Madis Maripuu, EAS vanemkonsultant 16.02.10

1. Suurbritannia tööstusekspertide mulje Eesti tootmisettevõtlusest ja mida potentsiaalne välisinvestor sellest rahvusvahelises majandamismudelite võrdluses võib arvata. Madis Maripuu, EAS vanemkonsultant 16.02.10

2. Ettekande sisu • Eesti konkurentsivõime ja tootlikkus ehk miks tegeleb EAS tootlikkusega? • Väliseksperdid Eesti tööstussektorist ehk millised on peamised kitsaskohad? • Mis võiks olla sobiv abivahend?

3. Sisukord • Tööstusettevõtete arendamine EAS-is • Mikro– ja makromajanduse näitajad • Mida klient tööstusettevõttest soovib? • Technopolise 2008. a. uuringust • Briti ekspertide hinnangud

4. EASi visioon Eesti arengust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Töötame selle nimel, et aastal 2015: ON EESTI HEA MAINEGA RIIK, MILLE ETTEVÕTLUSKESKKOND ON MAAILMA PARIMATE SEAS EASi missioon AITAME MÕJUSAD IDEED ELLU VIIA

5. EAS täna:Töötajaid on kokku 300Eelarve maht 2010 ca 3,5 mld krooniRegionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus, turismiinfokeskused, partnerorganisatsioonid MAK võrgustiku näolEASi välisesindused: Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas, Peterburis, Kiievis, Tokyos, Šanghais, San Jose’sISO 9001:2000 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

6. Missioon • Tööstusettevõtete kompetentside arendamine • Turutõrke leidmine ja kõrvaldamine • Osalemine turumajanduses niipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik

7. Visioon • Eesti tööstusettevõtete tootlikkuse ja efektiivsuse indikaatorid on juhtivate ettevõtete tasemel Tööstusettevõtted omavad head imidžit nii ettevõtjate kui töötajate seas Tööstusettevõtted on koht kus saab tööd ja kus on võimalus areneda.

8. Tööstusettevõtete toetamise programmide eesmärk Eesti töötleva tööstuse ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine, mille tulemusena toetatud ettevõtetes: • kasvab tootlikkus • suureneb loodav lisandväärtus • suureneb ekspordipotentsiaal • tekivad uued turuvõimalused ning uuenenud tooted • toimub tööjõu ümberpaiknemine suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele Lisandväärtus:kasum + amortisatsioon + palgakulu töötajate arv

9. Tööstusettevõtete toetamine Ettevõtete konkurentsivõime kasv Ühistegevuste elluviimist soodustavad meetmed, sh klastrid, Teadmiste ja oskuste toetamine Tehnoloogia investeeringud Tootearenduse toetamine Ekspordi toetamine Ühisturunduse toetamine

10. Sisukord • Tööstusettevõtete arendamine EAS-is • Mikro– ja makromajanduse näitajad • Mida klient tööstusettevõttest soovib? • Technopolise 2008. a. uuringust • Briti ekspertide hinnangud

11. Lisandväärtus Lisandväärtus töötaja kohta aastas (tootlikkuse mõõdik) • oluline mõõdik, millega võrreldakse tootlikkust • Eestis keskmiselt alla 20 000 eurot • Euroopas keskmiselt 50 000 eurot • suurema rahvusvahelise konkurentsivõimega on need ettevõtted, kus lisandväärtus töötaja kohta on teistega võrreldes kõrgem

12. Lisandväärtus töötaja kohta EU-s

13. Investeeringud põhvarasse Eesti töötlevas tööstuses materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringud liigiti 2000-2006 a. (miljardites kroonides, jooksvates hindades, Eesti Statistikaameti andmebaasi alusel)

15. Põhivaraga varustatuse kasv ja tulemuslikkuse näitaja seos Eesti töötleva tööstuse arengutee – tootlikkus ja materiaalne põhivara töötaja kohta 2000-2006 (tuh. EEK)

17. Eesti kulueelis kaob

18. Tööjõu tootlikkus ja osatähtsus Eesti ettevõtlussektori koguhõivest 2006.aastal tulpdiagramm – tööjõu tootlikkus, joondiagramm – tööjõu osatähtsus Eesti ettevõtlussektori koguhõivest Allikas: Technopolis 2008; Eesti Statistikaamet

19. Majanduse struktuur piirab tootlikkuse kasvu

20. ...aga... Restruktureerimine on vajalik! „Globaalne ettevõte paigutab tegevused ja funktsioonid maailmas sinna, kus on õiged kulud, õiged oskused ja õige ärikeskkond.. /--/ Töö liigub sinna, kus seda tehakse kõige paremini. See on nagu vesi, mis valgub sobivatesse lohkudesse ja alati saavutab ühtlase taseme. Niisugustele jõududele vastu ei saa. Džinn on pudelistvälja lastud ja teda ei õnnestu enam peatada.“ IBM Corporationi juhatuse esimees Sam Palmisano “Majandus teelahkmel” Arengufond

21. Sisukord • Tööstusettevõtete arendamine EAS-is • Mikro– ja makromajanduse näitajad • Mida klient tööstusettevõttest soovib? • Technopolise 2008. a. uuringust • Briti ekspertide hinnangud

22. Mis on kaasaegne tööstus? Vajadus Arendus Müük Hooldus Tootmine Integreeritud tarneahel

23. Mida tööstusettevõttelt tahetakse • Madalat müügikatet ja lisandväärtuse protsenti e. (Müügitulu – materjali maksumus)/Müügitulu kulupõhise hinnakonkurentsi tingimustes või (Müügitulu – materjali maksumus – otsekulud)/Müügitulu • Kuidas seda saavutada on siiski teisejärguline küsimus e. kas 10 töötajat või 1 masin – Eesti võimalus palgakulude mõttes võrreldes teiste riikidega. 3. Asukoht (logistika) ja veelkord asukoht (tarnekindlus) 4. Järeldus - oluliseks kriteeriumiks ettevõtjale saab maht e. toodangu maht – mida suurem maht seda suurem lisandväärtus absoluutarvudes 5. Probleemilahenduse oskus (insenerimõtlemine)

24. Lisandväärtuse protsent toodangust 2007

25. Sisukord • Tööstusettevõtete arendamine EAS-is • Mikro– ja makromajanduse näitajad • Mida klient tööstusettevõttest soovib? • Technopolise 2008. a. uuringust • Briti ekspertide hinnangud

26. Technopolise uuringu järeldused (mittetäielik) • Tootlikkuse kasvu tagab tasakaalustatud kombinatsioon pehmetest innvatsioonidest ja investeeringutest tehnoloogiasse. Kõrgtehnoloogia ettevõtetel on suurem võimekus ja potentsiaal T&A- ks jt muudeks innovatsioonitegevusteks ning uute toodete väljatöötamisel. • Tootlikkuse suurendamine Eesti töötlevas tööstuses eeldab investeeringute kasvu tootmiskapitali. • Mikro – ja keskmise suurusega ettevõtteid iseloomustab oluline mahajäämus suurematest tulenevalt finantsressurssi puudulikkusest ja tõenäoliselt ka inimfaktori ebapiisavusest tegeleda uuema tehnoloogia soetamisega. • töötlevas tööstuses nõuab iga täiendav tootlikkuse kasv ühe ühiku võrra 1.09 ühikulist põhivara kasvu 2006.a. 2000.a. • Töötleva tööstuse põhivaraga varustatuse ja ekspordi kasvu analüüsist selgub, et eksportimine annab võimaluse investeeriguteks põhivarasse ja omakorda investeeringud põhivarasse toovad kaasa ekspordivõime kasvu.

27. Technopolise uuring turutõrked tehnoloogiainvesteeringutel • Ettevõtete know-how turgudest/ tehnoloogiatrendidest ei ole adekvaatne • Ettevõtetel madal investeeringuplaanide arendamise võimekus • Tõrge finantsturgudel • Investeerimistasemed on suboptimaalsed

28. Investeeringuplaan • Investeeringuplaan peab lähtuma ettevõtte äristrateegiast ning vastama programmi eesmärkidele, investeering peab olema suunatud: • tootlikkuse ning ettevõtte rahvusvahelise konkurentsipositsiooni paranemisele (nt kõrgem kvaliteet, madalamad kulud; konkurentsieelise kasvatamine, protsesside ajaline kiirendamine, käibe kasv töötaja kohta jm); • kõrgema lisandväärtusega ekspordikasvule (ettevõte peab suutma seada esmärgiks ekspordi kasvu absoluutmahtudes ning selle osakaaluna kogukäibest kahe riikliku kaasfinantseerimisaasta jooksul); • innovatsiooni arendamisele, omatoodete ja protsesside arendamiseks ning sellega seotud käibe osakaalu kasvule; • olemasolevate välisturgude laiendamisele või uutele sisenemisele;

29. Investeeringuplaan II • ettevõtte organisatsioonilistele muutustele (puudutab sh organisatsioonilisi innovatsioone); • töötajate arvu säilitamisele või suurendamisele kolme aasta jooksul finantseerimise saamisest. • Lisandväärtuse lävendi rakendamise asemel abikõlblikkuse kriteeriumina on pigem soovitav fikseerida selle seis toetuse saamise hetkel ning hinnata ettevõtteplaane ja vastavat meeskonda, kes kõrgema lisandväärtusega tootmise poole liigub. Rahvusvaheline praktika ei ole tootlikkuse kriteeriumina seadnud kvalifikatsioonitingimuseks, küll aga hinnanud ettevõtte ootusi ja reaalseid muutusi toetuse saamise käigus ning teinud siis vastava otsuse toetuse saamise osas.

30. Tööstusspetsiifiline konsultatsioon • Tööstusspetsiifiline konsultatsioon on seotud järgmiste põhivaldkondadega: • Lean Manufacturing mõtlemise sissetoomine ettevõttesse (seotud kvaliteedi parandamise, nö tootmisliku raiskamise elimineerimise, aja vähendamise, kulude vähendamisega); • Lisandväärtusahela (hõlmates 6. peamist ärifunktsiooni: uurimis- ja arendustegevuse, toodete, teenuste ja protsesside disain; tootmine; marketing; jaotus; klienditeenindus) ja protsesside kaardistamine; • 5S ja 6 Sigma praktikate rakendamine tootmises; • meeskonna areng ja ülesehitus; • tootmispaigutuse ja ruumilise kasutuse parandamine; • tootmisprotsesside kiirendamine; • kvaliteedi ja jaotusmehhanismide parandamine; • materjalide ja tootmisinnovatsioon. Vt http://en.wikipedia.org/wiki/5S_%28methodology%29 http://en.wikipedia.org/wiki/6_Sigma Vt http://en.wikipedia.org/wiki/Work_in_process

31. Sisukord • Tööstusettevõtete arendamine EAS-is • Mikro– ja makromajanduse näitajad • Mida klient tööstusettevõttest soovib? • Technopolise 2008. a. uuringust • Briti ekspertide hinnangud

32. Kriitiline pilk Eesti tootmissektorisse • Assystem UK Ltd • 140 taotlusvoorudes osalenud tootmisfirmat • Kvalitatiivne hinnang ettevõtte • tootmisvõimekusele • juhtimisvõimekusele • investeerimisprojekti läbimõeldusele • Tulemuseks Eesti tootmissektoris nähtud nõrkused ning tugevused Pigem hinnangute kokkuvõte kui teaduslik uuring

33. Tulemused

34. Parandusvaldkonnad

35. Tulemused

36. Tugevused

37. Peamised kitsaskohad Tootmiskorraldus • Seadmete paigutus • Puuduvad kaasaegsed tootmisalased teadmised(lean, jt) • Nõrgad (tootmise) juhtimissüsteemid – mõõdikute ja kvaliteedisüsteemide mitterakendamine Planeerimine • Planeerimisprotsesside puudulik omavaheline sidumine (investeeringu-, tootmis- ja müügiplaan) • Kõrged laovarud Koostöö ja teadmiste juhtimine • Vähene koostööaktiivsus

38. Muud ilmingud • Sageli ei ole olemasoleva olukorra parandamisel takistuseks seadmepargi olukord ehk ettevõtet saaks arendada ka ilma oluliste investeeringuteta põhivarasse. • Tugevad majasisesed protsessid on tihedalt seotud tugeva koostööni jõudmisega.

39. Mis on praeguses olukorras oluline? Kuivõrd kiiresti suudame aidata kaasa juhtide, ettevõtjate teadmiste arendamisele • juhtimislikud oskused (kuidas juhtida kasvavat firmat, investeeringute tasuvuse juhtimine jne) • maailmaturu alased teadmised ja oskused • tehnoloogiate alased teadmised • organisatsiooni juhtimise oskused • protsesside juhtimise oskused Kuivõrd kiiresti suudame muuta avaliku sektori : • suhtumist riigi rolli majanduses • soovi rääkida oma ettevõtjatest partneritega • kujundada tugevaid partnereid Allikas: Urmas Varblase ettekanne “Eesti majanduse ümberkorraldustest maailmamajanduse kriisi taustal” EASis 29.10.2009

40. Tänan tähelepanu eest!