2013 - 2014

1. 2013 - 2014

2. Kanepi Gümnaasiumi AASTARAAMAT 2013-2014

3. Hea lugeja, õppeaasta 2013/2014 on läbi. Möödus see tegusalt, mitmekesiselt ning päris edukalt. Meil on hea võimalus õppeaasta kokkuvõtet lugeda traditsiooniks saanud aastaraamatust. Lehekülgi raamatus on arvukalt ning pildimaterjal kirju. Seda tänu tublide õpilastele, kelle pärast meie tegevused aset leiavad. Kanepi Gümnaasiumi suursündmus oli kahtlemata kooli 210. juubeli raames toimunud üritused. Vilistlasõhtul oli oma kooli vaatama tulnud mitusada inimest, kõigil kaasas killuke nostalgiat ja rõõmu. Kanepi koolil on läinud hästi, siin on tehtud aastakümneid head tööd. Inimesed on need, kes annavad koolile näo. Meie koolis töötavad enamasti suure staaži ja rohkete kogemustega õpetajad, kes on tuttavad koolielu arvukate nüanssidega. Meie kooli pidaja, Kanepi vald, toetab kooli ja on võtnud otsuse säilitada gümnaasium veel mitu aastat. Koolirahvas püüab olla tubli. Õpetaja tööd ei hinnata „uppujate päästmise“, vaid aine õpetamise tulemuste järgi. Kõigel on mitu külge ja väärtustepuul mitu oksa. On tähtis, et kool ei ole mitte ainult teadmiste tempel, vaid ka inimese kui terviku kujundaja, inimlikkuse looja. Et me suudaksime läbi elu kanda väärtusi, millele tuginemata ei paista ka haridus välja. Õpetaja peaks vastutama selle eest, et õpilasel ei jääks tulevikus midagi saavutamata selle tõttu, et temalt ei nõutud nii palju, kui võimed oleksid lubanud. Meie kool on tegus maakool. Me küll kahaneme arvudes, ent ei kahane võimalustes, mida tänane ühiskond ja õppekeskkond pakkuda suudab. Nii osaleme ikka arvukalt erinevates projektides, pakume õpilastele silmaringi avardavaid ja erinevaid oskusi laiendavaid huviringe, õppekäike. Kevadel uuendasime arvutiklassi, algas uus arvutite rentimise periood. Ühtlasi vahetasime uuemate vastu välja õpetajate kasutuses olevad arvutid ja oleme ostnud klassidesse juurde seitse projektorit. Küsimused: kui suur ja kvaliteetne peab ikkagi kool olema, kui kõrged tulemusnäitajad annavad välja hea kooli mõõdu, kas kool ja elu on vastandid, ei ole saanud vastuseid. Me jätkame innukalt ja küllap jõuame ka vastusteni. Tänusõnad lausun kõigile meie töötajatele ja ka eelmisele direktorile, Merike Kastele, kes entusiastlikult on Kanepi Gümnaasiumisse panustanud. Tänan aastaraamatu koostajaid ja eelkõige Aino Mõttust, kes on teinud tublit tööd. Uute kohtumisteni! Ilvi Suislepp direktor

4. KANEPI GÜMNAASIUMI EESMÄRGID • 2013/2014.õppeaastaks • Õpilased on omandanud õppekavas esitatud • pädevused. • Positiivne suhtluskeskkond koolis. • Rahulolu tõus, koolikiusamise vähenemine. • Õpilase arengu toetamine läbi tagasiside, mis on antud õigeaegselt ja individuaalsust arvestades. • Õpetajatevaheline meeskonnatöö, mis tuleneb üleminekust üldtööajale. • Huvitegevus, mis toetab kooli 210.aastapäeva tähistamist. • 6. Uue arengukava koostamine.

5. KOOLIAASTA ARVUDES 1.september 2013 1.klass 14 õpilast – klassijuhataja Helgi Vassilko 2.klass 14 õpilast – klassijuhataja Anne Kukk 3.klass 22 õpilast – klassijuhataja Karin Buhvestov 4.a klass 16 õpilast – klassijuhataja Kadri Mõttus 4.b klass 5 õpilast – klassijuhataja Kaidi Valli-Mägi 5.klass 16 õpilast – klassijuhataja Tiiu Leppikus 6.klass 16 õpilast – klassijuhataja Krista Kool 7.klass 10 õpilast – klassijuhataja Ülle Aviste 8.klass 22 õpilast – klassijuhataja Rita Ziugand 9.klass 14 õpilast – klassijuhataja Veronika Grigorjev 10.klass 9 õpilast – klassijuhataja Lilian Leib 11.klass 14 õpilast – klassijuhataja Ele Kõiv 12.klass 15 õpilast – klassijuhataja Merike Luts

6. ▪ 2013/2014. õppeaasta alguses õppis koolis 187 õpilast. ▪ 2013/2014.õppeaasta lõpul õppis koolis 185 õpilast. ▪ 9.klassi lõpetas 14 õpilast ja 12.klassi 15 õpilast. ▪ “5” ja “4”-dega lõpetasid põhikooli: Mari-Liis Lattik Angela Korela gümnaasiumi: Sandra Haar, Doris Järv, Helena Kukk, Maarja Lattik, Mari Neissaar, Eleri Pärna, Tuuli Muistna ▪ Ettevõtja Toivo Veinjärve toetuse Kanepi Gümnaasiumi lõpetajale said: Toomas Runtal Janek Lukats

7. KOOLI AURAAMATUSSE kanti: Maarja Lattik - kohusetundliku töö eest kooli õpilasesinduses ning aktiivse tegevuse eest kooli ja kodu- valla üritustel tantsu ning sõnakunsti alal Sixtina Ladva - lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga, Karin ja Britt-Marie von Roth`i preemia “Parim emakeele tundja”

8. Ivor Turba – Karin ja Britt-Marie von Roth`i preemia “Parim emakeele tundja”

9. ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTTED 2013/2014 PÕHIKOOL

12. KEVADARVESTUSTE TULEMUSED 2013/2014

13. ÕPETAJAD 2013/2014 Ilvi Suislepp direktor Eda Tarend õppealajuhataja, keemia Ülle Aviste matemaatika, füüsika Karin Buhvestov algõpetus Veronika Grigorjev matemaatika, füüsika Piia Jõks muusikaõpetus Maiken Keldu kehaline kasvatus Krista Kool saksa keel, inglise keel Anne Kukk algõpetus Ele Kõiv kunstiõpetus, käsitöö Urmas Kivirand majandusjuhataja, tehnoloogiaõpetus Lilian Leib geograafia, bioloogia, loodusõpetus, uurimistöö alused Tiiu Leppikus ajalugu, kodanikuõpetus Merike Luts inglise keel, saksa keel Aino Mõttus huvijuht Valdo Kalling füüsika Margus Nemvalts kehaline kasvatus Külli Pettai eesti keel Riina Sarapuu vene keel Kaidi Valli-Mägi algõpetus (väikeklass) Ülle Kurusk muusikaõpetus Tähte Tagel eesti keel Peeter Pau riigikaitse Kristi Kahar loodusõpetus, bioloogia, keemia

14. Maive Torop logopeed, inimese–ja karjääriõpetus, psühholoogia Helgi Vassilko algõpetus Kadri Mõttus raamatukogujuhataja, ajalugu Ene Väär sotsiaalpedagoog Rita Ziugand sekretär, klassijuhatamine Kaarel Joala arvutivõrgu administraator, arvutiõpetus

15. ÕPPETÖÖD TOETAV HUVITEGEVUS HUVIRINGID 2013-2014 1. Sõnakunst juh. Tähte Tagel 2. Showtants 1.-2.kl., 3.-6.kl. juh. Andre Laine 3. Kunst ja käsitöö juh. Ele Kõiv 4. Kooliraadio juh. Aino Mõttus 5. Arvutipraktikum juh. Kaarel Joala 6. Mudilaskoor juh. Piia Jõks 7. Rütmiorkester juh. Piia Jõks 8. 2.-5.kl. ansambel juh. Piia Jõks 9. Solistid (3.-4.kl.) juh. Piia Jõks 10. Gümnaasiumi ansambel juh. Ülle Sakarias 11. Solistid/lastekoor (6.-12.kl.) juh. Ülle Sakarias 12. Jalgratturid juh. Kät Mõttus 13. Käsipall juh. Arvi Karpats 14. Jalgpall juh. Margus Nemvalts

17. SAAVUTUSED • MAAKONDLIKEL AINEOLÜMPIAADIDEL JA AINEALASTEL ÜRITUSTEL • inglise keele online viktoriinis (22.11.13) • KARL-AUGUST KONGO, • KARL-RICO HÜDSI, ARTUR ENNOK 8.kl. II-III koht • geograafiaolümpiaadil (14.12.13) LAUR LILLEOJA 7.kl. • II koht • emakeeleolümpiaadil (18.01.14) KAIE JOALA 5.kl. II koht • 10.-12.kl.inglise keele olümpiaadil (31.01.14) • ALO PULLMANN 11.kl. 4.koht, MEELIS HASS 11.kl. • 5.koht • matemaatikavõistlusel “Nuputa” (12.02.14) • LAUR LILLEOJA, TARMO VESKEMAA, • ANETTE VESKI 7.kl. III koht • ajaloo-olümpiaadil (15.02.14) KADRI KALVE 6.kl. I koht, • LAURA SAUNAMETS 6.kl. II koht (osales 7.klassi • arvestuses),7.klassist LAUR LILLEOJA III-IV koht, • 8.klassist ARTURENNOK 4.koht, KARL-AUGUST • KONGO 5.koht, TARMO HELBRE 6.koht, 10.klassist • MARK PAUL LEOSK III koht, MARTEN HALLOP 4.koht • isamaalise omaloomingu konkursil 2014 luuletuste • kategoorias KADRI KALVE 6.kl. I koht, edukas • esinemine R.Rohu nimelisel kirjanduskonkursil • kooliteatrite festivalil (26.03.14)KRISTO KÕIV 4.a kl. • parima meesosatäitja auhind põhikooli vanuseastmes • kunstiolümpiaadil (01.03.14) BIRGIT KALEVA 10.kl. • I koht

18. BIRGIT KALEVA võidutöö kunstiolümpiaadil - bussiootepaviljon Töö saavutas olümpiaadi kõigi kolme osa kokkuvõttes I KOHA

19. Olümpiaad koosnes kolmest osast: teooriatest, kodune kunstitöö ja kohapeal tuli kahe tunni jooksul teostada loovtöö etteantud teemal. Kunstiolümpiaadi põhikooliastme kõige noorema osavõtja 7.klassi õpilase DEMI VAARASKI töö – puhkenurk õpilastele. Tema kodune kunstitöö ja kohapeal tehtud loovtöö said väga head hinnangud.

20. Meenutusi kunstiolümpiaadist Kui selleaastane olümpiaadide hooaeg kätte tuli, mõtlesin juba, kuhu mind küll sel aastal sokutatakse. Siis tuli õpetaja Ele jutuga, et toimub selline asi nagu kunstiolümpiaad. Poleks sellist pakkumist osanud oodatagi. Pole ime, et ma polnud varem kuulnudki, et ka kunstivaldkonnas olümpiaade korraldatakse, sest enne 2013. aastat juhtus see üleriigiliselt viimati I Eesti Vabariigi ajal. Kunstiolümpiaadist osavõtt oli hoopis midagi teistsugust, sest erinevalt varasematest olümpiaadidest, kus käinud olen, sain ma nüüd oma teadmised-oskused proovile panna milleski, mis mind köidab. Teine erinevus oli see, et kogu asi koosnes kahest osast: teooria ja praktika, mis omakorda veel koduseks praktiliseks tööks ja kohapeal tehtavaks loovtööks kujunes. Maakondlikuks vooruks tuligi ühe muusikavideo põhjal teha töö, kuidas iganes kunstnik seda videot enda jaoks tõlgendas. Ülesandeks oligi põhimõtteliselt kellegi teise teose ümbertõlgendamine ja see omal viisil paberile panna. See oli üsna raske, sest videot võis mitme erineva nurga alt vaadata nii, et iga kord selle mõte täielikult muutus. Ehk mõtlesid korraldajad üht asja, aga mina näen asja teisiti? Nii see juba kunsti puhul on. Iga inimese jaoks võib teos täiesti erinevat asja tähendada. Kunst on küll loominguline ala, kuid teooriatest oli üsna kõva katsumus ja vajas siiski kindlaid teadmisi ajaloost, värviõpetusest, joonestamisest. Siinkohal oli oluline ka silmaring, kõik see, mida väljaspool koolitunde on nähtud ja kogetud. Praktiline ülesanne oli minu vanusegrupile kodukoha bussijaama disainimine ja et asi nii lihtne poleks, tuli see ruumiliselt teha. Poleks sellist asja oodanudki, oleksin ise pigem maalikunstile panustanud. Aga saigi midagi uut proovida teha. Üleriigilises voorus oli hoopis teine asi osaleda ja mitte ainult selle tõttu, et seal kõvem konkurents oli. Õhkkond tundus kuidagi vabam, nagu oleksid just õiged inimesed kokku saanud. Nüüd sai lõpuks näha kõiki töid, mis lõppvooru edasi olid saanud. Mõni töö ajas väga kadedaks, aga eks igal inimesel ole oma käekiri. Peale teooriaosa oli jälle vaja oma kätega üks „mobiil“ meisterdada, taaskord midagi ruumilisele mõtlemisele, teemaks oli „Tasakaal maailmas“. Selle all võis ükskõik mida mõelda, jälle anti vabad käed – mõni võttis teemaks religiooni, mõni loomariigi jne. Töötamise ajal olid teised võistlejad väga sõbralikud ja lahked materjale jagama ja abistama. Kõik tundusid üldse eriti toredad, tulid kohe juurde rääkima ja küsima, kuidas olümpiaad tundus. Kui võistluseosa läbi sai, viidi kõiki osalejaid koos õpetajatega KUMUsse, kus ootasid meid erinevad kunstiprogrammid. Mina sattusin õnneks tänapäeva kunsti programmi, mis sel ajal muuseumis üles oli seatud ning see teema köitis mind väga. Rühmade kaupa pidime teistele näitusel olevaid teoseid lahti mõtestama, et kuidas meie nendest eksponaatidest aru saime. Oli väga mõnus kuulata teisi kunstiinimesi ja nendega koos töötada. Näitusel oli nii videoklippe, teoseid Piibli põhjal ning sein täis raadioid, kus luuletajad oma luuletusi lugesid. Mul on äärmiselt hea meel, et võtsin kunstiolümpiaadist osa, just seetõttu, et maakondlikust voorust edasi pääsesin ja ühe väga meeldiva päeva õpetaja Ele ja teiste kunstiinimestega veeta sain. Sellised üritused on tõesti vajalikud, sest leian, et loova hingega inimestele ei korraldata neid just tihti. Birgit Kaleva 10. klass

21. 28. märtsil osalesid meie kooli õpilased GETTER MIIDAKASK, ANETTE EMILIE LAIL, MAARJA RUNTALja KARL KEVIN KELDU Põlva maakonna 3.- 4. klasside õpilaste viktoriinisarjas „Tea ja tunne“. Sel korral oli teemaks Eesti lastekirjandus. Enne pingelist küsimustele vastamist toimus emotsionaalne kohtumine kirjanik Ilmar Trulliga. Õpilastele tegi rõõmu võimalus laiendada oma silmaringi ja nautida põnevalt koostatud küsimustele vastamist. Ja siis ta tuli  - tubli III koht!Kiitus õpilastele ja õpetajatele!

22. KANEPI GÜMNAASIUM – PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA Kanepi kool osales edukalt Kaitseliidu Põlva maleva eestvedamisel korraldatud isamaalise omaloomingu konkursil. Tänuüritus toimus emakeelepäeval ja auhinnad anti üle Orava põhikoolis korraldatud pidulikul emakeelepäeva aktusel 14.märtsil 2014.a. 6.klassi õpilane KADRI KALVE sai parima luuletuse kirjutajatiitli. Maavalitsuse eripreemia luuletuste kategoorias anti Kanepi kooli 9. KLASSILE, juhendajaks klassijuhataja VERONIKA GRIGORJEV. Üliõpilaste kategoorias pälvis KADRI MÕTTUSE essee kõrgeima tunnustuse.Isamaalise omaloomingu konkursi rändauhindJuhan, Põlvamaa Aasta Isamaalisuse kandja, anti Kanepi Gümnaasiumile. Kiitus kõigile vahvatele joonistajatele algklassidest ja luuletajatele põhikooliosast ning esseistidele gümnaasiumiklassidest. Aitäh neid juhendanud õpetajatele, sest ainult tore koostöö tõi meie koolile rändauhinna – raudse „Juhani”!Aitäh Külli Pettaile, kes kõik tööd kokku kogus ja konkursile saatis!Eda Tarend, Kanepi Gümnaasiumi õppealajuhataja

23. Siin ta ongi – meie raudne “Juhan”!

24. ISAMAALISE OMALOOMINGU KONKURSI 2014 KANEPI GÜMNAASIUMI VÕIDUTÖÖD Võõramaa haldjad Tuul kandis haldjaid võõraid mu teele. Käis ringi pea, sihid kadusid eelt. Mängeldes nad panid mind unustama emakeele, kodu kallima pühkisid meelest. Nüüd olen tagasi, tulin vaikselt ja vagusi, tuttavad tuuled paitamas nägu, jalad väsinud tallamas taas koduseid radu. On nähtud maid ja kaugeid riike, tuntud-talutud vaenlaste teravaid piike, on seilatud Mustal ja Valgel merel, silma heidetud võõramaa kuningaperel. Kuid kodust kallist puhuvad tuuled mind tagasi tõid, ei mõistnud ma siis, kuis hing kodu hüljata võis. Võõraste haldjate laul ei mind pöörata suuda, kodumaa-armastust võõramaa imed ei muuda. KADRI KALVE 6.klass II kategooria – luuletused, I koht

25. Eesti keel Eesti keeles tahan öelda Eesti keeles tahan mina elada. sõna “ema”. Eesti keeles tahan mina tunda. Eesti keeles tahan Eesti keeles mina rääkida. mulle meeldib unistada. Eesti keeles Eesti keeles mulle meeldib mõelda. mulle meeldib unustada. Eesti keeles Eesti keeles mulle meeldib kirjutada. tahan mina õppida. Eesti keeles (Eesti keeles tahan mina hõisata. tahan mina õpetada.) Eesti keeles Sest eesti keel on meie keel. tahan mina kurvastada. Sest eesti keel on Eesti keel. Eesti keeles mulle meeldib laulda. Eesti keeles mulle meeldib lugeda. Eesti keeles tahan pangalt raha nõuda. Eesti keeles tahan elumerel sõuda. Eesti keeles mulle meeldib kuulata. Eesti keeles mulle meeldib hingata. Kanepi Gümnaasiumi 9.klass: Martin Kikerman, Angela Korela, Kaia Kõrge, Marie Rahel Lail, Mari-Liis Lattik, Kevari Liin, Kristen-Kalev Lina, Karin Maranik, Tauno Pettai, Robert Rekker, Merike Roht, Kaidor Tamm, Keimo Vaher II kategooria – luuletused, Maavalitsuse eripreemia koostöö eest

26. Minu Eesti – minu maa, minu rahvas Tänapäeva globaliseeruv maailm rõhub järjest enam ühistele üldväärtustele, mille käigus püütakse panna inimesi loobuma oma rahvuslikust identiteedist, pakkudes vastu ebamäärast maailmakodaniku oma. Paraku pole sellest umbteest pääsu ka Eesti sarnasel väikeriigil. Tahes või tahtmata liigume selle võimsa vooluga kaasa, pahatihti mõtlemata, kas seeläbi ei satu ohtu ka eestlaste kui rahvuse olemasolu. Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur Jaak Valge sõnul on üleilmastumine ehk globaliseerumine protsess, mille tulemusel laieneb erinevate elulaadide kokkupuutepind ning põimuvad riikide majandused, millega omakorda kaasnevad muutused ühiskonnas. Samuti kujuneb välja ülemaailmne tööjaotus, mida iseloomustavad kapitali, inimressursi ja tootmisvõimsuste koondumine nn tõmbekeskustesse. Antud protsess on suunatud liitumisele, kogunemisele, ühtlustumisele, järjest suurenevale tarbimisele ja üksteisest sõltuvusele. Käesolevas essees esitan omapoolsed tähelepanekud selle kohta, kuidas globaliseerumine on avaldanud mõju Eestile ning analüüsin sellest tulenevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte. Suurimaks globaliseerumisega seotud probleemiks Eesti puhul on väljaränne, mis aasta-aastalt on üha hoogustunud. Alates taasiseseisvumisest on riigi rändesaldo olnud negatiivne ja eriti valulikuks teeb probleemi asjaolu, et emigreerub eeskätt tööjõuline ning võimekas osa rahvast. Elanikkonna äravool jätab riigi ilma oma põhilisest kapitalist, milleks on eesti rahvas. Me kaotame oma etnilise identiteedi ja kultuuripärandi järjepidevuse. Muutused ei teki üleöö, kuid pikema aja jooksul saavad need meie väikesele rahvale saatuslikuks. Arvan, et meie riigile, mille rahvaarv on vaid veidi üle miljoni, toob üleilmastumisega kaasnev väljaränne pigem kahju kui kasu. On väga tõenäoline, et noor inimene, kes suundub võõrsile paremaid elutingimusi otsima, loob tulevikus seal ka oma pere ning sellega on meie riik kaotanud juba rohkem kui ühe kodaniku. Laiali pudenenud põlvkondade vahel kaob side ning siit tuleneb juba otsene oht eesti kultuuri järjepidevusele. Ameerika filosoofi George Santayana on öelnud: „Jalgadega peab inimene kasvama oma kodumaa mullasse, kuid tema silmad las vaatavad kogu maailma.” Võõrsil pealekasvanud põlvkondadel puuduvad siduvad juured ning ka enamik Eesti pinnal kasvanud noortest ei pööra selles „globaalses külas” enam erilist tähelepanu enda eristamisel rahvusena, kuna enamikule on esmatähtis kuulumine „maailmarahva” hulka. Sellele tuginedes võib väita, et globaliseerumine ning sellest tulenev väljaränne seab ohtu meie kultuuri jätkusuutlikkuse. Indiviidi seisukohast vaadates on olukord positiivsem, sest kõigil on võimalus liikuda sinna, kus töö eest saadakse kõrgemat palka ning majandustegurid on kõige soodsamad. Iseenesest mõistetav, et inimesed teevad oma valikud isiklikul tasandil, mõtlemata seejuures rahvuslikul pinnal. Üleilmastumine annab paljudele inimestele võimaluse parandada oma senist elukvaliteeti, piirideta maailm võimaldab laiemaid õppimis- ja arengutingimusi ning nõnda edasi. Sellest tulenevalt on globaliseerumisel inimese heaolu arvesse võttes ka kasulik külg. Majanduslikult poolelt vaadeldes on Eesti suhteliselt vaene riik ning siinkohal on maailmaga ühtesulamine meile samamoodi kasuks: avatud kaubavahetus, arenev tehnoloogia jne.

27. On selge, et Eesti sarnane väikeriik ei saa olla üheaegselt nii omaette hoidev kui ka edukas. Vaatamata sellele, et globaliseerumisega seoses on võimalik leida positiivset, jään ma siiski arvamuse juurde, et eestlaste jaoks on tegemist varitseva ohuga. Meid on arvuliselt liiga vähe, et pikemas perspektiivis üleilmastumise kõikehõlmavale lainetusele vastu panna. Katsetamist sellel alal võivad endile lubada suurema rahvaarvuga riigid, kuid mitte eestlased. Seega - niikaua kuni Eesti riik ei suuda jagu saada oma rahva laiali pudenemisest ning eelistab probleemiga tegelemisele selle ignoreerimist, siis ohustab globaliseerumine eestlasi just rahvusena püsimajäämisel. Riigi kohustuseks on üles ehitada selline ühiskond, kuhu inimesed sooviksid elama jääda, võõrsilt tagasi tulla ja oma pere luua. Ülimaks põhimõtteks peaks riigil olema mitte pimesi suurriikidest autoriteetidel tagajooksmine, vaid oma rahvale heaoluühiskonna loomine. Kahjuks liigub Eesti hetkel vastassuunas, praeguse poliitika tulemusena meie probleemid aina paisuvad ja ees võib terendada tupik. Mina leian, et austusest oma esivanemate vastu peaksime suutma alles hoida oma isikupära, rahvuskultuuri ja keele. Seda pole ju liiga palju nõutud, kui võtta kokku kõik tohutud inimpingutused ja –kaotused, mis Eesti riigi sündimise ja püsimise eest on kunagi ohverdatud. Vähemalt nii palju oleme eelnevatele põlvedele nähtud vaeva eest võlgu. Ma siiski loodan, et suudame kunagi oma rahva uuesti kokku koguda ning muuta Eesti selliseks elukeskkonnaks, mida ei oleks piinlik pärandada oma lastele, kes kindlasti saavad olema esmalt eestlased ja alles siis maailmakodanikud. Ka Rooma riigimees ja kirjanik M. T. Cicero on väitnud et: „Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu.”. Kadri Mõttus Kanepi Gümnaasiumi raamatukogu juhataja TÜ (Avatud ülikooli õpe) ajaloo 3. kursuse tudeng III kategooria – essee, I koht

28. Jälle see rebane Pole tähti ega kuud, kõigest hõõguvad silmad, ei midagi muud. Ta on kiirem kui tuul, hing kavalusist pungil täis, vaid viguritele truu. Harva teda nähti, sest üksnes pimedatel öödel pidas ta jahti. Kasukas lõõmamas, saba sädemeid pildumas ja silmad lõkendamas. Nii teda teati, pilt temast sellisena teiste mälusse kanti. Pole tähti ega kuud, kõigest väsinud reinuvader, karvu sasimas tuul. Kadri Kalve 6. klass Kanepi Gümnaasium Juhendaja õp Külli Pettai R. Rohu nimelise kirjandusvõistluse auhinnatud töö

29. * 9.märtsil sai 4., 5. ja 6. klassi õpilaste tantsutrupp "Koolitants 2014" piirkondlikus voorus Tartus Vanemuise teatris eripreemia tantsu"Kirpude võidujooks" eest (juhendaja Andre Laine)

30. Dramaturgid, lavastajad, näitlejad... Kui praegune kuues klass jõudis neljandasse ja sügiseses looduslaagris omaloomingulise lavateosega esinesid, oli kõigile selge, et selle seltskonnaga tuleb luua näitering. Ja ega eriti muud võimalust polnudki, sest eelmised põhikooliealised sõnakunstnikud olid just jõudnud gümnaasiumi. Nii meie koostöö algas. Esimest korda sai kooliteatrite festivalile mindud neljanda klassiga, sest tavaliselt on aasta või paar enne Põlva suurele lavale jõudmist kodus esinemisjulgust harjutatud. Selles trupis oli aga nii palju hakkamist ja aktiivsust, et maakondlikust festivalist kõrvalejäämine ei tulnud kõne allagi. Muinasjutus „Printsess herneteral“ leidsid kõik soovijad endale osa. Esimese esinemisega tuli ka esimene tunnustus: Laura Saunametsa parim naiskõrvalosa kuningannana. Edu tiivustas ja järgmisel õppeaastal tekkis Laural mõte midagi ise välja mõelda. Õpetaja kaasabil valmis anekdootide põhjal lavastus koolinaljadest. Seekord säras laval Lorely Kõrvel, saades parima näitleja tunnustuse. Kui igal aastal on laienenud näitlejate ring (uuest neljandast tuleb alati uusi liikmeid), siis lõppenud õppeaastal täienes ka dramaturgide rida . Kadri Kalve ja Laura Saunamets koostasid tuntud kirjandus- ja filmiteoste põhjal näidendi „Näljane Videvik“. Pealkiri juba reedab, et inspiratsiooni andsid kirjutamiseks Suzanne Collinsi „Näljamängud“ ja Stephenie Meyeri „Videvik“. Kuna tegelased originaalteosest on noortepärased, huvitavad ja südamelähedased, mängiti täie lustiga. Eriti emotsionaalne oli kõige noorema näitleja Kristo Kõivu mängitud peategelane Edward. See esitus meeldis ka žüriile ja nii nimetatigi Kristo parimaks meesnäitlejaks. Trupi kiituseks tuleb öelda veel seda, et mitmed proovid käisid üsna iseseisvalt, kus lavastajatööd tegid Kadri Kalve ja Laura Saunamets, tulles appi õpetajale, kes oli parajasti seotud kooli vilistlaste kokkutulekuga. Nii said noored dramaturgid proovida kätt ka lavastajana. Muidugi olid tublid ka kõik näitlejad, kes oma värskeid juhendajaid kenasti kuulda võtsid. Sügiseks on aga paljudel trupi liikmetel mõttes teha oma näidend. Nii et tõotab tulla väike konkurss. Ilusat loomingulist suve neile ja häid mõtteid! Tähte Tagel, sõnakunstiringi juhendaja

31. KOOLI ESINDAMINE VÄLJASPOOL • Keskkonnaamet korraldas 5.-9.klassi õpilastele • jäätmetekke vähendamise nädalal jäätmeteemalise • veebiviktoriini, mis oli väga osavõturohke. Kokku saabus • 350 vastuste ankeeti, millest viktoriini tingimustele vastas • 127 ankeeti.Tingimuseks oli, et viktoriinist võtab osa • kogu klass kollektiivselt. Osales kokku 56 erinevat kooli • üle Eesti. Viktoriini peaauhinnaks oli T-särkide tuunimise • õpituba, mille viisid läbi keskkonna-ameti • keskkonnahariduse spetsialistid. Meie kooli 5. ja 6.klass • (õp.Lilian Leib) tulid viktoriinis viie parima hulka ja võitsid • Keskkonnaameti korraldatud taaskasutuse töötoa, mis • toimus jaanuaris.

32. 6.detsembril toimus ERMi näitusemajas 18.koolidevaheline võistujoonistamine. • Kultuuripärandi aastale tähelepanu pöörates oli joonistusvõistluse teemaks “Pärijata pole pärandit”. Võistlejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERMi näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. • Kõik muu pildil kujutatu jäi võistlejate tõlgenduse ja fantaasia hooleks. • Töid hinnati kolmes vanuserühmas: 1.-4.klass, 5.-8.klass ja 9.-12.klass. • 9.-12.klassi vanuserühmas sai eripreemia ALO PULLMANN (11.kl.) • Kanepi Gümnaasiumist • sai 5.-8.klassi • vanuserühmas • I koha • KADRI KALVE (6.kl.)

33. 9.-12.klassi vanuserühmas sai eripreemia ALO PULLMANN (11.kl.) Edukad oli ka Laur Lilleoja (7.kl.) ja Birgit Kaleva (10.kl.) tööd ˇ (vt.all)

34. Eesti Rahva Muuseum korraldas sel aastal juba 18. korda koolidevahelist võistujoonistamist. Teemaks oli seekord „Pärijata pole pärandit“. Võistlusel osalevad noored kunstnikud pidid valima endale meelepärase eseme, mustri või pildi, mis muuseumi näitusel üleval oli, ning seda oma fantaasiat kasutades pildil kujutama. Võistlusel osales 97 õpilast 25-st koolist. Meie koolist käis toredat päeva veetmas 4 õpilast: Alo Pullmann, Kadri Kalve, Laur Lilleoja ja Birgit Kaleva. Näitusel oli väga huvitavaid ja omapäraseid eksponaate, alustades vanaaegsete puust õllekannude ning lõpetades erinevate Eesti kihelkondade rahvariietega. Nii et „modellimaterjali“ oli piisavalt. Sealne õhkkond oli äärmiselt tore ja vaba, joonistamine käis põrandal padjal istudes ning võis ka ringi käia ning vaadata, kuidas teised õpilased joonistavad. See oligi huvitav, sest kõigil oli väga erinev käsi, joonistamisstiil. Korraldatud üritust ei peakski otseselt nagu võistlust võtma, vaid võib sellest mõelda kui võimalusest teiste noorte loominguga tutvuda. Minu jaoks peituski ürituse võlu selles, et sai koolipäeva hoopis teistmoodi veeta, sest paraku ei saa koolis iga päev oma loomingulisemat poolt näidata või end sel moel väljendada. Ja ega see tolle päeva ainukeseks võiduks jäänud - meie Kadri väga ilus pilt saavutas keskmises vanuseastmes (5.-8.  kl) 1. koha, seda juba teist aastat järjest! Ka Alo joonistus Tõnnist märgiti ära. Sellisel Eesti Rahva Muuseumi poolt korraldatud võistlusel käimine polnud meil esimene kord ning loodame, et ei jää ka viimaseks! Birgit Kaleva 10.klass Kanepi Gümnaasium

35. 12.klassi õpilane MAARJA LATTIK võitis • Maxima Eesti konkursil “Tulevikutalent 2013” • ühiskondlike tegevuste kategoorias II koha. • Preemiaks 450 euro suurune stipendium. • Palju õnne Maarjale kogu koolipere poolt!

36. Maxima on juba kaks aastat korraldanud Tulevikutalendi konkurssi, nii ka sel aastal. Konkurss toetab 5.-12. klassi noori, kes õpivad hästi ning on selle kõrvalt ka üldsusele silma paistnud (näiteks saavutanud väga häid tulemusi erinevatel olümpiaadidel või teinud midagi märkimisväärset ühiskonna heaks). Tulevikutalendi konkursil on 5 kategooriat: reaalteadused, humanitaarteadused, ühikondlik tegevus, sport ja muusika. Igas kategoorias oli peaauhinnaks 600-eurone stipendium ning välja anti ka neli teist kohta 450-euro suuruses. Sel aastal otsustasin ka mina kandideerida. Kandideerimiseks oli vaja esitada motivatsioonikiri, soovituskiri juhendajalt või õpetajalt, eelmise õppeaasta kursuste hinded ning lapsevanema volituskiri. Žürii, kuhu kuulusid Ivo Linna, Andres Juur, Jaak Mae, Tomi Rahula, Jürgen Rooste, Aage Õunap ja Ty Lehtmäe, tegi valiku sadade taotluste seast. Mõni nädal tagasi sain meili, et mind on valitud Tulevikutalent 2013 finaali. Muidugi olin väga üllatunud ning õnnelik. Pidulik auhindade kätteandmise gala ning saate salvestus toimus Tallinnas, Õpetajate majas. Üritusele olid kutsutud ka lapsevanemad. Kõik stipendiaadid olid muidugi tähelepanu keskpunktis, meie lauad olid rikkalikult kaetud ja meid valgustas palju prožektoreid. Auhinnagalat viisid läbi Liis Lemsalu ja Karl-Erik Taukar, kes esitasid mõlemad ka oma repertuaarist ühe mõnusa loo. Kuna tegemist oli ühtlasi saate salvestusega, siis tehti kõigepealt proovi ning seejärel salvestati saade. Saade oli eetris 30. novembril kell 18.00 TV3-s. Mina saavutasin Tulevikutalendi konkursil teise koha ja sain auhinnaks 450-eurose stipendiumi. Tahaksin tänada kõiki inimesi, kes on mind toetanud. Tänu teie toetusele on mul motivatsiooni ja jõudu tegeleda kõige sellega ning mul on väga hea meel, et mind on nii palju tunnustatud. MAARJA LATTIK, Kanepi Gümnaasiumi 12.klassi õpilane

37. PRESIDENDI JOONISTUSKONKURSS “MEIE EESTI HEAD ASJAD” 2013.aasta lõpus kuulutas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves välja joonistusvõistluse "Meie Eesti  head asjad". President kutsus lapsi joonistama sellest, mis on Eestis head- kodumaa, kodu, pere, traditsioonid jne. Sellest konkursist võttis osa väga palju lapsi. Presidendil oli hea meel saada nii palju toredaid joonistusi. Kokku laekus 11 895 tööd, sealhulgas ka meie kooli 1.-3.klassi õpilaste joonistused. Joonistused saatsid: Janeli Patrael, Krislin Visla, Oliver Beljajev, Sanne Käär, Carmen Zoludev, Ivari Drenkhan, Carola Müür, Rolf-Marius Rääbis 1.klassist Ene-Liis Beljajev, Ralf Finagin, Heleri Hein, Tauri Hint, Kaspar Joala, Hele-Riin Karus, Imre Gabriel Keldu, Liisa-Jane Linder, Rene Peltser, Olari Pukk, Keidy Pärli, Heidi Rajatamm, Siim Roht, Anna-Liisa Oja 2.klassist Kerttu Aasa, Angela Aigro, Getter Aust, Anette Järv, Getter Miida Kask, Carmen Kõoleht, Anette Emilie Lail, Tanel Lokk, Liisa Lukats, Elisabet Maranik, Kersti Roht, Anette Palosson, Markus Meinhart Rego, ´Teron Taal, Henry Zoludev, Merili Tamm, Taigo Juunior Tuul, Kevin Virt 3.klassist.

38. Kõik joonistuse saatnud lapsed said presidendilt mälestuseks tänukirja.

40. Ajalooalased uurimistööd said tunnustust. Kanepi Gümnaasiumis koostavad kõik 11. klassi õpilased uurimistöö. Tööde teemade valik on üpris lai, peaaegu igast õppeainest on võimalik leida uurimistööks teemasid. Ajaloo-alastel teemadel kirjutatud uurimistööd osalesid sellel õppeaastal edukalt kahel üleriigilisel konkursil. Kolme õpilase uurimistööd esitasime 40. üleriigilisele kodu-uurimuslike tööde konkursile Pärnusse, kuhu kutsuti esinema kaks meie õpilast. Oma eelmisel kevadel kaitstud uurimistöödest tegid esitluse Maarja Lattik ja Toomas Runtal. 12.klassist. Neli uurimistööd viielt õpilaselt saatsime 15. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi korraldatavale õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusele Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele. Uurimuste üldteemaks oli PÄRAND ON PÄRANDUS. Maarja Lattiku uurimistöö „Kanepi naise rahvarõivad 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul“ (juhendaja õpetaja Ele Kõiv) sai raamatuauhinna ja Eesti Rahva Muuseumi i eripreemia. Tänukirjad said Viivika Veski ja Viivian Veski koostatud uurimistöö eest „Hinni talu kui kultuuripärand“ (juhendajad õpetaja Tiiu Leppikus ja Ott Rätsep ), Toomas Runtali töö „Teine maailmasõda Lõuna – Eestis ja Kanepi ümbruses“ (juhendajad Lilian ja Joonas Leib) ja Erki Runtali uurimistöö „Erich- Johannes Matteuse elukäik ajalookeerises“ (juhendaja õpetaja Tähte Tagel). Tänukirjad EV Presidendilt said ka uurimistöösid juhendanud õpetajad. Maarja Lattiku ja Toomas Runtali uurimistööde esitlusi sai kuulata ka kooli 210.aastapäeval ajalootunnis. Tiiu Leppikus, ajaloo õpetaja

41. * Eesti suurim jäätmekäitleja Kuusakoski korraldas 1.novembrist 2013 kuni 31.jaanuarini 2014 alumiiniumist küünlaümbriste kogumisaktsiooni, et tõsta kooliõpilaste teadlikkust taaskasutuse vallas. Osaleda said 1.-6.klasside õpilased. Meie koolist osales “Küünlaümbriste jahil” 28 õpilast 1. ja 2. klassist. AS Kuusakoskitunnustas tublimaidkogujaid. Tänukirja tubli osalemise eest sai 2. klass, kogudes klassi peale kokku 1745 küünlaümbrist. Kõik lapsed said tänuks helkuri ja pastapliiatsi.

42. Kanepi Gümnaasiumi 1.- 8.klassi õpilased osalesid Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu HEATEGEVUSLIKU PARDIRALLI vannipartide kaunistamisel. Meie õpilaste poolt kaunistati kokku 134 parti. 8. juunil toimus Kadrioru pargi kanalites vaatemänguline vannipartide ralli, kus kõik sponsori leidnud pardid lasti korrga vette. Ürituse eesmärgiks oli aidata Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul luua vähihaigete laste peredele tugikeskust.

43. 26.aprillil "TÄHELEPANU, START!” finaalvõistlusel • Paides sai Kanepi Gümnaasiumi võistkond 4. koha. • Osales 24 õpilast 2.-5. klassist.  2.kl. Liisa-Jane Linder, Imre Gabriel Keldu, Kaspar Joala, Anna-Liisa Oja, Siim Roht, Ene-Liis Beljajev, 3.kl. Marco Kõrge, Angela Aigro, Merili Tamm, Anette Emilie Lail, Henry Zoludev, Kevin Virt, 4.kl. Kermo Nukk, Rayen Käsik, Kadri Hõim, Luule-Loviisa Kirillov, Karl Kevin Keldu, Keirin Linder 5.kl.Terje Riin Tätte, Kaie Joala, Marge Veskemaa, Liio Kuusmann, Alex Ševtšuk, Cris-Steven Tamberg

44. Rahvusvahelisel matemaatikavõistlusmängul • “KÄNGURU” osales Kanepi Gümnaasiumist • 40 õpilast (märts 2014) • TUBLIMAD olid: • KASPAR JOALA pre-ekolieride vanuserühmas 82 punktiga • 246.koht (oma kooli parim tulemus • vanuserühmas) • SIIM ROHT pre-ekolieride vanuserühmas 78 punktiga • 360.koht • MARKUS MEINHART REGO 75 punkti, üldarvestuses • 865.koht, Kanepi Gümnaasiumi parim • tulemus ekolieride vanuserühmas • LAURA SAUNAMETS 87 punkti, üldarvestuses 698.koht, • Kanepi Gümnaasiumi parim • tulemus benjaminide vanuserühmas • TARMO HELBRE kadettide vanuserühmas 98 punktiga • 211.koht (oma kooli parim tulemus • vanuserühmas) • MARK PAUL LEOSK 45 punkti, üldarvestuses 1324.koht, • Kanepi Gümnaasiumi parim • tulemus juunioride vanuserühmas

46. Noore käsitöömeistri MARI-LIIS LATTIKU tekk oli eksponeeritud Tallinnas Eesti Käsitöömaja galeriis Mari-Liisi autasustati Eesti Käsitöö- õpetajate Seltsi tänukirjaga

47. SANNE KÄÄR (1.kl.) III koht 1.-3.klasside arvestuses joonistusvõistlusel “Kaitsevägi õppustel” Sannet autasustati Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase aukirja ja meenega

48. Konkurss "Aasta taim - Sinilill“ Vapramäe- Vellavere- Vitipalu Sihtasutuse konkursilt „Aasta taim – SINILILL“ Kanepi Gümnaasiumi 9. klassile II ja III koht!Vapramäe- Vellavere- Vitipalu Sihtasutus kuulutas 2013. aasta lõpus välja konkursi „Aasta taim – SINILILL“. Konkursile oodati erinevates tehnikates töid, mis kujutaksid taime või uurimustööd sellest. Konkursi teema oli valitud Vapramäe Loodusmaja avamissündmuse sümboli - sinilille järgi. Konkursil oli võimalik osaleda viies vanuseklassis, tööde esitamise tähtaeg oli 31. märtsil. Kuna 9. klassi õpilased olid juba eelnevalt tuttavad Vapramäe- Vellavere- Vitipalu Sihtasutuse poolt korraldatud üritustega (8. klassis käisime Kanepi ümbrusega tutvumise matkal), siis otsustati osaleda seekord konkursil.20. aprillil avaldatud tulemused tõid Kanepi Gümnaasiumi 9. klassile 2 auhinnalist kohta. Tauno Pettai, Robert Rekker, Kristen-Kalev Lina ja Keimo Vaher saavutasid oma sinilillevaatlusega II koha ning  Karin Maranik, Angela Korela, Marie Rahel Lail, Mari-Liis Lattik ja Kaia Kõrge oma rühmatööga III koha.Õpilased vaatlesid alates jaanuarikuust oma klassis potis kasvanud sinililli ja salvestasid toimunud muutusi igapäevaselt oma telefoni. Seejärel valmisid 2 pildiseeriat, mis konkursile saadetigi.Kokku laekus sinilille konkursile 200 tööd. Žürii koosnes VVV retkejuhtidest: Karin Raud, Anneli Lehtla, Evelin Toom, Liina Luure ja Mats Hansen. Konkursi toetajad olid Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.Veronika Grigorjev9. klassi klassijuhataja

49. “Sinilille” projekti algus - väljas lumi ja klassis sinilillelehed < Esimesed õied matemaatikaklassis - vaid 10 päeva hiljem Lihtsalt sinililled>

50. Young People in European Forests Rahvusvahelises viktoriinis “Noored Euroopa metsades” 2014 Eesti voorus osales 206 3-liikmelist meeskonda vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm. Inglisekeelses eelvoorus 5.märtsil 2014 osales Kanepi Gümnaasium 2 võistkonnaga. 10.-11.klassi võistkond MarienkäferAlo Pullmann, Koit Korela ja Birgit Kaleva saavutas 52.koha. 8.klassi võistkond Vombat koosseisus Karl-August Kongo, Tarmo Helbre, Artur Ennok esines samuti tublilt. See oli esimene osalemine sarnases viktoriinis ja järgmine aasta proovitakse uuesti. Õpilasi valmistas ette Merike Luts. Viktoriin koosnes 50 küsimusest, millele tuli vastata 90 minuti jooksul. Viktoriini sai sooritada www.metsaselts.ee lehel.