1 / 17

PÄRILIK MUUTLIKKUS

PÄRILIK MUUTLIKKUS. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask. PÄRILIKKUS. Organismide võime säilitada ja paljunemisel järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.

Patman
Download Presentation

PÄRILIK MUUTLIKKUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PÄRILIK MUUTLIKKUS Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

  2. PÄRILIKKUS Organismide võime säilitada ja paljunemiseljärglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal.

  3. MUUTLIKKUS • Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. • Jaotatakse: • pärilik muutlikkus ehk geneetiline • mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline

  4. PÄRILIK MUUTLIKKUS • Pärilik muutlikkus pärandub järglastele,kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides. • Jaotatakse: • kombinatiivne muutlikkus • mutatiivne muutlikkus • Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga.

  5. KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS • Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. • meioos • viljastumine Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse.

  6. MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS • Muutused raku geneetilises materjalis. Jaotatakse: • Geenmutatsioonid - kahjustatud on üks geen - väiksed muutused DNA nukleotiidses järjestuses • Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused (deletsioon; duplikatsioon; translokatsioon; inversioon) • Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused

  7. MUTAGEENID • Mutatsioone põhjustavad mutageenid: • bioloogilised mutageenid - viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid • keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed • füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus

  8. Mutatsioone põhjustavad ka organismisisesed vead: • replikatsioonil – DNA kahekordistumine • mitoosil • meioosil

  9. GEENMUTATSIOONID • Nukleotiid on asendunud teise nukleotiidiga. • Nukleotiid on kaduma läinud • Nukleotiid on juurde tulnud

  10. GEENHAIGUSED Geenmutatsioonist on põhjustatud nt albinism, hemofiilia, kurttummus, Huntingtoni tantstõbi, Marfani sündroom, mitmed ainevahetushaigused (tsüstiline fibroos, fenüülketonuuria, podagra). Kaasaarvatud päriliku eelsoodumusega haigused ntsuhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia.

  11. HUNTINGTONI TANTSTÕBI • Haigust kandev dominantne geen paikneb 4. kromosoomis. • Esinemissagedus 1:10 000 • Haiguse sümptomid ilmnevad tavaliselt 30-50 eluaastal ning nende hulka kuuluvad kiiresti süvenev kontrolli kadumine oma kehaliigutuste üle ja dementsus. • Huntingtoni tõbi on ravimatu ja lõppeb alati patsiendi surmaga.

  12. ALBINISM • Enamasti paikneb haigust põhjustav geen 11. kromosoomis. • Esinemissagedus 1:17 000 • Puudub pigment melaniin (kaitseb UV-kiirguse eest) nahas, juustes ja/või silmades, mistõttu on neil sageli väga hele nahk, valged juuksed ning karvad, helesinised või helehallid silmad. • Tekivad nägemishäired. • Nahapõletused.

  13. Albinism võib esineda ka mustanahaliste seas

  14. TSÜSTILINE FIBROOS • Haigust kandev geen paikneb 7. kromosoomis. • Esinemissagedus Euroopas on 1:2000, Eestis 1:4500 vastsündinu kohta. • Eluiga on kusagil 30-40 aastat. • Haigus on retsessiivne. • Raseduse varases staadiumis on võimalik haiguse kindlaks määramiseks teha biopsia (platsenta).

  15. Tsüstilise fibroosi sümtomid: • Häired kopsude töös juba varasest lapseeast alates • Sarnased haigustunnused teistel lastel peres või suguvõsas. • Sagedased kopsupõletikud • Pidev köha sitke rögaga • Hingamisteede ahenemise tunnused • Füüsiline alaareng lastel • Seedehäired kõhunäärme funktsioonihäiretest

  16. FENÜÜLKETONUURIA • Haigust kandev geen paikneb 12. kromosoomis. • Esinemissagedus 1:20 000 • Eestis sünnib 1-3 haiget last aastas. Kõiki vastsündinuid uuritakse selle haiguse suhtes. • Aminohappe fenüülalaniin kuhjumine organismis. • Ravita põhjustab vaimset alaarengut. • Ravitakse spetsiaalse dieediga. • Haiguse kindlaks määramiseks on võimalik teha ka looteuuring.

  17. Kasutatud materjal: • http://www.inimene.ee • http://hcd2.bupa.co.uk/fact_sheets/Mosby_factsheets/Cystic_fibrosis.html • http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/M/Mutations.html • http://www.tiscali.co.uk/reference/encyclopaedia/hutchinson/m0003494.html • http://www.ygyh.org/pku/cause.htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Albinism • http://albinism.med.umn.edu/facts.htm#whatis • http://www.mrcophth.com/iriscases/albino11.JPG • http://www.kumc.edu/hospital/huntingtons/genetics.html • http://www.postimees.ee/120805/online_uudised/174028.php • http://images1.clinicaltools.com//images/gene/ad_diagram_large.jpg • http://www.ndsu.nodak.edu/instruct/mcclean/plsc431/popgen/popgen1.htm • http://nhs.needham.k12.ma.us/cur/bio96_97/P5/Biome-Grasslands/ZEBRAS.JPG • http://content.answers.com/main/content/wp/en/thumb/0/08/150px-Dna-split.png

More Related