Viru Konverentsikeskus

1. Tervisepoliitika ja „Hea tervise” avalike arutelude kokkuvõte Andra Veidemann Ühiskondliku Leppe SA juhatuse esimees Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

2. Ühiskondliku leppe raames toimuva sotsiaalse dialoogi põhitöövormiks on kujunenud ümarlauad maakondades ja suuremates linnades, mille tulemused võetakse kokkuja üldistatakse asjaomastel foorumitel • Toimunud on ümarlauad nelja projekti raames. Need on „Kallis laps“, „Hea tervis“, „Rahvastiku tervisepoliitika – investeering tervisesse“ ja uue põhikooli ja gümnaasiumi õppekava arutelu. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

3. Kõikide arutelude lähtekohaks ja eesmärgiks on olnud inimene • Kõik kõnesolevad teemad, v.a õppekavaga seonduv, on kõikide Riigikogus esindatud erakondade programmides esile tõstetud kui prioriteetsed teemad • Ümarlaudade keskseks või üheks läbivaks teemaks on olnud Eesti rahva tervis ja tervishoid kui demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse põhitegur. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

4. Projekti „Kallis laps“ ja põhikooli uue õppekava aruteludel tehtud olulisemad ettepanekud: • Tervisekasvatus on mõttelaadi küsimus – see on kokkulepe, mis peab sündima koostöös kodu, kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. 1.2.Tuleb kõigiti toetada peredele suunatud tervisespordi üritusi. • Paljudes peredes ei väärtustata laste ja täiskasvanute füüsilist aktiivsust. • Kui kooli õppeaastat pikendada, siis just suuremahulga kehalise kasvatuse tundide ja spordi- ning matkapäevade võrra. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

5. Ei toetatud EOK-i ettepanekut suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu kooli õppekavas 3 tunnini nädalas. Põhjendus: selleks ei jätkuvat kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetajaid. • Tervistedendavad koolid ja lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. • Inimeseõpetuse aine ümber sündinud diskussioon on olnud üks teravamaid. Ühes oldi sama meelt: lapsed peavad tundma õppima oma organismi, kuidas see toimib, millest tekivad tervisehäired ja kuidas neid vältida. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

6. 1.3.Erilise tähelepanu alla tuleb võtta laste vaimne tervis ja tervishoid.Peetakse vajalikuks vastava tugivõrgustiku loomist igas vallas või regioonis. 1.4. Narkomaania ja alkoholismi ennetamine ja õpilaste teavitamine ning õpetajate täiendkoolitamine. Alkoholism on ise üks narkomaania vorme, selle ennetamistöö tulemuslikkus sõltub riigipoolsete radikaalsete piirangute ja kontrolli rakendamisest (riigi viinamonopol, alkoholi reklaamikeeld, öise alkoholimüügi keelustamine jms). Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

7. 1.5. Tervisliku toitumise propageerimine, milles olulist rolli omab koolitoit ja selle kvaliteet 1.6. Lasterikkad pered ja erivajadustega lapsed peavad olema riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.Vajalik on erivajadustega laste tervisekaitse ja rehabilitatsiooni aineline toetamine – keskuste väljaehitamine ja majandamine. 1.7. Profülaktilise meditsiini taaselustamine perearstisüsteemi raames. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

8. 2. Tervishoid ja arstiabi kättesaadavus Nii tervishoiu kui arstiabi probleemid on Eestis regionaalse iseloomuga. Sotsiaalne ebavõrdsus, mis väljendub arstiabi ja hariduse erinevas kättesaadavuses, on samuti ennekõike regionaalne probleem. 2.1.Ettepanek: Laiendada ravikindlustusega hõlmatud inimeste osatähtsust, et lisada solidaarsust ja vähendada sotsiaalset ebaõiglust. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

9. 2.2. Ettepanek. Reguleerida seadusandlikult sotsiaalselt haavatavate kaasamist. Põhiküsimuseks on kohalike omavalitsuste erinev haldussuutlikkus tervisepoliitikaga seotud kontseptuaalsete ja rahaliste probleemide lahendamisel. 2.3.Paljudel ümarlaudadel kõlanud ettepanek.: omavalitsuste liit tuleb kujundada avalik-õiguslikuks, mis oma halduspiirkonnas võtaks enda kanda rahvastiku tervist toetavate funktsioonide koordineerimise. Puudub selgus, milliste sotsiaalprobleemidelahendamise eest vastutab riik, milliste eest omavalitsus ja kui suur saab kodaniku omavastutus. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

10. 2.4. Ettepanek: Rahvatervise seadust korrastada nõnda, et see määratleks erinevate tasandite vastutuse, kohustused, õigused, struktuurid ja ressursid rahvastiku tervisearenduse ja arstiabi kättesaadavuse järjepidevuse tagamiseks. Koostöö Haigekassa ja omavalitsuste vahel on nõrk. 2.5.Üldist toetust on leidnud ettepanek: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kaudu rakendada neljapoolseid kokkuleppeid (kohalik omavalitsus, Haigekassa, teenust osutav organisatsioon ja Sotsiaalministeerium). Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

11. 2.6. Tõsiselt tuleks kaaluda ettepanekut määrata kindlaks haigla- ja tervisekeskuste piirkonnad, mille juurde on kinnistatud selles piirkonnas elavad inimesed. Ümarlaudadel rõhutati vastuolu arstiabi osutamiseks kasutatava solidaarsusprintsiibilkogutava raha ja tervishoiuteenust osutavate institutsioonide ärilise iseloomu vahel. 2.7. Kõikjal toetati ettepanekut viia SKP-st tervishoiule eraldatav osa aastaks 2010 vastavusse Euroopa Liidu riikide vastavate keskmiste näitajatega, s.o. 7,5 – 8%-ni . Rahvatervise seisukohalt on esmatähtis esmatasandi arstiabi hea kättesaadavus ja funktsioneerimine. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

12. 2.8. Ettepanek: Orienteerida ümber esmatasandi tervishoid, selleks et • oleks soodsam ja elukohast sõltumatu juurdepääs esmatasandi tervishoiuteenustele; • et see sisaldaks senisest oluliselt rohkem ennetavaid ja tervist edendavaid meetmeid (regulaarne tervisekontroll jmt.) Mitmel „Hea tervise” ümarlaual jäi kõlama küsimus: mis on eriarstiabi Eesti õigusruumis? Kas see on kujunenud omanäoliseks ettevõtlusvormiks? Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

13. Haiglaravisüsteem on üldise arvamuse kohaselt üles ehitatud intensiivsusele. Aparatuuri hõivatus peab olema 100%, meditsiinitöötajate puhul 85%. Vaatamata kõrgele intensiivsusele, on eriarstide puudus maakondades väga suur. See tähendab lisakulutusi patsientidele, kes peavad suurematesse linnadesse sõitma eriarstide juurde. Suurtes ravikeskustes pikenevad aga järjekorrad. Rahvastiku vananemise ning traditsioonilise peremudeli olulise teisenemise tulemusena on teravnenud hooldusraviga seotud probleemid. Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006

14. Lähtuda tuleks põhimõttest: Eesti tingimustes peaks tervishoid olema ennekõike regionaalpoliitiline nähtus mitte aga äri Tänan tähelepanu eest! Viru Konverentsikeskus 30. juuni 2006