AMEERIKA ÜHENDRIIGID

1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 8.klass Imbi Vaikmäe

2. KODUSÕJA ALGUS • 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus • Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis • 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat • Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni • Vastuolud viisid kodusõjani • Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel)

3. LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA LÕPP • Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus • Seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse • Kehtestati jaosmaa seadus- iga ühendriikide kodanik võis lääneosas maa saada ja pärast 5-aastast harimist selle omanikuks saada • Lõunaosariigid lootsid Euroopa toetusele, mida ei tulnud. Tekkis toidupuudus • Lõunaosariigid andsid alla • 1865.a tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln

4. ÜMBERKORRALDUSED LÕUNAS • 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides • Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke organisatsioone ( Ku Klux Klan- valgete eelisseisundi kindlustamiseks)

5. TÖÖSTUSLIK TÕUSUAEG • 19.saj teisel poolel kiire tööstuse areng, mille eelduseks maavarad, sisserännanud tööjõud ja suur siseturg • Puudusid suured sõjalised kulutused • Kasutusele võeti maailma tehnilised uuendused • Arengut soodustas raudteede ehitamine • 19.saj lõpuks maailma juhtiv tööstusriik

6. MONOPOLIDE TEKE • Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks – kompaniiks, mis liitusid teiste firmadega ja tekkisid korporatsioonid eri tööstusharudes • Korporatsioonide baasil loodi monopole, mida AÜ-s nimetati trustideks ( seal ühendati tootmine, varustamine ja turustamine). Trustide osanikud olid ka pangad • Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne seisund

7. LÄÄNE LÕPLIK ALISTUMINE • Peamine majandusharu oli AÜ-s põllumajandus, kus rakendati ka uuendusi ( maailma suurim nisutootja 19.saj lõpul) • Põllumajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantšosid • 19.saj lõpuks olid kõik kasutamata maad hõivatud ja Metsik Lääs alistatud. • Indiaanlased asustati ümber reservaatidesse. Selle tagajärjel verised kokkupõrked uusasukate ja indiaanlaste vahel.

8. SOTSIAALSED OLUD • Kiire linnastumine: külast sai väikelinn, mis kasvas suurlinnaks (New York, Chicago, Philadelphia) • Linnadest said tööstus- ja finantskeskused • Tööliste palgad väikesed, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad, eriti naistel • Tekkisid ametiühingud ja tööliste väljaastumised • Lõunaosa, kus oli valgete ja mustade vaheline võitlus, jäi tööstuslikult põhjaosale alla

9. REFORMIDE AJASTU • 19.saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni • 1901.a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel

10. MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS • Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral • Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga ( eriti Hiinaga) • Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse • Venemaalt osteti Alaska • Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal