADES Mäger Ilves Kärp Rebane

21. LINNUD Turteltuvi Hõbehaigur Vutid Faasan Pelikan Haugas

22. CALIFORNIAS Kalifornia vutt Jänes Kalifornia kondor Koiott Lõgismaod Kilpkonn

23. AUSTRAALIAS Emu Känguru Kuskus

24. LINDLOOMAD e. AINUPILULISED Nokkloom Sipelgasiil

25. PÕLLUMAJANDUS • Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. • Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid, viigipuid, tubakat, niisutatavatel aladel ka riisi. • Californias kasvatakse palju puuvilla, riisi. • Vahemere ääres on karjakasvatus tähtsust kaotamas. Kasvatakse kitsi, lambaid. • Californias toodetakse ka liha, piima, mune. • Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse lambakasvatusega (meriinolambad).

26. TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD

27. Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused

28. VIINAMARJA ISTANDUSED

29. LAVENDLI KASVATAMINE Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks.

30. LAMBA-KASVATUS Austraalias kasvatatavad meriinolambad on eriti väärtusliku villaga.

31. TÖÖSTUS • Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega. • Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. • Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse söögiks ja puidust valmistatakse tarbeesemeid. • Californias on tähtsal kohal masinaehitus (lennukite, laevade, arvutite jt. elektroonika-seadmete tootmine). • Austraalia ekspordib palju villa ja lambaliha. • Tähtsal kohal on turism ja puhkemajandus.

32. Madeira Rhodos Turism Vahemere ääres. Barcelona

33. TURISM CALIFORNIAS Yosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland

34. Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. Aborigeenid on hästi kohanenud karmide elutingimustega. Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on bumerang. Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna kolinud. ABORIGEENID Uluru rahvuspark

35. KESKKONNAPROBLEEMID • Keskkonnareostus tööstuspiirkondades (reostunud õhk, happevihmad). • Rannikualade reostus. • Muldade väljakurnamine. • Ülekarjatamine. • Vee- ja tuuleerosioon. • Maavärinate, vulkaanide oht. • Liigasustus.

36. ATEENA Tiheda asustuse ja liikluse tõttu on Ateena üks reostatuima õhuga linnu maailmas. Akropol

37. SUURLINNAD Los Angeles Rooma Ankara Perth

38. http://et.wikipedia.org/wiki/ www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/ wapedia.mobi/et/Albaania wapedia.mobi/et/Balkani_poolsaar ita.b-learning4all.eu/docs/elehed/8kll3tssisu.htm www.toptours.ee/est/rannapuhkus/madeira http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html www.hullumaja.com/?pg=main&i=134648 http://www.ilmajaam.ee/?id=75290&redi www.lillepuu.com/gallery/d/ lh6.ggpht.com/.../0XbJquygPpE/s flower.onego.ru/kustar/quercus.html upload.wikimedia.org/.../aa/Erica_arborea_g1.jpg www.worldofstock.com/slides/TEP3045.jpg www.youcanlearnseries.com/.../SalviaFlower.jpg www.hortes.ee/static/product_pictures/677_org.jpg www.uic.edu/classes/bios/bios100/labs/conif3.jpg y.delfi.ee/norm/74875/3428363_AF64Mq.jpeg www.forssanyhteislyseo.fi/Galleria/Albumit/al.. i221.photobucket.com/.../DSCN1003.jpg http://nagi.ee/…/sets/59235/ foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&p.. www.firn.ee/db/konkurss/VP/06/1817z-boe_jarv.jpg bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRTUR2.htm www.californiaherps.com/snakes/.../c.c.cerastes.html www.lomamatkailija.com/vkuvat/ateena.jpg y.delfi.ee/norm/contest/15/1963273_wqiUAQ.jpe s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000064/75c3ad.. https:/.../internship/files/losangeles2.jpg majimbokenya.com/.../2008/11/perth-wa.jpg www.collegenews.org/Images/ankara3.jpg www.tktk.ee/.../magick.php/254_2009_Rooma_1.jpg KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 Koostas: K. Haljasmets TDL 2010 a.