Sisehindamisest

1. Sisehindamisest Erkki Piisang haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakond nõunik 25.01.2008 REKK

2. SISEHINDAMINE SISEKONTROLL ENESEHINDAMINE ENESEHINDAMISE KVANTITATIIVSED NÄITAJAD ENESEHINDAMISE KVALITATIIVSED NÄITAJAD VÄLISHINDAMISE KVANTITATIIVSED NÄITAJAD

3. Teemad • Muudatused seadusandluses • Sisehindamise nõustamisprotsess • Nõustamise rakendamine ja nõuniku roll • Haridusasutuste sisehindamise hetkeseis • Muudatuste sisulised lähtekohad • Sisehindamise olulisemad mõisted • Juhi roll sisehindamise rakendamisel • Tulemuslik sisehindamine REKK

4. Sisehindamise oodatav mõju 1/2 • Haridusasutust motiveeritakse organisatsiooni arengule läbi süstemaatilise sisehindamise • Suureneb haridusasutuse vastutus õppe-kasvatustegevuse ja organisatsiooni tulemuslikkuse osas • Asutused saavad välise toetuse sisehindamise rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks REKK

5. Sisehindamise oodatav mõju 2/2 • Erinevad huvigrupid kaasatakse haridusasutuse sisehindamisprotsessi • Toimub asutuse ja pidaja professionaalne toetamine nõustamise kaudu • Teave haridusasutuse tegevuse kohta muutub kättesaadavaks EHIS-e kaudu, on võimalus teostada võrdlevanalüüse REKK

6. Määruse eesmärk On kehtestatud: • koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sisehindamise nõustamise tingimused ja kord; • kohustuslik sisehindamine. Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimuses, määrus nr 23, 4.08.2006 Määrus on kehtiv ka kutseõppeasutustele. REKK

7. Muudatused seadusandluses § 272. Kooli sisehindamine ( KÕS) (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli nõukoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor. REKK

8. REKK

9. REKK

12. Nõustamise rakendamine REKK-i juurde on loodud haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakond REKK-i struktuuris töötavad osakonna koosseisulised ja koosseisuvälised nõunikud HSNO koosseis 7 koosseisulist töötajat: Osakonna juhataja Marika Pettai Nõunikud: Reeli Simanson, Tiina Plukk, Erkki Piisang, Alo Särg, Sigrit Lilleste Koosseisuvälised nõunikud (60+/-) REKK

13. Osakonna põhifunktsioon • Haridusasutuste sisehindamise aruannete analüüsimine ja õppeasutuste sisehindamistegevuse nõustamise korraldamine • Sisehindamissüsteemide analüüs ja arendustegevusega seotud ülesannete täitmine REKK

14. Sisehindamise nõustamise protsess P A R E N D U S E T T E P A N E K U D S O O V I T U S E D T O E T U S REKK

15. Sisehindamisaruande esitamine • Vähemalt kord kolme aasta jooksul • Kajastab 3 viimase aasta tegevusi ja tulemusi • Taotluse nõustamiseks esitab haridusasutuse juht REKK-i hiljemalt 1.märtsiks jooksval õppeaastal • Nõunik määrab haridusasutuse sisehindamise aruande esitamise tähtaja hiljemalt jooksva õppeaasta 31.maiks • Esimese taotluse hilisem tähtaeg on01.03.2010 • Nõunikul on õigus pikendada edukalt toimiva haridusasutuse aruande esitamise tähtaega REKK

16. Aruande koostamine Sisehindamise aruande koostamisel lähtutakse: • haridusasutustele esitatud hindamiskriteeriumidest (määruse lisad1,2,3) • asutuse tegevusnäitajatest (kohustuslikud kättesaadavad EHIS-es) Analüüsivas sisehindamisearuandes tuuakse välja: • haridusasutuse sisehindamissüsteemi lühikirjeldus • hinnangud mõju kohta haridusasutuse tegevusele • tugevuste ja parendustegevuste kirjeldused Aruande maksimumpikkuseks on 20 lehekülge A4 formaadis, lisade puhul oluline märksõna asjakohasus REKK

17. Nõuniku roll • Annab hinnangu haridusasutuse sisehindamise tulemuslikkusele • Nõustamistegevuse käigus tõstab esile haridusasutuse tugevused ja toob välja parendusvaldkonnad koos konkreetsete parendustegevustega REKK

18. Nõuniku toetus haridusasutusele 1/2 • Suhe nendega on selge - nad ei ole kontrollijad • On kriitiline sõber, kes analüüsib haridusasutuse tegevust objektiivsest ning toetavast vaatenurgast • Esitab haridusasutusele väljakutse ja uued perspektiivid läbi toetava ja sõbraliku pöördumise • Toetab haridusasutust erinevates rollides olles – nõustaja, kõrvalseisja, motiveerija, lohutaja, vahendaja, väljakutse esitaja, kontakti looja, kuulaja, kõneleja, otsustaja, organiseerija …. REKK

19. Nõuniku toetus haridusasutusele 2/2 • On heade kogemuste levitaja ( tagades konfidentsiaalsuse) • Esitab toetavaid ja asjakohaseid küsimusi • Mõistab haridusasutuse tegevuste põhjus-tagajärg seoseid • Sekkub viisil, mille tulemuseks on haridusasutuse edasiminek • Koostöös juhiga analüüsib /arutleb võimalusi ja kuidas edasi? REKK

20. enda ja teiste väärtustamine aktiivne kuulamisoskus kaasamõtlemine empaatiavõime konteksti tajumine objektiivsus hea suhtlemisoskus taktitundelisus märkamatus usaldusväärsus ausus delikaatsus asjatundlikkus avatus reflekteeriv mõtlemine enesereflektsioon pühendumus positiivne ellusuhtumine Head nõunikku iseloomustab REKK

21. Koolikatsuja 2006+ Projekti eesmärk: haridussüsteemi kvaliteedi tagamine Koolikatsuja 2006+ tegevused: • haridusasutuste meeskondade ja nõunike koolitamine (koolituse allprojekt, juht Marika Pettai) • toetavad uuringud (uuringute allprojekt, juht Toomas Kink) • metoodika väljatöötamine ja kirjastamine (metoodika allprojekt, juht Tarmo Post) • sisehindamise abivahendite väljatöötamine (infosüsteemide allprojekt, juht Aado Altmets) • väliskogemuse kaasamine (läbi kõigi allprojektide) REKK

22. Mõtteid sisehindamisest • Sisehindamise aluseks on ühtne arusaam oma haridusasutuse kvaliteedist ja selle arendamise tähtsuset • Sisehindamistegevuste lõppeesmärk on lapse/õpilase/ õppija areng, mille eelduseks on haridusasutuse areng • Sisehindamine on algatatud arengu, mitte aruandekohustuse vaatepunktist lähtudes REKK

23. Miks uuendused ei õnnestu? Neli organisatsioonilist tõket: 1) kognitiivne tõke – alluvad ei taha mõista muudatuste vajalikkust, tahetakse säilitada endist status quo´d, alalhoiuinstinkt (hindamishirmud, hoiakud, väärtused, miks meile seda vaja? juhi suutmatus muutusi juhtida …) 2) ressursiline tõke – piiratud inim- või materiaalne ressurss 3) motivatsioonitõke– töötajatel puudub tahe ning nad on alamotiveeritud (ei tea mida sinult oodatakse, enesehinnang, puuduvad teadmised/oskused, ei saa hakkama …) 4) poliitiline tõke – oluliste huvigruppide opositsioon (kas välised või sisemised) REKK

24. Miks sisehindamine? • Nähtavuse tagamine, võimaluste ja probleemide teadvustamine • Reaalsetel faktidel ja analüüsil põhinevate mõõdetavate eesmärkide planeerimine • Tagasiside eesmärkide saavutamisest • Ressursside jagamise ja kasutamise põhjendamine • Huvigruppide ootuste/vajaduste rahuldamine • Personali arengu toetamine, tunnustamine, motiveerimine, nõustamine • Õppimine ja pidev parendamine • Haridusasutuse kui terviku ja enda tegevuse mõtestamine, arengu jälgimine perspektiivis, võrdlused teistega REKK

26. Sisekontroll (kehtestatud normide, reeglite, kokkulepete ja nõuete järgimine, põhiriskide vältimine) Enesehindamine (süstemaatiline ja regulaarne tegevuste (kuidas?) ja tulemuste (mis?) ülevaatus, selguvad otsused parendustegevusteks Sisehindamine on … järjepidev ja süstemaatiline õppe-ja kasvatus-tegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine laste/õpilaste ja haridusasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks Enesehindamise käsiraamat ( www.eas.ee) Soovitus: http://www.innove.ee/ee/?p=593 REKK

27. SISEHINDAMINE SISEKONTROLL ENESEHINDAMINE ENESEHINDAMISE KVANTITATIIVSED NÄITAJAD ENESEHINDAMISE KVALITATIIVSED NÄITAJAD VÄLISHINDAMISE KVANTITATIIVSED NÄITAJAD

28. Süsteemi mõiste Süsteem on tajutud tervik, 1) mille elemendid sobivad kokku; 2) nad mõjutavad üksteist pidevalt; 3) toimivad ühise eesmärgi nimel (P.M.Senge). REKK

29. Sisehindamissüsteemi küsimused • Miks hinnatakse? (hindamise eesmärgid) • Mida hinnatakse? (objektid e. teadlikult juhitud hindamisprotsessid) • Kes on hindajad? (subjektid) • Mille alusel hinnangud kujunevad? (kriteeriumid) • Milliseid vahendeid hindamisprotsessis kasutatakse? (meetodid) • Millisel kujul hinnangud esitatakse? (vorm) • Kellele hinnang esitatakse/tagasisidestatakse? (hinnangu adressaat) • Millised on hindamisprotsessi korralduslikud protseduurid? (korraldus, ajakava, vastutus) REKK

30. Mõõdetavad eesmärgid Eesmärk on üksikisiku või meeskonna poolt seatud kujutlus oodatavast seisundist või tulemusest (mitte tegevus) SMART REEGEL(ASJALIK) SPECIFIC konkreetne MEASURABLE mõõdetav ACCEPTABLE kokkulepitud REALISTIC realistlik TIME RELATED tähtajaline Ei ole võimalik juhtida seda, mida ei suudeta mõõta! REKK

31. Õppeaasta põhieesmärgid 2006/2007 • Tagada kollektiivi nõudlikkusega, koostööga, koolitusel saadud teadmiste rakendamise ning kõrgete ootustega õpilaste head õpitöö tulemused ning koolikohustuse täitmine • Tähtsustada õpilaste suhtlemise ja käitumise küsimused ning õpilase isiku arvestamine koolitöös • Enam tähelepanu osutada I-II kooliastme ja gümnaasiumiosa tööle, vastavalt arengukavale töötada välja gümnaasiumiosa õppesuund ja teha ettevalmistusi nende rakendamiseks • Viia läbi kooli sisehindamine ning kõigi töötajate eneseanalüüs REKK

32. Arengukava eesmärgid 2006-2009 • Koolist väljalangevus on aastaks 2009 vähenenud - vastuvõetud õpilastest lõpetab gümnaasiumi vähemalt 85% • Igal sügisel komplekteerime ühe eelkutseõppega 10.klassi • Koolitöös vajalike pädevuste tõstmiseks läbivad õpetajad 40 tunni ulatuses pedagoogika- ja psühholoogiaalaseid koolitusi • Kasvanud on õpilaste kohusetundlikkus -vähenenud tundidesse hilinemine, põhjuseta puudumine ja koduste ülesannete täitmatajätmine • Kool teeb koostööd teiste koolidega - ühisprojektid ja üritused, õpetajate koolitus nii kodu- kui välismaal • Kooli majanduslik olukord on paranenud - kokkuhoid maja sees, omatulu teenimine, materiaalse baasi hoidmine ja täiendamine. REKK

33. Arengukava juhtimisvaldkond Tänane seis: juuni 2004 • Arenguvestlused ei toimu regulaarselt • Enesehindamine toimib juhuslikkuse alusel, puudub pidev ja objektiivne eneseanalüüs • Töösisekorraeeskiri on vananenud • Koolitustel osalemine on kaootiline ja pole seoses õppeasutuse prioriteetidega Sihtnäitaja: dets. 2007 • Toimuvad igaaastased arenguvestlused õpetajatega • Välja on töötatud sisehindamissüsteem • Töötajate rahuloluuuringud ja enesehindamine toimib väljatöötatud kriteeriumide alusel • Töösisekorraeeskirjad on kaasajastatud, seotud tegeliku praktikaga • Koostatud on analüüsil põhinev personali koolituskava REKK

34. Muudatuste teoreetiline alus Kvaliteedijuhtimise organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted (EFQM) Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus Töötajate arendamine ja kaasamine Vastutus ühiskonna ees Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine Tulemustele orienteeritus Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine Partnerluse arendamine Kliendikesksus (lapse/õpilase-kesksus) REKK

36. 1-5 kriteeriumi märksõnad • Valitud lähenemisviiside põhjendatusehkmiks on valikud sellised • Meetodite ja tegevuste süstemaatilisus(kas ühekordne kampaania või ennetav tegevus?) • Valitud lähenemise asjakohasuse ja mõjususe ülevaatus,sellest lähtuvadparendustegevused • Tegevuste integreerituserinevatesse töövaldkondadesse • Kui ulatuslikult on lähenemisviise rakendatud PÕHIKÜSIMUSED MIDA? MIKS? KUIDAS? KELLEGA KOOS? MIS MEETODITEGA? REKK

37. 6-9 kriteeeriumi märksõnad • Mõõdetud näitajate trendidajas • Tulemuste võrdlused enda eesmärkidega • Taseme võrdlused teistega (konkurendid ja oma ala parimad) • Kas tulemusedkatavad kogu organisatsiooni tegevusi/huvigruppe (segmenteeritus) • Esitatud tulemuste olulisus • Nähtav põhjuslik seos lähenemisviiside ja tulemuste vahel!!!!! PÕHIKÜSIMUS MIS VALITUD LÄHENEMISVIISI RAKENDAMISEST VÄLJA TULI? REKK

38. Tulemuslik sisehindamine 1/3 • On loodud toimiv ja dokumenteeritud sisehindamise süsteem, mis põhineb haridusasutuse tegevuste analüüsil • Hindamisprotsessid on teadlikult juhitud ja eesmärgistatud • Toimib asjakohase andmebaasi (tulemuste) kogumine, trendide jälgimine ja tulemuste võrdlused enda eesmärkidega • Hinnatakse strateegiliselt olulisi valdkondi, võimalik näha valdkondade arengut aastate lõikes ning põhjus-tagajärg seoseid!!! REKK

39. Tulemuslik sisehindamine 2/3 • Välja on töötatud personali töö hindamise kriteeriumid (seosed tasustamise, tunnustamise motiveerimisega, koolitamisega ….) • Rahulolu-uuringud erinevatele huvigruppidele on ühtlustatud (ühtne küsitlussüsteem) • Kaasatud on huvigrupid: lapsed/õpilased lapsevanemad, õpetajad, juhtkond, hoolekogu …. • Sisehindamise vajalikkust on mõistnud kogu kollektiiv – väärtustatakse positiivset, otsitakse arenguvõimalusi nii iga töötaja, juhi kui ka organisatsiooni terviktasandil REKK

40. Tulemuslik sisehindamine 3/3 • Sisehindamise tulemustest tehakse järeldused, mis on aluseks eesmärkide, plaanide ja tegevuskavade koostamisel • Sisehindamise kokkuvõtted on edastatud pedagoogilisele või õppenõukogule, hoolekogule, huvigruppidele …. • Kasutatakse enda organisatsiooni eripärast lähtuvaid meetodeid • Sisehindamise tulemused on integreeritud teiste töövaldkondadega • Enesehindamises osaleb ka asutuse juhtkond (tagasiside ka juhtkonna tööle) REKK

41. Inimene õpib kogemustest … • Ärge olemasolevat süsteemi lõhkuge, kõike on võimalik ühildada ja kohandada! • Olge enda vastu ausad ja tähistage edu! Arvestage teadmisega, et ette võib tulla segadusi, teravaid emotsioone ja võimalikke tagasilööke • Tänane juht on muutuste “uksehoidja”, kes määrab ära väljastpoolt tuleva või sisemiselt algatatud uuenduste saatuse KOGEMUSEDSUUNAVAD MEIE VALIKUID! REKK

42. Kümme mõõtmise reeglit Mõõda seda, mis on (kliendi jaoks) oluline Mõõda protsessi, mitte inimest Püstita eesmärgid Tea, mida tulemustega teha Jälgi, kuidas mõõte tegelikult kasutatakse Ära muuda mõõtmist koormavaks Püüa leida objektiivseid mõõte Anna tagasisidet kriteeriumide ja tulemuste kohta Taga mõõtude võrreldavus Sa saad selle, mida mõõdad 42

43. Kui purjeka meeskond ei tea, kuhu sadamasse jõuda, pole ükski tuul õige!!! Tuult purjedesse! REKK