Päikesesüsteemi sünd

1. Päikesesüsteemi sünd Leel Jaer-Eer

2. Kuidas tehakse taevakehi? • Kogu tähtedevahelises ruumis võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist & tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. • Molekulaarpilved on tähtede toormaterjal – nendest sünnivad uued tähed.

3. Loomise sambad

4. Päikese sünd • Umbkaudu 5 miljardit aastat tagasi. • Osa molekulaarpilvest hakkas gravitatsiooni mõjul kokku tõmbuma, ise samal ajal pööreldes. • Kuna pöörlemiskiirus kokkutõmbumisel kasvab, muutus pilv lapikuks – päikeseudu. • Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma – protopäike.

5. Kunstniku nägemus prototähest

6. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikest edasi, selle kuumenemine jätkus. • Tema keskmes tõusid rõhk & temperatuur; lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. • Tähelapsukesel kulub maharahunemiseks umbes 10 miljonit aastat – selle ajaga peaks saabuma väljapoole suunatud kiirgusrõhu ning sissepoole suunatud graviatsioonijõu vahel tasakaal.

7. Kunstniku nägemus noorest Päikesest

8. Lähiplaneedid • Tähte ümbritsev aine koondus õhukeseks kettaks . • Ketta aineosakesed hakkasid ajapikku kogunema kamakateks, lõpuks kasvasid neist tuhandate meetrite suurused kehad – planetesimaalid.

9. Pöörleva ketta temperatuur ei olnud ühtlane – siseservas oli see 2000 °C, välisosades vaid -220 °C. • Temperatuuride erinevused määrasid molekulide jaotumise kettas. • Sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid & kivimite koostisesse kuuluvad räniühendid. Sellise koostisega planetesimaaid ühinesid vastastikuste põrgete käigus ühe suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa-tüüpi planeedid – Merkuur, Veenus, Maa & Marss.

10. Siseplaneedid

11. Planeedid said oma lõpliku suuruse 10 miljoni aastaga. • 100 miljonit aastat kulus selleks, et neelata endasse järelejäänud pisikesed planetesimaalid. • Selle ajaga pühkisid ka päikesetuul ja –kiirgus Päikesesüsteemi keskosa gaasist & teistest lenduvatest ainetest, nagu veest, ammoniaagist ja metaanist, puhtaks.

12. Kaugplaneedid • Planeedid tekkisid ka Päikest ümbritseva ketta külmemas välisosas. • Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter & Saturn. Tõmmates endasse ümbritsevat gaasi, peamiselt vesinikku & heeliumi, kasvasid nad hiigelsuureks.

13. Jupiter & Saturn

14. Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan & Neptuun. • Need on tekkinud sellistest ühenditest nagu vesi & ammoniaak, mis olid sealse ülimadala temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. • Ka nendele kogunes vesinikku & heelimi, aga suhteliselt vähe, kuna Jupiter & Saturn olid suurema osa neist gaasidest juba endasse kogunud.

15. Uraan & Neptuun

16. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. • Päikesesüsteemi kõige kaugemas ääreosas olev aine on jäänud vaid mõnekilomeetrise läbimõõduga planetesimaalidesse, suur hulk selliseid jääkamakaid tiirleb seal tänini. • Me saame neid näha vaid siis, kui nad juhuslikult Päikesele lähenevad ja helenduma hakkavad – kui neist saavad komeedid.

17. Päikesesüsteemi tekkejärgud

18. Aitäh vaatamast!