1 / 56

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html

espen
Download Presentation

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids.html Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

  2. Rahvaarvu muutumine • Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus • Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks • 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08)6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw • rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud

  3. Rahvaarvu muutumine

  4. Rahvaarvu muutumine

  5. Rahvaarvu muutumine aasta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000

  6. Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit Arengumaad Arenenud riigid Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

  7. Hiina 1,300 India 1,087 USA 294 Indoneesia 219 Brasiilia 179 Pakistan 159 Venemaa 144 Bangladesh 141 Nigeeria 137 Jaapan 128 India 1,628 Hiina 1,437 Usa 420 Indoneesia 308 Nigeeria 307 Pakistan 295 Bangladesh 280 Brasiilia 221 Kongo DV 181 Etioopia 173 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln

  8. Rahvaarvu muutumine • 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. • 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. • Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest • 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele

  9. Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes Aasia Aafrika Lõuna- Ameerika Euroopa Põhja- Ameerika

  10. Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? • suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades • inimeste toitumistingimuste paranemine • tervishoiu ja arstiteaduse areng • rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% • aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist

  11. Rahvastiku paiknemine • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt • Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused • Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel • Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi.

  12. RAHVASTIKU PAIKNEMINE

  13. Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

  14. T.Malthus(1766-1834)Rahvastiku kujunemise põhimõtted: • Rahvaarv suurenebgeomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel. • Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni • Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi.

  15. Olulised mõisted • Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) • Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. • Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. • Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. • Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.

  16. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid • Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse • Ügas minutis üle 250 lapse • Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas

  17. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: • Viljakas eas naiste arv • Naiste vanus sünnitamisel • Religioon • Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine

  18. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: • Kooselu traditsioonid • Väärtused • Traditsioonid ühiskonnas • Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused • Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks

  19. Sündimuse üldkordaja on Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )

  20. Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides)

  21. Suremust mõjutavad tegurid: • Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad • Halb tervishoiukorraldus • Arstiabi kehv kättesaadavus • Ebatervislik eluviis • Südameveresookonna haigused, vähk • Õnnetused, vägivald • Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid?

  22. Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu • see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).

  23. Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5-aastaseid vanuserühmi Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga Meeste ja naiste suhe erinevates vanuserühmades Meeste ja naiste keskmist eluiga Sündimuse, suremuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul Sisse ja väljarände mõju riigi rahvastiku koosseisule Rahvastikupüramiidilt on näha:

  24. Võrdle kahe riigi rahvas- tikku !

  25. DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKUTEOORIA • Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine • Demograafilise ülemineku 1.etapp: demograafiline plahvatus • Demograafilise ülemineku 2. etapp • Kaasaegne rahvastiku vananemine

  26. 1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine • Iseloomulik agraarühiskonnale • Kõrge sündimus 40-45 o/oo • Kõrge suremus 30-35 o/oo • Keskmine eluiga on 40-45 aastat • Madal või negatiivne loomulik iive • Kõige pikaajalisem etapp • Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania piirkondades elavad hõimud

  27. 2. Demograafilise ülemineku 1.etapp • Algas Euroopas 18.sajandil • Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine • Eluea pikenemine, suremuse vähenemine, sündimus on traditsiooniliselt kõrge • Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo • Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline plahvatus

  28. 3. Demograafilise ülemineku 2.etapp • Sündimuse vähenemine • Sündimust mõjutab naise staatuse muutumine ühiskonnas • Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus alla 20 o/oo • Väikelaste suremuse vähenemine

  29. 4.Kaasaegne rahvastiku vananemine • Madal sündimus ja suremus • Rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine • Üleüldine pereplaneerimine • Kättesaadav tervishoiusüsteem • Negatiivne loomulik iive • Eakate osakaal rahvastikus tõuseb 20-25 %-ni

  30. Rahvastiku vananemine

  31. 1.Rahvastiku iive riigiti2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides

  32. Kokkuvõtteks • Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku protsesside areng, kus traditsioonilinerahvastiku taastootmisetüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstikutaastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) • I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.    • II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus (40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive (30‰); rahvaarv kasvab kiiresti  • III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb   • IV Kaasaegne – madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive 

  33. Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh • Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. • Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil?

  34. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus • Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet • Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks

  35. Vabatahtlik Kaasränne Sundränne Alaline Ajutine Sesoonne Riigisisene Rahvusvaheline Majanduslikud Poliitilised Usulised, Kultuurilised Loodusõnnetused Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Põhjused Kestus

  36. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.

  37. Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel

  38. Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/migration_map.shtml

  39. Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid • Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist • Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama • Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks • Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid

  40. Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Inimestevahelised lahkhelid Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Lähtepiirkonna tõuketegurid:

  41. Sihtpiirkonna tõmbetegurid: • Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik • Kõrge palk • Head elamistingimused • Sugulased, sõbrad, tuttavad • Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond • Soodne, tervislik looduskeskkond

  42. Rände barjäärid: • Kaugus • Info puudus • Rände maksumus

  43. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi

  44. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi

  45. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi

  46. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi

  47. Positiivne külg USA-le Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Positiivne külg Mehhikole Riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale USA-MEHHIKO

  48. Negatiivne külg USA-le Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme. Negatiivne külg Mehhikole Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal- ”ajude äravool” Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Kaotatakse haridusinvesteeringud.

More Related