Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

1. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Uuringu vahetulemuste tutvustus XII Mäekonverents Narva, 3.05.2013 UuringutellisIda-VirumaaOmavalitsusteLiit. Uuringuvalmimist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Uuringu eesmärk • … anda hinnang põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslikule mõjule perioodil 2015-2030 • Uuring täiendab Põlevkivi kasutamiseriiklikuarengukavaaastateks2016 – 2030. väljatöötamise raames koostatavaid muid põlevkivi kaevandamise ja kasutamise analüüse, kuid ei asenda neid. • Uuringu tulemusena valmib hinnang põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta perioodil 2015-2030 ning koostatakse ettepanekud põlevkivisektori negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse mõju suurendamiseks. • Mõjupiirkond: Ida-Virumaa ning Rägavere, Sõmeru vald ning Kunda linn Lääne Virumaal

3. Sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi metoodiline raamistik • Aluseks kulu-tulu analüüsile tuginev lähenemine, kuid arvestades piiranguid • Andmete puudumine või kättesaadavuse probleem • Uuringu piiratud eelarve ja ajakava • Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise esimest järku tulud ja kulud: • Otsesed (nt sektori tööjõu sissetulekud) • Kaudsed (nt tehislike pinnavormide tekkest tulenev piirkonna atraktiivsuse kasv turistidele) • Mõju sihtrühm ja selle suurus • Jaotuslikud efektid

4. Uuringu etapid 1. Mõjude kaardistus ja hetkeolukorra analüüs (sotsiaalmajanduslike näitajate alusel) 2. Elanike hinnang põlevkivitööstuse mõjule (küsitluse põhjal) 3. Hinnang mõju suurusele ning selle varieeruvusele tulenevalt võimalikest arengustsenaariumitest (nn tundlikkuseanalüüs) 4. Mõjude koondanalüüs ja soovitused

5. Ülevaade olulisematest mõjuteguritest

6. I Demograafia • Rahvastiku kiire vananemine. Põlevkivitööstuse vanuseline struktuur on tugevalt kaldu vanemaealise elanikkonna suunal: madal sündivus, vähe noori mõjupiirkonnas, kasvav sotsiaalkoormus • Venekeelse töötajaskonna domineerimine põlevkivitööstuses hirmutab eemale eestlasi, kuigi pakub häid võimalusi lõimumiseks

7. Tööturg ja sissetulekud • Põlevkivitööstus piirkonna suurimaid tööandjaid • Ettevõtete tööjõukulude kasv viitab ka palkade kasvule ehk inimeste sissetulekute kasvule. Piirkonna keskmise palga kasv on kiirem kui Eestis tervikuna • Piirkonna keskmine brutopalk on madalam kui Eestis keskmiselt. See võib tuleneda sellest et piirkonnas on tööstuse suurem osakaal võrreldes muu Eestiga ning tööjõu hariduslik struktuur on madalama haridustasemega inimeste poole kaldu. • Kiire tehnoloogiline areng tekitab nõudlust ümberõppeks ja täiendkoolituseks. Erialaste haridusasutuste kiire areng. • Piirkonnas 1990-datel toimunud kaevandamismahtude vähenemine on kaasa aidanud kõrge pikaajalise tööpuuduse tekkele: puudub tõsiseltvõetav alternatiiv põlevkivitööstusele • Põlevkivitööstusele on pigem iseloomulik pikaajalised töösuhted, ettevõtted pakuvad töötajatele lisaboonuseid.

8. Ettevõtlus • Põlevkiviettevõtete kasumi abil luuakse uusi väärtusi • Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tegutsevatele ettevõtetele tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete lisandväärtuse kasv; • Põlevkivimaardlate kohal alternatiivne ettevõtlus piiratud (nt detailplaneeringu kooskõlastuse nõue); • Allmaakaevandustega piirkondades põllumajandusliku maa viljelusväärtuse muutus • Rekultiveerimise kulu • Ettevõtted kompenseerivad inimestele tekitatud kahjusid, investeerivad kohalikku elukeskkonda.

9. Kohalik areng • Põlevkivisektori töötajate makstava tulumaksu omavalitsustele laekuv osa • Täiendavad nõudlus avalikele teenustele – veeinfrastruktuur, õigusteenused, uuringud, ehitusjärelevalvele. • Laekuvad keskkonnatasud, vee erikasutuse tasu jm • Odavam soojusenergia hind • Piirangud elamuehitusele põlevkivimaardlate piirkonnas • Vee- ja kanalisatsiooni hind

10. Keskkond • Pinnase muutused, sh maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused ja mulla omaduste muutused • Maastiku üldilme muutustest tulenev visuaalne mõju • Joogiveevarustuse häired • Õhusaasteainete heitmetest tulenev õhukvaliteedi langus • Veesaasteainete heitmisest tulenev põhja- ja pinnavee kvaliteedi ning veetasemete muutustest tulenev pinnaveekogude rekreatsioonilise väärtuse muutus • Elukvaliteedi langus ebameeldiva lõhna tõttu • Lõhkamistest tingitud hoonete kahjustused

11. Tervisemõjud • Mürast tingitud haigestumine ja elukvaliteedi langus • Vibratsioonist tingitud haigestumine ja elukvaliteedi langus • Õhusaastatusest tingitud haigestumine ja elukvaliteedi langus • Nõuetele mittevastavast joogiveest tingitud haigestumine ja elukvaliteedi langus • Tööõnnetustest tingitud töövõimetus ja elukvaliteedi langus

12. Kokkuvõtteks • Sotsiaalmajandusliku mõju analüüsimisel oluline teha vahet pärandmõjudel ja kaasaegse tehnoloogia mõjudel • Põlevkivisektori mõju hindamine vajaks järjepidevat seiret: täna ei saa põlevkivitööstuse mõju täpselt hinnata, sest algseis on paljudel juhtudel fikseerimata • Oluline ei ole mitte niivõrd, kui suured on mõjud, kuivõrd, kes kannab negatiivse koormuse. • Keskkonnakoormuse vähendamine vajab läbimõeldud poliitikavalikuid sotsiaalmajanduslike tulude vähenemise kompenseerimiseks.

13. Tänan tähelepanu eest!Kõik küsimused ja ettepanekud on teretulnud! Katrin Pihor Katrin.pihor@praxis.ee 5297916