1 / 9

Jääkaru Ursus Maritimus

Jääkaru Ursus Maritimus. Karl Kiur Saar. Välimus. Väga suur pika kaelaga Karvkate kreemikas valkjaskollane, valkjashall, vahel isegi peaaegu pruun, olenevalt aastaajast ja valgustingimusest ning suvises päikeses pleekimise ja vahel ka hülgerasva määrdumise astmest. Elupaik.

wyatt
Download Presentation

Jääkaru Ursus Maritimus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. JääkaruUrsus Maritimus Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Väga suur pika kaelaga • Karvkate kreemikas valkjaskollane, valkjashall, vahel isegi peaaegu pruun, olenevalt aastaajast ja valgustingimusest ning suvises päikeses pleekimise ja vahel ka hülgerasva määrdumise astmest

  3. Elupaik • Peaaegu alati seotud merejääga • Tavaliselt kõige arvukam 300 km kaugusel rannikust mandrilava piirkonnas, kus tuul ja hoovused hoiavad jää liikumises ja biomassi tekib rohkem • Poegimiskoopad asuvad tavaliselt rannaäärsetes lumevallides

  4. Toitumine • Lihatoiduline, peamiselt hülged, harvem morsad, valgevaalad, narvalid • Veel harvem on ta toidus kalu, merelinde ja nende mune, põhjapõtru ja jäneseid • Kui nad pääsevad sisemaale, söövad ka väikestes kogustes marju ja rohttaimi

  5. Pojad

  6. Pojad • Sündides kaaluvad umbes 0-6 kg, on pimedad ja karvased. • Pojad väljuvad pesast umbes kuue kuuselt ja kaaludes 9-11 kg • Emapiimast võõrduvad 2-3-aastaselt • Poegade eest hoolitseb ainult emasloom, koos õpivad jahipidamist • Poegadega emad väldivad isasloomi, sest need võivad pojad tappa.

  7. Levik • Tsirkumpolaarse levikuga, Lääne-Euroopas vaid harva Islandi põhjaosas • Maailmas võib olla kuni 40 000 isendit • Arvatakse, et jääkaru pärineb pruunkaru Siberi asurkonnast, mis eraldus jää pealetungi tõttu • Jääkaru ja pruunkaru levialad tavaliselt ei kattu

  8. Ladinakeelne nimetus: Ursus maritimus Taliuinakut magavad ainult tiined emasloomad Jääkaru sukeldub hästi, võib 72 sekundiks vee alla jääda Tüvepikkus 170-240 cm, sabapikkus 8-10 cm Kaalub 300-600 kg Hambaid 38-42 Tiinus kestab 200-250 päeva Jookseb 40 km/h Veel huvitavat jääkaru kohta

  9. Kasutatud kirjandus • http://Images.google.com • David W. MacDonald ja Priscilla Barrett “Euroopa imetajad” • Ene nr. 4

More Related