1k likes | 1.28k Views
Eesti rahvastik REL2011 andmetel Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet. Vabariigi Presidendi mõttekoda 9. aprill 2013. Sisukord. Rahvaloenduse (REL2011) tulemused Rahvaarvu muutumine 2000—2012 Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid
E N D
Eesti rahvastik REL2011 andmetelEne-Margit TiitTartu Ülikool, Statistikaamet Vabariigi Presidendi mõttekoda 9. aprill 2013
Sisukord • Rahvaloenduse (REL2011) tulemused • Rahvaarvu muutumine 2000—2012 • Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus • Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid • Loomulik iive • Välisränne • Siseränne • Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel • Rahvus ja kodakondsus • Põhiline elatusallikas • Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne • Tegevus- ja ametialad • Haridus • Emakeel ja võõrkeelte oskus • Elutingimused • Allikmaterjal
Rahvaarvu muutus jooksva statistika andmetel • Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2000 – 1.01.2012) vähenenud 54 333 inimese võrra. • Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.
Rahvaarvu muutus loenduste andmetel • Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. • Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). • Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja registreeritud välisrände saldo).
Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete erinevus? Kaks põhjust: • Registreerimata väljaränne. • Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada. Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, see tähendab, et tegelik rahvaarv on loendatud rahvaarvust suurem.
Rahvastikupüramiid 2011 Ene-Margit Tiit
Eesti rahvastik vananeb …Eesti ja EL keskmine. Vanuserühmade suhtelised arvukused
Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli aastal 2010 positiivne. • Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne – vastavalt –565 ja –1460. • Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat positiivne. • Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal ja Tartumaal
Summaarne sündimuskordaja • Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on summaarne sündimuskordaja (TFR). • Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus-käitumine oleks terve põlvkonna jooksul samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu naise kohta. • Summaarset sündimuskordajat kasutatakse rahvastikuprognooside tegemisel. • Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.
Summaarse sündimuskordaja ja sünnitamisvanuse seos • Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne sündimuskordaja. • Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda pikema aja jooksul. • Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal konkreetsel aastal.
Oodatav eluiga • Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga sünnil. • Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu vaatlusaastal. • Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa kauem. • Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta. Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem on tema oodatav eluiga
Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5 aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10 aasta võrra pikem kui meestel. • Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel vastavalt 1,7 aastat pikem. • Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine on oluline iibe kasvu tegur.
Eestlaste oodatav eluiga Euroopa võrdluses • Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus. • Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame enamikku Ida-Euroopa riike.
Imikusuremus • Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa (ja ka maailma) parimate hulgas. • Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga suure tõenäosusega ellu.
Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele iibele ka negatiivne välisrände saldo. • Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult registreeritud välisrännet. • Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne vaid ca 45% kogu välisrändest. • Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest moodustas: • 48% saldo. • 52% sisseränne: • Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)
Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on sagedamini jääv (või pikaajaline). • Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3 korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne. • Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida). • Mehed on aktiivsemad pendelrändajad • Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes sarnane.
Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui lähteriigina. • Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011 üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena kõneleva isiku/ Eestis sündinu. • Soomest saabunud immigrandid on kõige sagedamini koju tagasipöördujad. • Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne-Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide, aga ka muu maailmaga. • Viimatinimetatud riikidega on rände maht võrdlemisi väike.
Rahvastiku paiknemist määravad protsessid • Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas • Ääremaastumine • Valglinnastumine Need protsessid toimuvad kogu maailmas. Eesti probleemid: • väike, vähenev rahvaarv • madal asustustihedus • protsesside intensiivsus
Maa- ja linnaelanikud • Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine, sundkolhoseerimine). • Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal kahanenud ca 30%ni. • Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra, kuigi absoluutarv veidi kahanes.