Paigalseis meeste ja naiste võrdõiguslikkuse

1. Paigalseis meeste ja naiste võrdõiguslikkuse Tiina Raitviir 15. oktoober 2004

2. Sooline võrdõiguslikkus ... • ... ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus toetub inimõiguste põhiprintsiibile, et kõik inimesed, mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta.

3. Mõiste soolinevõrdõiguslikkus... • ... tähistab niisugust ühiskonna seisundit, kus nii naised kui mehed kasutavad võrdselt oma õigusi, jagavad võrdselt kohustusi ja kannavad võrdselt vastutust ning selleks on loodud võrdsed võimalused.

4. Sooline võrdõiguslikkus Eestis 1989-1993 • Vana ja uue konflikt: • tagasi Eesti Wabariiki ja patriarhaalse ühiskonnamudeli juurde, mille kohaselt mehed on peamised leivateenijad ja naised koduperenaised; • edasi Läände: naiste diskrimineerimise likvideerimine, st taasühinemine rahvusvaheliste inimõigustealaste konventsioonidega; • diskussioonid, sh poliitilised.

5. Sooline võrdõiguslikkus Eestis 1994-1998 • Lõimumine maailma, maailma mõjud Eestisse: • 1994. a osales 100-liikmeline naisdelegatsioon Põhjamaade naiste foorumil. • 1995. a osales Eesti riiklik delegatsioon esimest korda ÜRO neljandal naiste maailmakongressil Pekingis.

6. Sooline võrdõiguslikkus Eestis 1994-1998 Pekingi naiste maailmakongressi soovitus kõigile ÜRO liikmesriikidele, sh Eestile oli, et • loodaks võrdõigusalaseid riiklikke struktuure, • analüüsitaks seadusandlust, • kogutaks statistikat, • parandataks naiste olukorda tööturul, • suurendataks nende osalust otsuste vastuvõtmisel ja juhtimisel.

7. Sooline võrdõiguslikkus Eestis 1994-1998 • Eesti sammud: • Pekingi kongressile esitati aruanne, mille ettevalmistamise käigus saadi esmakordselt ülevaade soolisest olukorrast • 1996. a. loodi esimese riikliku struktuurina Sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse büroo (2004. a alates võrdõiguslikkuse osakond) • Loodi esimesed üksused kõrgkoolides • Naisorganisatsioonide areng; diskussioonide tekkimine.

8. Sooline võrdõiguslikkus Eestis 1999 – 2004 • Tugev Euroopa Liidu mõju, mis tipnes Soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmisega aprillis 2004 • Esimeste statistikakogumike väljaandmine, akadeemiliste naisuuringute käivitamine • Õpe Eesti kõrgkoolis - Soouuringute lisaeriala käivitamine TPÜs 2003/2004 õ-a • Uute suundade esiletulek - prostitutsioon, naistevastane vägivald, naiste ja tüdrukutega kaubitsemine

9. Õiguslik areng • ÜRO ja Euroopa Nõukogu soovituste ja Euroopa Liidu seadusandluse mõju • Kuni 2004. aastani puudus Eestis soolise diskrimineerimise mõiste juriidiline käsitlus e. legaaldefinitsioon, samuti kohustus soolist võrdõiguslikkust edendada ja ebavõrdsust vähendada.

10. Naised ja võim • Parteid ja parteipoliitika on soolise võrdõiguslikkuse üks võtmeküsimusi • Sooline võrdõiguslikkus saab alguse juhtimisest poliitikas ja poliitika algab erakondadest

11. Erakonnad ja sooline võrdõiguslikkus • Kontrast erakonna lihtliikmete ja erakonnasiseste juhtide soolises koosseisus on suur • Parempoolsemates erakondades oli naisi vähem kui vasakpoolsemates, erakondade noorliikmete seas rohkem kui erakondades keskmiselt • Erakonnaliikmete seas võib olla naisi üle 50%, kuid poliitikas tehakse panus ikka meestele (tüüpiline – Rahvaliit)

12. Naiste solidaarsus ja selle mõju ühiskonnale • Naisorganisatsioonid: • Eesti Naisliit- poliitikasse tulnud mitme erakonna juhtivad naispoliitikud • Erakondade naisteühendused ja nende katusorganisatsioonid • Riigikogu Naiste Ühendus kui potentsiaalne autoriteetne naispoliitikute toetaja ja õpetaja

13. Naiste kandideerimine ja valituks osutumine Eesti parlamendivalimistel 1990-2004 (% koguhulgast)

14. Naiste osakaal parlamendis • Riigikogusse kandideerivate naiste osakaal kandidaatide seas on püsinud madal ega võimalda jõuda Pekingi maailmakongressil tähiseks seatud 30%ni; • Paigalseis: naiste osakaal riigikogus on püsinud kahe viimase valimise jooksul enam-vähem samal tasemel (parlamendis naisi 18,8 ja 18,8%); • Eesti asub naiste osakaaluga parlamendis (18,8%) maailmas 44. kohal (30.06.04 seisuga)

15. Naiste kandideerimine ja valituks osutumine Eesti KOV volikogude valimistel 1993-2002(% koguhulgast)

16. Naiste osakaal kohalike omavalitsuste volikogudes • KOV volikogu valimistel on naiskandidaatide ja volikogu liikmeks valitud naiste osakaal märksa kõrgem, kui parlamenti pürgijate seas • Paigalseis: kahel viimasel valimisel sattus KOV volikogu liikmeks protsentuaalselt ühepalju naisi – 28,8% • KOV volikogu juhtide seas on naisi vähe: linnavolikogu esimeeste seas 15,4% ja vallavolikogu esimeeste hulgas 12,4% (andmed seisuga 15.01.2003)

17. Naised Eesti Vabariigi valitsuse liikmetena 1990-2004 (%)

18. Naised ja majandus • Naiste sotsiaal-majanduslik positsioon ühiskonnas on madalam • Naistel on vähem omandit • Sissetulek (ja palk) on naistel väiksem • 70% meestest väitis, et nende keskmine sissetulek on kas oluliselt või mõnevõrra suurem abikaasa või elukaaslase omast („Eesti 2003“ andmed, Hansson 2004) • Naiste tunnipalk moodustas meeste tunnipalgast oktoobris 2001 75,7% (Tunnipalk 2001, ESA)

19. Töö ja pereelu ühitamine • Tänapäeva Eesti naisele on kutsetöö sama tähtis kui mehele, ja üldse mitte ainult palga, vaid ka eneseteostuse pärast ja kodurutiinist väljasaamiseks • Suurim takistus naiste tööteel nende enda arvates on raskused töö- ja pereelu ühitamisel. Alles seejärel tulevad kõik muud karjääri tegemise takistused, mis on peamiselt kinni naise psühholoogias, nagu hirm riski ees ja vajadus meestega võrdse positsiooni saavutamiseks meestest võimekam olla.

20. Töötavate meeste ja naiste ajakasutuse põhistruktuur põhitegevusena päevas (%)(ALLIKAS: Järve 2003, 22)

21. Töö ja pereelu ühitamine Töö- ja pereelu ühitamine on tuleviku mõttes lootusrikas: • rahvastikuministri eestvõttel püütakse lahendada naiste töö- ja pereelu ühitamise probleeme erinevatel tasanditel; • perekonna tasandil on märgata kaht soodsat tendentsi: • hoiakud kodutööde jaotamise suhtes hakkavad muutuma (tegelikkus muutub aeglasemalt) • noorte ja haritud ning pealinna elanike peredes muutub ka tegelikkus

22. Sugu ja haridus • Eestis on haridus soospetsiifiline: • naised käivad meestega võrreldes kauem koolis ja on haritumad • meeste haridustee katkeb varem ja kipub piirduma hariduse madalamate astmetega, ka omandatakse harvem kõrgharidus

23. Naiste osakaal õppijate üldarvust 2003. aastal (%)(ALLIKAS: Haridus. www.stat.ee)

24. Sugu ja haridus Soospetsiifilised disproportsioonid hariduses kasvavad, mitte ei vähene: • naisõppureid on kõrgharidust omandamas palju, kuid lõpetajate hulgas on naisi veelgi rohkem; • valdav enamus haridustöötajatest on naised, nad domineerivad kõikides koolitüüpides, v.a. kõrghariduses; • pedagoogi ametit õpivad tänapäeval ainult naised; • erialad, mida naised ja mehed õpivad, on rangelt eristatud ja see tendents ei vähene

25. Kokkuvõte • Kindlaks on tehtud probleemid: • naised on otsustamisest ja juhtimisest kõrvale tõrjutud • naistel on vähe omandit ning neile makstakse meestega võrreldes vähem palka • naistel on suurem stress majandusraskuste tõttu, probleemide tõttu töö- ja pereelu ühitamisel ning hirmust vägivalla ees • naistel on vähem vaba aega • meestel on madalam haridustase, meeste ja naiste hariduserinevus kasvab • meeste ja naiste tegevusvaldkonnad on järsult eristatud; olukord pole muutunud.

26. Kokkuvõte • Eesti jätkusuutlikkusepõhiküsimus sõltub väärtustest, mis naiste ja meeste suhet kujundavad – võim ja allumine või võrdväärne koostöö ja partnerlus • Soolist võrdõiguslikkust Eestis iseloomustab väga aeglane edasiliikumine, mõnda valdkonda (nt haridus) pole selle edendamise idee õieti jõudnudki. • Meedia ja haridussüsteem taastoodavad vananenud ja tänapäeva ühiskonda sobimatuid soomalle. • Soolise võrdõiguslikkuse seaduse töölerakendamises peitub üks edasiliikumise, sh majandusliku edasiliikumise hoobasid.

27. Soovitused • Puuduvad otsesed ja komplekssed uuringud selle kohta, kuidas mõjutavad inimese eluvalikuid, sealhulgas naiste reproduktiivset käitumist • madalam staatus ühiskonnas • madalam konkurentsivõime tööturul • maskuliinsete väärtuste prevaleerimine jms. • Sellisteks uuringuteks tuleb leida võimalusi

28. Soolise tasakaalustatuse saavutamise kiirendamiseks Eesti ühiskonnas tuleks: • Praktikasse rakendada soolise võrdõiguslikkuse seadus • Kehtestada sookvoodid Erakonnaseaduses • Tutvustada inimestele nende õigusi ja võimalusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks • Koolitada õpetajaid ja massimeedia spetsialiste

29. Soolise tasakaalustatuse saavutamise kiirendamiseks Eesti ühiskonnas tuleks: • Algatada laialdane ühiskondlik diskussiooni traditsiooniliste soorollide sobivusest tänapäeva • Mõista, et kuigi võitlus naistevastase vägivallaga, prostitutsiooniga ja naistega kauplemisega on kallis, tuleb selleks raha kulutada, sest Eesti kui demokraatlik riik ei tohi vägivalda nõrgemate kallal lubada.