Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul

1. Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 8.B Laura Raadik

2. Sisukord • Haiti vabanemine • Iseseisvussõja põhjused • Iseseisvussõda • Iseseisvussõja tulemused • Rahvastik 19. sajandil • Majandus 19. sajandil • Sisepoliitika 19. sajandil • Kasutatud allikad

3. Haiti vabanemine • Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L’Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. • L’Ouverture, kes oli Prantsuse keiser ühendas kogu saare ja kuulutas end eluaegseks valitsejaks. • Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas.

4. Iseseisvussõja põhjused Haiti vabanemine, revolutsioonilised sündmused Hispaanias ja Hispaania okupeerimine Prantsusmaa poolt tekitasid soodsa pinnase Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvumiseks. Iseseisvussõja algust soodustasid: • Suur kaugus emamaast • Asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine • Põliselanike rahulolematus ja vastuolud Hispaania ametnikega

5. Indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine • Suur maksukoorem • Vastuseis inkvisitsioonile • Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda • Valgustusideede levik

6. Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19.aprillil 1810. aastal puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. Iseseisvussõjal oli 2 etappi 1810-1815 ja 1816-1826. Enamik linnade iseseisvumisi toimus iseseisvussõja esimesel poolel. 1816. aastal algas iseseisvussõja teine etapp. Kuigi hispaanlased olid selleks ajaks oma võimu peaaegu kõikjal taastanud, oli iseseisvumisprotsess läinud nii kaugele, et seda ei olnud võimalik enam peatada.

7. Iseseisvussõja tulemused Hispaania kolooniate iseseisvussõja tulemusena moodustati Ladina-Ameerikas sõltumatud riigid. Hispaania asumaadena jäid püsima vaid Kuuba ja Puerto Rico. Peaaegu kõikides riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu põhiseadused. Enamikus riikides kaotati orjus, sundtöö, pearaha, seisuslik kord, inkvisitsioon, piirati kiriku õigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud.

8. 19. Sajandil kasvas kiiresti Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis. 19. sajandi teisel poolel alanud rahvuste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast. Enamik immigrante leidis tööd tööstuses ja transpordi alal. Mustanahalise tööjõu sisseveo tõttu kasvas Brasiilia ja Kuuba elanikkonnas neegrite osa. Rohkesti veeti odavat tööjõudu lepingute alusel sisse Hiinast, Indiast, Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid suuremaid edusamme majanduslikult paremini arenenud, rohkem linnastunud ja euroopaliku elulaadiga riigid ( Argentiina, Uruguay, Tšiili ). Rahvastik 19. sajandil

9. Majandus 19. sajandil Pärast iseseisvussõda hakkas muutuma Ladina-Ameerika maade sotsiaal-majanduslik struktuur. Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele: Brasiilias toodeti kohvi ja puuvilla, Argentiinas villa, nisu ja loomakasvatussaadusi; Peruus värvilisi metalle ja guaanot. Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. Kuigi 1810.-1880. aastatel kaotati kõikjal orjus, jäid orjuse igandid paljudes riikides siiski püsima.

10. Sisepoliitika 19. sajandil • Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos. Tekkisid sagedased vandenõud, mässud, ülestõusud, revolutsioonid, kodusõjad ja riigipöörded. Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. Omavahel põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid. Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis. • 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid ning Tšiili oli üks esimesi riike, kus tuli võimule rahvuskodanluse valitsus, mis püüdis edutult liberaalseid reforme teostada.

11. Tänan vaatamast !

12. Kasutatud allikad • 8. klassi ajaloo õpik II osa