Alar Karis Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar Tallinn 26.02.2007

1.    Eesti Maaülikooli kogemus strateegiliste valikute tegemisel Alar Karis Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar Tallinn 26.02.2007

2. Eesti tuleviku seisukohalt on oluline üritada kasvõi hägustestki piirides ettevaatlikult kindlaks teha , mida ja kuidas globaalne teaduse ja tehnoloogia areng maailmas mõjutab ning mida üks või teine areng Eesti tingimustes tähendada või pakkuda võib. Selline maailma arengutega kursis püsimine on üks oluline Eesti teaduse funktsioone isegi juhul, kui me ühes või teises vald- konnas uuringutest kiirelt majanduslikku kasu ei saa. Eestil on võimalik ainult valida, kas globaalsete arengutega kaasa minna või stagneeruda. Allikas:Tiits, Kattel, Kalvet “Made in Estonia”

3. Tükike ajalugu • 1848 Tartu Veterinaariakool • 1873 Tartu Veterinaariainstituut • 1919-1951 Tartu Ülikool • 1951 Eesti Põllumajanduse akadeemia • 1991 Eesti Põllumajandusülikool • 2005 Eesti Maaülikool

4. Põhiteesid • Ülikooli arengu peamine eesmärk- kvaliteet igas tegevussuunas • Rahvusvahelistumine on ülikooli tegevustes kvaliteedi üks abinõudest • Rahvusvahelistumine ei ole asi iseeneses, vaid ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa

5. Eesti Maaülikooli strateegilised valikud • Olukord enne tänast- ehk miks EMÜ tegi läbi raske struktuurireformi • Kus oleme täna • Mida peaksime arvestama homme

6. EMÜ struktuurireformPõhjused • Pihustunud akadeemiline struktuur- 14 akadeemilist üksust, üle 90 juhataja (direktor, dekaan, allüksuse juht). Kriitilise massi puudumine. Vähene integratsioon struktuuriüksuste ja teadus- ning õppetöö vahel • Vastutuse hajumine, akadeemilise personali ülekoormatus administratiivtööga • Ülemäärane ja kehva kvaliteediga infrastruktuur  Konkurentsivõime langus

7. Milline ülikooli mudel? • traditsiooniline – teaduskondlik ja “sisemiste seintega” või • “uut tüüpi”- võimalikult sisemiste seostega ja paindlik ülikool ?

8. Reformi peamised elemendid • Peaeesmärgid - kvaliteedi tõus, akadeemilise personali võimekuse kasv • Teaduse ja õpetamise suurem seostatus • Töörühmade võimekuse kasv nende suurendamise ja seotuse kaudu • Akadeemiliste liidrite staatuse ja vastutuse kasv • ametinõuete kasv • administratiivkoormuse vähendamine kesksete tugiteenuste parandamise teel • Õppetöö korralduse keskse koordineerimise ja korralduse tõus (ruumide ja aja kokkuhoid, ladusam korraldus, mugavam õppejõule ja üliõpilasele, info juhtimisotsusteks) • IT tõhusam kasutamine juhtimises • Plaanipärane infrastruktuuri arendamine • Ülikooli identiteedi määratlus - rolli väljakujundamine ja sellejärgne konsolideerumine

9. Reformi kronoloogia (I) • 2004 veebruar – muudatuste põhimõtete vastuvõtmine • 2004 mai – territoriaal-ruumiline arengukava • 2004 mai – otsus : organisatsioonilise struktuuri muutmine, akadeemilised struktuuriüksused ja nende tegevusvaldkonnad • 2004 oktoober-november – uute struktuuriüksuste põhikirjad, struktuuriüksuste direktorite valimine

10. Reformi kronoloogia (II) • 2004 november – ülikooli nime muutmise otsus: Põllumajandusülikool → Maaülikool • 2005 jaanuar – uus organisatsiooniline struktuur • 2005 veebruar – akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad • 2005 1. poolaasta – tugistruktuuride ülesannete muudatused • 2005- õppekavade konsolideerimine • 2006- ruumikava sisuline käivitamine- esimene suurem õppehoone renoveerimine, linnaku arendamise tervikkava , spordihoone

11. Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (I) • Kvaliteet • Avalike ülikoolide kvaliteedilepe 2003 • Akadeemilise personali ametinõuete kehtestamine 2004- sarnased nõuded teiste ülikoolidega • Doktoriõppe reform 2004-2005 • Õppekavade konsolideerumine • Doktorikooli loomine • Doktorikomisjonid • Bakalaureuse- ja magistriõppe kavade sõelumine (ühtne õppekavade komisjon) -2005 • Integratsioon • Esimene rahvusvaheline magistriõppe kava BIOLANDMAN 2004 • Osalemine ülikoolidevahelistes doktorikoolides 2004 • Sisuline osalemine ülikoolide koostöövõrgustikes (NOVA, BOVA koostöös doonorist partneriks)

12. Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (II) • Territoriaal-ruumiline arengukava • Kvaliteetse õpi- ja töökeskkonna väljaarendamine • Koondumine Tähtvere linnakusse • Mittevajaliku kinnisvara müügist saadud raha kasutamine linnaku arendamiseks

13. Koondumine Tähtvere linnakusse

14. Eesti Maaülikool täna Positsioon õppe- ning teadus- ja arendustegevuses Õppetöö rahvusvahelistumise indikaatorid

15. Maaülikooli akadeemiline struktuur ja fookusvaldkonnad

16. Eesti Maaülikooli üliõpilaste regionaalne jaotus maakonna 10 tuhande elaniku kohta 4,68 14,96 15,65 11,88 11,71 21,24 15,01 45,10 17,24 11,36 88,05 41,15 70,86 45,32 57,66

17. Välisüliõpilaste arv Eesti ülikoolides* *Esitatud on ülikoolid, kus välisüliõpilasi on üle 10. Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS

18. Välisüliõpilaste osa Eesti ülikoolides (% koguarvust) Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS

19. Põhja- ja Baltimaade põllumajandusülikoolide (NOVA ja BOVA) koostöö 1996-2006

20. Eesti avalike ülikoolide teadustöö edukuse indikaator-teaduse riiklik baasfinantseerimine 50% ISI andmebaasides refereeritud artiklid 40% T&A lepingute maht 10% kaitstud doktoritööd

21. Kogemused • Muudatused on valulised • Selleks kulub palju aega • vajalik pikaajaline planeerimine • vajalik kollektiivi kaasatus • Tulemused avalduvad hiljem • Kontrollvarianti ei ole

22. Rahvusvahelistumine homme (I) • EMÜ arengukavas ei ole eraldi strateegilise eesmärgina välja toodud. Rahvusvahelistumine on ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa. • EMÜ arengukavast 2015: • 7.1. Teadmuspõhise Eesti kujundaja. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö. • 7.1.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised töörühmad. • 7.2. Kõrgelt hinnatud ülikoolihariduse andja. Rahvusvaheliselt avatud ülikool. • 7.2.1. Hea kvaliteediga ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavad. • 7.2.3. Konkurentsivõimeline järelkasv ja edukas doktorikool. (Ülikooli eesmärk on rahvusvaheline doktoriõpe ja õpingute korraldamine koostöös Euroopa ülikoolide doktorikoolidega.) • 7.2.5. Rahvusvaheliselt tunnustatud partner õppe- ja teadustöös.

23. Rahvusvahelistumine homme (II) • Sisuline rahvusvaheline suhtlus instituutide tasandil • Ülikooli keskne roll • institutsioonide vaheliste lepingute vormistamine • üldiste strateegiate, tegevuste ja regulatsioonide ettevalmistamine ja nende täitmise korraldamine ja jälgimine

24. Rahvusvahelistumine homme (III) • Arutlusteemana õppekorralduslik võimalus rahvusvahelistumise soodustamiseks - tsükliline õpe kursusesüsteemi raames? Nii ei pudeneks enamik sama aasta üliõpilasi laiali, säiliks oma kursuse identiteedi kujunemiseks vajalik suhtluskeskkond ja nn sotsiaalne turvalisus õppimise ajal ning sotsiaalne võrgustik edasiseks eluks. Rahvusvahelistumise soodustamiseks tsüklilise õppe eelised: välislektorite kasutamine õppetöö läbiviimisel ja  välisüliõpilaste osavõtmine õppetööst.   

25. Rahvusvahelistumine homme (IV) • Kuidas muuta ülikool välismaalastee atraktiivseks? • Ülikooli infrastruktuuri arendamine, konkurentsivõimeline palk välisõppejõududele- triviaalsed meetmed • Vähemarutatud teemad- mida ülikoolid ja linnad saavad teha? • Ülikool • tudengisõbralik õpi- ja õpiajaväline keskkond • Välisõppejõudu ja –üliõpilast toetav suhtumine • Tartu /Tallinn • tudengisõbralik linnakeskkond

26. Kutsumus ja kohustus Akadeemilise kultuuri kandjana edendab maaülikool teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist Tulevikupilt Maaülikool on Eestis kõrgelt hinnatud rahvusvaheline õppeasutus ja teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas

27. Tänan ! alar.karis@emu.ee