VIRU - PEIPSI VEEMAJANDUSKAVA Tartumaa põhjavee seisund

1. VIRU-PEIPSI VEEMAJANDUSKAVATartumaapõhjavee seisund Peeter Marksoo

2. Kvaternaari põhjaveekogumid

3. Devoni põhjaveekogumid • Ülem-Devoni põhjavee-kogum • Kesk-Devoni põhjavee-kogum • Kesk-Alam-Devoni põhjavee-kogum

4. Ordoviitsiumi ja Siluri põhjavee-kogumid • Ordoviitsiumi Ida-Virupõhjaveekogum • Ordoviitsiumi Ida-Virupõlevkivi-basseini põhjaveekogum • Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all

5. Odroviitsium-Kambriumi põhjaveekogum

6. Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum • Veevõtt veehaarde kehtivate veevarude mahus põhjaveekogumi seisundit ei mõjuta. Põhjaveevõtt moodustab hinnanguliselt ca 50% põhjaveekogumi tegelikust põhjaveeressursist (põhjaveeressursis on suur osa põhjaveekogumisse väljastpoolt piire saabuval transiitveel). Praegune veevõtt põhjavee kvantitatiivset ega keemilist seisundit ei mõjuta. • Muutusi põhjavee kvaliteedis johtuvalt veevõtust pole täheldatud. Põhjaveekogumi kvantitatiivne seisund on hea. Samas on veehaarde töötamise käigus põhjavee kvaliteet olnud ebaühtlane, kuid see on seotud veehaarde paiknemisega Tartu linnas ja põhjavee looduliku reostuskaitstuse vähesusega. Praegune sanitaarkaitseala ei garanteeri veekvaliteedi säilimist kaugemas tulevikus, linna tingimustes tuleks veekvaliteedi säilitamiseks teha põhjendamatult suuri kulutusi. • Olemasolevate varude tähtajast pikaajalisema Meltsiveski veehaardele tugineva ühisveevarustuse planeerimine on linna tingimustes täielikult veetootja risk. Üldreeglina on mõtet linna territoo­riumile Kvaternaari põhjaveekogumit teha vaid kaitstud veekihi korral. Meltsiveski on vajalik, kuna Tartu Vesi vajab veehaaret joogivee jaotussüsteemist johtuvalt.

7. Põhjaveetaseme ja veevõtu muutused Tartu kvaternaari veehaaretel

8. Kesk-Devoni põhjaveekogum • Kesk-Devoni põhjaveekogum levib vaadeldava piirkonna lõunaosas pea kõikjal Peipsi järvest edelas. Vettandvateks kivimiteks on liivakivid ja aleuroliidid, mis lasuvad enamasti 4-10 meetri paksuse pinnakatte, kohati Ülem-Devoni karbonaatkivimite all. Veekihi paksus on kuni paarsada meetrit, looduslik vesi on väikese mineraalsusega, sageli esineb liigselt rauda, ka mangaani, tihti on väävelvesinikku. • Kesk-Devoni põhjaveekogum on suure tähtsusega eelkõige mitmete tuhandete tarbekaevude ja kinnitatud varudega suuremate tsentraalsete veehaarete tõttu Põlvas, Tartus ja Võrus. Palju on ka salvkaeve, millede teave ei kajastu põhjavee andmestikus. Kuna vettandvad pinnased on sageli maapinna lähedal, on veekihi pindmine osa kohati reostustunnustega või reostunud (eelkõige lämmastikuühendid ja ka bakterioloogiline reostatus).

9. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum • Kesk-Alam-Devoni (Pärnu) veekihtlevib Narva lademe all kõikjal Lõuna-Eestis. Vettandvad kivimid on liivakivid ja aleuroliidid, veekihi paksus ulatub 30-60 meetrini. Pärnu survelise veekihi põhjavett on veevarustuses sageli kasutatud koos allpool lamavate Siluri kihtidega, seda kooslust on siis nimetatud Kesk-Devoni-Siluri veekompleksiks. Pärnu veekiht on oluline, sest on Lõuna-Eestis üks veerikkamaid ja omab kinnitatud varudega suuremaid tsentraalseid veehaardeid Põlvas, Elvas ja Tartus. Looduslik Pärnu veekihi vesi on väikese mineraalsusega, mineraalsus suureneb lõuna-kagu suunas (Värskas mineraalveena). Enamasti on vees liigselt rauda, kohati ka mangaani ja väävelvesinikku. Võrreldes maapinnalähedase Kesk-Devoni põhjaveega, on vesi pehmem ja väiksema oksüdeeritavusega, mis osutab tema paremale looduslikule kaitstusele. • Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum on tähtis joogiveeallikas Tartu ja Põlva maakonnas, vett tar­bitakse enamasti koos lamava Siluri veekompleksi põhjaveega, mistõttu on põhjaveevaru ja vee­võtu arvestust seni peetud ühendatud Kesk–Alam-Devoni–Siluri veekompleksi kohta. Põhjavee­võtt moodustab alla 10-20% põhjaveekogumi tegelikust põhjaveeressursist. Tartu linnas on põh­javeerežiim oluliselt mõjutatud veevõtust, mistõttu veetasemete muutused on hüppelised. Tartu veehaarete mõjuraadiusest väljaspool on aastane põhjaveetaseme amplituud kuni 1 m. Põhjavee kvantitatiivne seisund on hea. Praegune veevõtt põhjavee kvantitatiivset ega keemilist seisundit ei mõjuta. Muutusi põhjavee kvaliteedis johtuvalt veevõtust pole täheldatud.

10. Põhjaveetaseme ja veevõtu muutused Tartu veehaaretel

11. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide • Vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes. Põhjaveekogumi karbonaatkivimite filtratsioonikoefitsient on 1…10 m/d. Veekihi paksus põhjaveekogumis on 20-100 m. Põhjaveekogumi põhja­vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja põhjavesi on kaitstud reostuse eest. • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Peipsi alamvesikonnas toitub Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumist infiltreeruvast veest. Vaadeldava põhjaveekogumi Peipsi alamvesikonda jääva osa toitumiseks võib ühtekokku hinnata 100000 m3/d. • Põhjavesi infiltreerub vähesel määral allpool lasuvasse Ordoviitsumi-Kambriumi põhjaveekogumisse, väljavooluala praktiliselt puudub. Põhjaveekogumis karstinähtusi ei esine (võimalik vaid süvakarst). • Devoni kihtide all oleva Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum on oluline, moodustades kohati Kesk-Devoni-Siluri veekompleksi Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Pärnu veekihiga. Põhjaveekogumi vett kasutatakse eestkätt hajaasustustuse ja Tartu linna veevarustuses.

12. Tartumaa veevõtt ja veetarbimine 2002

13. Tervisekaitse joogiveeanalüüside mittevastavus nõuetele

14. Joogivee kvaliteet omavalitsustes

15. Tervisekaitse joogivee andmestik nitraadiprobleemi ei kajasta, kuna kontrollitakse vaid sügavaid ühisveevõrgu puurkaevudest saadavat joogivett. • Kõrgenenud nitraatioonisisal­dusi (üle 25 mg/l, kuid alla piirsisalduse), esines Väike-Maarja, Põltsamaa, Jõgeva, Torma ja Puurmani valla ning Tartu linna ühisveevärgi vees. • Ülenormatiivset ammooniumisisal­dust täheldati Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, Aseri, Jõgeva ja Puurmani valla ühisveevärkide vees. • Põhiprobleemiks, mille poolest ei vasta Viru-Peipsi alamvesikondades joogivesi kvaliteedinõuetele, on liigne rauasisaldus. 475-st veeanalüüsist ei vastanud kehtestatud nõudele (0,2 mg/l) 65%. Liigne rauasisaldus pärineb kas tarbitavast veehorisondist või amortiseerunud torustikest.

16. Põllumajandusliku hajareostuse ja linnastute mõju põhjaveekvaliteedile • Viru-Peipsi valgaladel on linnastute mõju põhjaveekogumite seisundile täheldatud üksnes Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumis, kus veehaarde töötamise käigus on põhjavee kvaliteet ebastabiilne. • Käesoleva töö raames kontrolliti pestitsiide kõikides 57-s kontrollpunktis Terratest 2.22 mahus ja lisaks valiti intensiivse põllumajandusega aladelt 11 allikat või kaevu, milledest tehti Taimetoodangu Inspektsiooni Taimekaitsevahendite osakonna soovitusel 2-4D ja MCPA määrangud.

18. Põhjavees ühtegi neist pestitsiididest 57 kontrollanalüüsis üle määramispiiri ei olnud. Seevastu täiendavalt 11 paigas kontrollitud pestitsiididest 2-4D ja MCPA, leiti neist viimast (herbitsiid, üks odavamaid, enamus pestitsiide on ohtlikumad kui MCPA). MCPA-d leiti neljas analüüsis ja veel neljas olid sisaldused määramispiiri peal. • Väike-Maarjas ja Laekveres olid MCPA sisaldused kaevuvees 0.04 µg/l ja Esna ning Simuna allikas olid sisaldused 0.1 µg/l. • Joogivee (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid) ja joogiveeallika (Joogiveeallika valik, Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1) piirnormiks pestitsiidide osas on 0.1 µg/l, neid piirnorme ei ületatud.

19. Põhjaveekogumite seisund