SUITSETAMISEST ON VÕIMALIK LOOBUDA

1. SUITSETAMISEST ON VÕIMALIK LOOBUDA Tõstamaa Tervisekool Madis Veskimägi 14.12.2004

2. TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGID • Suitsetamine kui nikotiinist sõltuvuse tutvustus • Ülevaade nikotiini toimest inimese kehas

3. Suitsetamisega seonduvate riskide selgitamine • Vastuse otsimine küsimusele “MIKS ON SUITSETAMISE MAHAJÄTMINE RASKE”

4. Suitsetamisest loobumise tänapäevaste võimaluste tutvustamine • Suitsetamisest loobuda soovijatest tugirühma moodustamine, põgus tervisekontroll, nikotiinisõltuvuse määramine, edasise plaani koostamine

5. PARIM MIDA SUITSETAV INIMENE SAAB ENDA TERVISE HEAKS TEHA ON LOOBUDA SUITSETAMISEST

7. MIS SIIS ON SUITSETAMINE ?

8. SUITSETAMINE EI OLE PAHE, EGA HALB HARJUMUS EGA LIHTSALT AJAVIIDE, MILLEST ON VÕIMALIK LOOBUDA NIISAMA KERGELT KUI SEDA ALUSTATI

9. SUITSETAMINE ON HAIGUS, TUBAKA TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHHIKA JA KÄITUMISHÄIRE. NIKOTINISÕLTUVUSE TUGEVUS ON VÕRDNE HEROINI JA KOKAIINIGA

10. TUBAKAST • Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. • Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.

11. Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat (Nicotiana tabacum) ja mahorka ehk vene tubakat (Nicotiana rustica). • Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. • Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv

12. TUBAKASUITSU KOOSTIS • Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. • Paljud neist on tervisele kahjulikud • Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. • Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:

13. Vähki tekitavad ained • Sõltuvust tekitavad ained • Valgeveresust tekitavad ained • Pärilikke muutisi põhjustavad ained • Loote väärarenguid põhjustavad ained • Radioaktiivsed ained+ vingukaas ja tõrv

14. NIKOTIIN • Nikotiin,C10H14N2 • Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. • Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. • Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini).

15. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. • Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. • Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele

16. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. • Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. • Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini

17. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. • Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. • Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk

18. NARKOOTILISELE AINELE ON OMANE • Toime psüühhikale • Tolerantsuse teke • Füüsilise sõltuvuse teke, aine mittesaamisel ärajäämanähtude teke

19. MIS TOIMUB TUBAKASUITSU SISSEHINGAMISEL • Sekundite jooksul levib kopsudes vereringesse imendunud nikotiinikogus mööda unearterit peaajju • Nikotin seostub peaajus olevate nikotiiniretseptoritega

20. Nikotiin stimuleerib norepinefriinii ja serotoniinisüsteemi, see parandab kontsentreerumisvõimet ja mälu, vähendab ärevust • Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse

21. KOKKUVÕTTEKS ·  tekib tubakasõltuvus ·  näljatunne väheneb ·  langeb kopsude töövõime ·  tõuseb südame löögisagedus

22. ·  tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku ·  lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.

23. Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. ·  Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. ·  Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).

24. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. • Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. • Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.

25. SUITSETAMISEST PÕHJUSTATUD HAIGUSED • Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) • Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. • Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu)

26. · Veresoonte lupjumine – ateroskleroos • ·Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit) • ·Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia

27. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane • Peavalu • Köha, limaeritus • Suu limaskestade ärritus • Naha muutusedpotentsi langus, • Õhupuudus • Väsimus.

28. JA VEEL... • 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega. • Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. • .

29. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. • Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. • Selgelt psüühilistest põhjustest tulenevad impotentsuse juhtumeid on ainult 15%, ülejäänute korral on põhjused ebaselged.

30. Uued andmed impotentsuste põhjustest on suunanud huvi eriti südame ja veresoonkonna haiguste faktoritele. • Uurijad on tuvastanud suitsetamise, vere kõrge rasvasisalduse ja vererõhu mõju ning seotuse impotentsusega

31. KÕIGE TÄHTSAM ON TEADMINE, ET...

32. SUITSETAMINE ON KROONILINE HAIGUS. SELLEST LOOBUMINE ON VÕIMALIK, KUID NÕUAB TAHET, KANNATUST JA AEGA

33. ON TAVALINE, ET HARVA (10%) ÕNNESTUB SUITSETAMISEST LOOBUMINE ESIMESEL KORRAL

34. 70% SUITSETAJATEST SOOVIVAD SELLEST LOOBUDA

35. MIDA ME SAAME TEHA ??!!

36. ARST...

39. TEIE ARSTINA KINNITAN, ET PARIM MIDA SUITSETAJA OMA TERVISE HEAKS SAAB TEHA ON LOOBUMINE SUITSETAMISEST

40. SEKKUMINE EHK INTERVENTSIOON • Lühiaegne interventsioon kestusega 2-3 minutit suurendab märkimisväärselt tubakast loobujate hulka • Intensiivne interventsioon pikem kestus, usaldusäärne isiklik suhe ja korduvad kohtumised suurendavad tuntavalt edukat loobumist tubakast

41. Haigestumisrisk • 40-ndates eluaastates on suitsetajatel 4-5 korda suurem oht haigestuda südamehaigustesse • 6 korda suurem kopsuemfüseemi risk • 10-20 korda suurem võimalus haigestuda kopsuvähki • keskmiselt 7,5 aastat lühem eluiga

42. KÕIGE ALUSEKS ON AGA PATSIENDI TAHE JA VALMISOLEK !!!

43. SUITSETAMISE TAASALUSTAMISES EI OLE SÜÜDI PATSIENDI NÕRK ISELOOM EGA MEEDIKU VÄHENE SELGITAMINE VAID HAIGUSE KROONILINE OLEMUS

45. Põhjalikud teadmised tubakast suurendavad motivatsiooni ja kergendavad suitsetamisest loobumist

46. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on tähtis teada, mis sunnib teid suitsetama. Piltlikult väljendades on nikotiinisõltuvus see "vedur", mis paneb kõik edasi veerema

47. Tubakasõltuvus koosneb kahest osast • Nikotiinisõltuvus • Suitsetamisharjumus

49. VÕIMALUSED SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS • nõustamine (individuaalne või grupis, telefonitsi, sõprade toetus) • nikotiinsõltuvuse ravi (nikotiinasendusravi või nikotiinita tabletid) • päevapealt loobumine • sigarettide arvu järk-järguline vähendamine • sigarettide tugevuse järk-järguline vähendamine • depressioonivastane ravi • muud (dieet, nõelravi)

50. WHO (Ülemaailmse Tervishoiu Organisatsioon) soovitab kasutada kombineeritult koos esimest kolme meetodit, vajadusel lisades ravi depressiooni vähendamiseks. Sellest juhindudes soovitavad ravi ka spetsiaalse väljaõppega Eesti arstid.