Nimmevalu - sama vaevus, erinev päritolu

1. Nimmevalu - sama vaevus, erinev päritolu Eva Paas PERH Kutsehaiguste- ja Töötervishoiu Keskus töötervishoiuarst-neuroloog

2. Valu • Valu on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneva närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting, mille funktsioon on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Eva Paas, 25.okt.2007

3. Nimmevalu • Nimmevalu on mistahes seljavalu roiete ja jala ülaosa vahel põhjusest olenemata. • Valu paikneb selgroo nimme- või ristluupiirkonnas,  kiirgudes vahel ka tuharatesse ja reite tagapindadele. • Tööga seotud nimmevalu on mistahes seljavalu, mis on tekkinud ühenduses töötegemisega ning mille kliiniliselt tekitas tõenäoliselt – vähemalt osaliselt – või mida halvendas põdeja töökoht. Eva Paas, 25.okt.2007

4. Nimmevalude põhjused • Ülekoormus - soodustab halb rüht • Füüsiline vorm + mehhaanilised faktorid • ülemäärane pingutus • adipoossus • rasedus Eva Paas, 25.okt.2007

5. Nimmevalude põhjused (2) • Müofastsiaalne sündroom • Närvijuure kompressioonisündroom • Ebastabiilsuse sündroom • Põletiku sündroom • Neuropaatiline sündroom • Psühho-sotsiaalne majanduslik sündroom Eva Paas, 25.okt.2007

6. Alaseljavaevuste levimus • Erinevate autorite andmeil kannatab elu jooksul vähemalt ühel korral nimmevalu all ~60-90% inimestest. • Mistahes hetke levik 15% - 42% (olenevalt uurimusega hõlmatud inimeste arvust ja seljavalu määratlusest) Eva Paas, 25.okt.2007

7. Alaseljavaevuste levimus (2) • Vähemalt kord aastas - 30% • Radikulaarne valu M 36%, N 50% • 40-50% konsulteerib arstiga • Haiglaravil 4-5% • Opereeritud 1% • Töövõimetud 22% Eva Paas, 25.okt.2007

8. Kes on ohustatud? • Kõige sagedamini 30-45 eluaasta vahel • Töö iseloom • raske töö • sundasend • sagedased pööramised ja kummardamised • tõstmine • vibratsioon • korduvad ühesugused liigutused Eva Paas, 25.okt.2007

9. Valu olenevalt kestusest • Äge (kuni 6 nädalat) - lumbago • Alaäge (6 - 12 nädalat) • Krooniline (üle 12- 24 nädala) - lumbalgia Eva Paas, 25.okt.2007

10. Nimmeosa anatoomilised struktuurid • Lülisamba nimmeosa = 5 nimmelüli • Ristluu e. sacrum • Õndraluu Eva Paas, 25.okt.2007

11. Nimmeosa anatoomilised struktuurid • Ristluu-niudeluu- e. sakroiliakaalliigesed Eva Paas, 25.okt.2007

12. Nimmeosa anatoomilised struktuurid • Liigesed, ligamendid • Lülivaheketas e.disk Eva Paas, 25.okt.2007

13. Lülisamba segment • Kaks naaberlüli • Lülidevaheline • kõhreketas • 3. Kaks fassettliigest • 4. Kaks närvijuurt, mis väljuvad seljaajust Eva Paas, 25.okt.2007

14. Nimmeosa anatoomilised struktuurid • Neuraalsed elemendid:cauda equina,närvijuured, perifeersed närvid Lumbaarnärvid Sakraal- ja kotsügeaalnärvid Eva Paas, 25.okt.2007

15. Valutundlikud struktuurid • Kollane ligamentei valuta • Eesmine ja tagumine ligament valutavad • Terve disk ei tunne valu - haige disk tunneb • Närvijuur valutab Eva Paas, 25.okt.2007

16. Selja süvalihased: 8 10 10 11 11 12 9 10 –Transverso- spinaalne süsteem (lülide- pöörajad, mitmejaoline lihas, poologalihas) 8 – Pea ja kaela rihmlihas 11 – Ristijätkete- vahe-lihased 12 – Ogajätkete- vahe-lihased 9 – Selgroo- sirgestaja: 9.1 – niude-roide lihas 9.2 – pikim lihas 9.3 - ogalihas Eva Paas, 25.okt.2007

17. Valu päritolu • A. Pehmetest kudedest • Lihased ja kõõlused, kõõluselised sidemed • B. Närvi kahjustusest • C. Diski (lülivaheketta) kahjustusest • D. Luu-liigessüsteemist • Luuümbris ja liigesed Eva Paas, 25.okt.2007

18. A. Lihasvalu e. müalgia • Põhjustatud • lihaspingetest • rühihäiretest • mehhaanilisest lihasdüsbalansist • Tekib lihasväsimuse, ülekoormuse tulemusena Eva Paas, 25.okt.2007

19. Terve lihas • Terve ja hästi funktsioneeriv lihas on plastiline ja ühtlase tugevusega, lihase kompimisel ei ole võimalik eristada erinevaid lihaskiude. Eva Paas, 25.okt.2007

20. Ülekoormuse patogenees (1) • Kestval füüsiliselkoormuselümberkorraldused lihaste, südame-vereringe, hingamissüsteemi töös. • Ümberkorraldusreaktsioonide ulatus võrdeline pingutuse suurusega. Lihase verevoolutus • puhkeolekus 20-40 ml/kg/min. • Raske dünaamilise töö puhul suureneb 10-15x • Kestev füüsiline töö hapnikuvaegus lihastes energia tootmine anaeroobsel teel. • Piimhape lihases lihasväsimus. Eva Paas, 25.okt.2007

21. Ülekoormuse patogenees (2) • Füüsiline töö lihaskiudude suurenenud toonus verevoolu vähenemine veresoonte ahenemise tõttu hapnikuvaegus. • Skeletilihaste suurenenud mehaaniline pinge (siserõhk, toonus) ahendab tunduvalt veresoonte (sh kapillaaride) ristlõiget • Lihaste kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine on mikrokapillaarse tsirkulatsiooni normaalse toimimise üks eeldus. • Lõõgastusaeg ebapiisav negatiivne mõju kumuleerub. Eva Paas, 25.okt.2007

22. Ülekoormus: väärastunudlihaskiud (3) • Hapnikuvaeguse tingimustes kahjustused lihaskiududes, koevalulikkus, esmajoones keskosas lihaskoe väärastumine. • Tekkinud valulikke lihasepaksendeid nimetatakse müoosideks. • Põhjustajaks ka ebaühtlane lihaspinge, äge või krooniline ülekoormus lülisambas, koordineerimatu vale liigutus ja trauma. Eva Paas, 25.okt.2007

23. Müootiliselt lühenenud lihas Eva Paas, 25.okt.2007

24. Luu - ja liigessüsteemi ebanormaalne asend ülekoormus (4) • Müootilise lihase pinge koormus kõõlustele suureneb lokaalne hapnikuvaegus kõõluses. • Kõõlusrakkude väärastumine tendomüootiline lihaskiud. • Tendomüootiliste lihaskiududega lihas minetab normaalse funktsiooni, kogu lihas hakkab pingestuma, lühenemavalulikud tsoonid lihasesse.koormus kõõlustes ja liigestes suureneb liigeste funktsiooni häired. Eva Paas, 25.okt.2007

25. Normaalne ja tendomüootiline lühenenud lihaskiud Eva Paas, 25.okt.2007

26. B. Neuropaatiline valu • Valu tuleneb närvisüsteemist endast • perifeersest närvisüsteemist (närvid, mis ühendavad kudesid  seljaajuga) • kesknärvisüsteemist (närvid seljaaju ja peaaju vahel) • Põhjuseks • Närvi degeneratsioon- SM, insult, hapnikuvaegus • Närvi pitsumine - diski kompressioonist, närvimulkude ahenemisest artroosi tagajärjel • Närvi infektsioon - vöötohatis või muu viirusinfektsioon Eva Paas, 25.okt.2007

27. Radikulaarne valu • Närvijuure kestev kompressioon • Aksonid (närvikiud) demüeliniseeruvad ning raadiksi (närvijuure) kahjusutnud piirkond omandabnotsitseptori funktsiooni • Ühepoolne jalavalu – ishiase sündroom Eva Paas, 25.okt.2007

28. Radikulaarne valu Eva Paas, 25.okt.2007

29. C. Diski kahjustus (1) • Eelduseks kaasasündinud halb troofika(düstroofia) • geneetilisted faktorid: diski struktuuri defektid (kollageenkiudude struktuuri häired, D-vitam. puudulikkus jm faktorite summatsioon) Eva Paas, 25.okt.2007

30. Diski kahjustavad faktorid (2) • Diskil puudub verevarustus, veresooned • Diski toitumine difusiooni põhimõttel • Lõpp-plaadid toimivad isoleerivalt: ühtedele ainetele läbitavad, teistele mitte • Suitsetajal difusioon halveneb • Diskis võivad tekkida radiaalsed rebendid • Kui diski kõrgus väheneb, tekib degeneratsioon ka lülivahelistes liigespindades Eva Paas, 25.okt.2007

31. Diski kahjustavad faktorid (3) • Düstroofia põhjused: • sundasend • otsesed traumad • tõstmised (kangimehanism) • Kaastegurid: • Keskkonna faktorid: suitsetamine, ülekaal, haridus • Töö rolli mitte ületähtsustada Eva Paas, 25.okt.2007

32. Diski kahjustus (4) • Mehaanilise jõu toimel võimalik fibrooskiudude mikrorebendite teke, tuum nihkub rebenenud ossa, kummub, sopistub välja Eva Paas, 25.okt.2007

33. Diski kahjustus (5) Kahjustus tekib suhteliselt liikuva ja suhteliselt väheliikuva osa piiril – L4/5, L5/S1 Eva Paas, 25.okt.2007

34. Närvijuure kompressioon väljasopistunud diskist Eva Paas, 25.okt.2007

35. D. Lülivaheliste liigeste ja segmentaaraparaadi kahjustus Spondülolistees • Diski kõrguse vähenemine fassettliigeste ebastabiilsus • Ühe lülikeha ettesuunas nihkumine-libisemine (subluksatsioon) teise suhtes. Tavaliselt L5 nihkubS1 suhtes. Harvem L4 nihe L5 suhtes Eva Paas, 25.okt.2007

36. Spondüloartroos (Nn.degeneratiivsed või ealised muutused) • Diski elastsus väheneb, lülivahe kõrgus väheneb, lülid lähenevad üksteisele, rõhk lülivahelistele liigestele suureneb. • Liigespindade kõhrede mikrotraumad, traumaatiline põletik, liigeskapsli turse, valud • Osteoartrootilised muutused lülidevahelistes liigestes, valud = spondüloartroos Eva Paas, 25.okt.2007

37. Spondüloartroos Eva Paas, 25.okt.2007

38. Spondüloos • lülisamba mittespetsiifilinedegeneratiivne protsess Eva Paas, 25.okt.2007

39. Jäägem terveks! Eva Paas, 25.okt.2007

40. Tänan! Eva Paas, 25.okt.2007

41. Allikad • Euroopa Tööohutuse ja TöötervishoiuAgentuur: Tööga seotud alaseljavaevuste uuring (2000 a.) • Eesti Arst, juuni 2000, nr. 6 • Rein Zupping. Nimmevalu ja ishias – põhjused ja ravi • Ain-Elmar Kaasik. Nimmevalu ja ishias – konservatiivne ravi • Toomas Asser, Simmo Savisaar. Nimmeradikulopaatia kirurgiline ravi. • Tiit Ilvese Taastusravi http://www.tiitilves.ee/topic/index.html • Lanne-ristiselän kiputilat. Tutkimus- ja hoito-ohjelma N:o6 Helsinki 1979 Eva Paas, 25.okt.2007