EVKK IV SÜGISSEMINAR Tallinn, 6. november 2009

1. EVKK IV SÜGISSEMINARTallinn, 6. november 2009 Genitiivi kasutusest eesti õppijakeeles sõna inimene näitel Pille Eslon pille.eslon@tlu.ee

2. Miks inimene? • Sagedasematenimisõnadeväljatoomiseprotseduuri on kirjeldatud:Eslon 2008: 33–35 ja Eslon & Matsak 2009: 80 • Alus: • Eestikirjakeelesagedussõnastikutuhandesagedasemasõnajasõnavormijärjend • Eesti vahekeele korpuse sõna- ja vormisageduse statistika(http://evkk.tlu.ee)

3. Miks genitiiv?ICLFI (soome õppijakeele korpus) & EVKK

4. Miks genitiiv?Soome kirjakeel & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)

5. MIKS GENITIIV?EVKK & EKI tekstikorpus

6. Miks genitiiv?EVKK & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)

7. Grammatiliste käänete sagedus

8. Grammatiliste käänete sagedus

9. IGAPÄEVANÄITEID Vitali kohta rakendati lähenemisekeeldu (Kanal 2: Reporter) ~ Vitali suhtes rakendatilähenemiskeeld; Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (Kanal 2: Reporter) ~ Noored lõpetavad siin gümnaasiumi; Ta mõistis vanema munga käitumisthukka (Vikerraadio: hommikupalvus) ~ Ta mõistis vanema munga käitumise hukka; Hispaania alistas Venemaa koondist 4 : 1 (ETV: Sport) ~ Hispaania alistas Venemaa koondise 4 : 1; Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonda(Vikerraadio, spordiuudised) ~ Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonna jne

10. Sagedasemate nimisõnade grammatiliste käänete kasutussagedus EKI tekstikorpuses

11. Kasutuseelistused • Näiteid sagedasematest leksikaalsetest, leksikaalgrammatilistest ja morfosüntaktilistest konstruktsioonidest sõna inimene grammatiliste käänetega • rikkalikke mustreid moodustavad tekstiloomes sageli kasutatud konstuktsioonid, milles on valdvavaks nominatiiv • genitiivi kasutus piirdub ainsusega • partitiiviga on valdavalt kasutatud kvantorfraasi, TYKKis kasutusmustreid rohkem kui EVKKs ja EKI tekstikorpuses

12. NÄITEID: • EVKK: sgNOM • loogiline implikatsioon: kui inimene on (variandid: kui inimene tahab, kogeb, elab, suhtleb) ~ et inimene peab ~ ja kui (et kui, sest kui) inimene • modaalkonstruktsioon: inimene peab olema (maksma, teadma) ~ inimene võib töötada; haritud (iga) inimene peab (saab, võib, tahab) • eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei saa (ei ole) • EKI teksatikorpus: sgNOM • substantiivkonstruktsioon: inimene ja seadus ~ inimene ja loodus • loogiline implikatsioon: kui inimene on ~ et inimene on • eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei ole (ei saa)

13. Näiteid • TYKK: sgNOM • et inimene ei, kui inimene ei, et inimene peab (on), kui inimene tahab (on, ei), kui inimene ise, et iga inimene, kas inimene on • see on inimene, ta on inimene, inimene on inimene, inimene on inimesele • ükski inimene ei, iga inimene on, ükski normaalne inimene • üks inimenekes, selline inimenekes, ainus inimene kes • hoopis teine inimene, ainult üks inimene, rohkem kui inimene • inimene kes ei, inimene kes on • inimene on nii, inimene on ikka • et iga inimene, aga kui inimene

14. Näiteid • EVKK: plNOM • jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon kõik (need) inimesed on (hoidsid, tahavad); inimesed kes on (ei ole) • EKI tekstikorpus: plNOM • lausekonstruktsioon need inimesed kes (kellele) • jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon et inimesed on (ei ole) ~ et (ka) need inimesed; need inimesed on

15. Näiteid • TYKK: plNOM • et inimesed ei, et inimesed on, et need inimesed, ja inimesed on • kõik inimesed kes, need inimesed kes • inimesed ei ole, inimesed on nii, kõik inimesed on, on kõik inimesed • inimesed kes on, inimesed kes ei

16. Näiteid • EVKK: sgGEN • jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon mõjutab (ei mõjuta) inimese elu ~ inimese elu mõjutab • et inimese elu • noomenikonstruktsioon inimese elu kõige ~ ?inimese elu haridus ~ *inimese elu tema (?teema) ~ *inimese elu ma (?maal) • EKI tekstikorpus: sgGEN • kvantorfraas üle 200 (5000, 300, tuhande, saja) inimese

17. Näiteid • TYKK: sgGEN • inimese ja jumala, inimese oma näo • inimese elu on • kahe inimese vahel • see on inimese • inimeste hulka kes • jumal lõi inimese

18. Näiteid • EVKK: sgPART • kvantorfraas ainult (umbes) kuus (sada) inimest; ning kaheksa (üksteist) inimest, kaheksa (kuus) inimest 32-st; üksteist inimest kirjutasid • EKI tekstikorpus: sgPART • kvantorfraas ligi (veel, umbes) 200 (kolm, 800) inimest; hukkus kolm (kaheksa, kuus, viis, üksteist) inimest • TYKK: sgPART • Ei olnud sagedasemate konstruktsioonide hulgas

19. Näiteid • EVKK: plPART • kvantorfraas väga (nii) palju inimesi • EKI tekstikorpus: plPART • lausekonstruktsioon inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes; on inimesi kes • TYKK: plPART • kvantorfraas nii palju inimesi, väga palju inimesi, kui palju inimesi, palju inimesi kes • lausekonstruktsioon inimesi kes olid, inimesi kes on, inimesi kes ei • lausekonstruktsioon leidub inimesi kes, on inimesi kes • neid inimesi kes

20. Vormiagedus vs kasutuseelistused

21. Vormisagedus vs kasutuseelistused

22. Paradigmaatika vs süntagmaatika • Käändeparadigmas 28 vormi • Aktiivselt kasutatakse niisuguseid konstruktsioone, milles sobivad nominatiivi ja partitiivi vormid • nominatiivi üldistumine keelekasutuses • genitiiviga konstruktsioone on tunduvalt vähem, esindatud konstruktsioonid, milles sgGEN • sgPART ei tulnud esile kirjakeeles eelistatud konstruktsioonides

23. Näiteid sgGEN kasutusest EVKKs substantiivkonstruktsioonid: eluviis, areng, arenemisega, arutlused, asjad, elu, elukaaslane, elus, elust, eneseusku, seisundist, hävitamist, impressioon, iseloom, iseloomu, sotsiaalne taust, kindlustunnet, kodu, kohus (on aidata), kuju, kujuga, kujukesi, kujutlusega, kultuuritasendist, käitumise, kultuur, käitumisega, leiutis, mahategemist, matused, mõistus, mõtlemist, mälus, nimi, oma asi, pea, perekonnanimi, püüd, silmadele, siluett, suhtlemine, südames, tahtmine, teadmist, kultuuriline, sisemine maailm, tervis, tervist, toitumist, traditsioonidega, tuju, tunnistus, töötamist, vaba aja veetmist, vara, välimus, õnnetust jne kaasõnafraas: jaoks, järgi, kaupa, kohta, kõrval, pärast, ümber, ümbruses

24. Seletuseks • Nominatiivi eelistamine ja genitiivi taandumine keelekasutuses sagedastest konstruktsioonidest – loomulik ja seega tüpoloogiliselt omane nähtus • On osa universaalsest grammatisatsiooniprotsessist: keelesisesest ja keelekontaktidest tulenevast (vt Heine, Kuteva 2008), KUID • Seal, kus puuduvad eeldused keelesisesteks muutusteks, puudub ka reaalne võimalus keeltevahelistest seostest tulenevateks muutusteks (vt Grünthal 2003)

25. Seletuseks • Valter Tauli on soovitanud keelekorraldajatel järgida elavat keelekasutust ning kallutada grammatiliste käänete valik nominatiivi kasuks (Tauli 1968: 63) • Grammatiliste käänete hajusus viib nende funktsionaalse potentsiaali avardumise ning käändeparadigma lühenemiseni • Muutused verbide semantikas, subjekti asetamine fookusesse, lause sõnajärje ja laueseliikmete semantiliste rollide muutumine - hakkavad varieeruma valentsimustrid (vt Haspelmath, Müller-Bardey 2001)

26. Kirjandust • Grünthal, R. 2003.Finnicadpositions and cases in change. Helsinki (Suomalais-UgrilaisenSeurantoimituksia 244). • Haspelmath, M., Müller-Bardey, T. 2001. Valence change. http://email.eva.mpg.de/~haspelmt/2005val.pdf, 12.08.2008. • Heine, B., Kuteva, T. 2008. Constraints on contact-induced linguistic change. – Journal of language contact – THEMA series 2. Language contact and the dynamics of language: Theory and implications, 57-89. http://www.jlc-journal.org, 8.07.2008. • Tauli, V. 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm.