16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia

1. 16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia

2. 1. Neelu ja kaelapiirkonna haigused 1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid • Lateraalsed kaelafistlid • Lateraalsed kaelatsüstid • Mediaalsed kaelatsüstid – ductus thyreoglossuse jäänukid; lokal: keelpärast jugulumini; vooderdatud silinderepiteeliga, võivad sisaldada kilpnäärmekude; Lõpuspilude jäänukid, osalt ühenduses stomodeumiga, vooderdatud silinder-, tsiliaar- või lameepiteeliga+lümfaatiline kude, põletik; nn. branhiogeenne tsüst;

3. 1.2. Tonsilliit • äge tonsilliit (angiin): • katarraalne angiin (angina catarrhalis); • lakunaarne angiin (angina lacunaris); mädane põletik lakuunides: granulotsüüdid, irdunud epiteelirakud, fibriin, bakterite kolooniad;

4. katarraalne angiin lakunaarne angiin

5. Tüsistused: • retrofarüngeaalne abstsess (abscessus retropharngeus); • paratonsillaarne abstsess (abscessus retropharngeus); • retrofarüngeaalne flegmoon; • tonsillogeenne sepsis;

6. -hemolüütiline streptokokk sensbilisatsioon poststreptokokiline glomerulonefriit, reuma b. krooniline tonsilliit c. Nekrotiseeriv tonsilliit: - Plaut-Vincent` angiin; anaeroobne infektsioon; - infektsioosne mononukleoos; Epstein-Barri viirus - sarlakid; - difteeria (fibrinoos-nekrotiseeriv); - äge leukeemia;

7. 2. Söögitorupatoloogia 2.1. Arenguhäired - agenees; - atreesia; - fistlid; esinevad harva, vajavad kiiret kirurgilist korrigeerimist

8. keskosa atreesia distaalne atreesia ülemise ösofagotrahheaal-fistliga keskosa atreesia alumise ösofagotrahheaal-fistliga distaalne atreesia ösofagotrahheaal-fistel

9. 2.2. Motoorse funktsiooni häiretega seotud muutused: - ahalaasia; - hiaatushernia; - divertiiklid; - latseratsioonid (Mallory-Weiss´ sündroom)

10. ahalaasia hiaatushernia paraösofageaalne hernia Zenkeri divertiikel epifreeniline divertiikel Mallory-Weissi ruptuur

11. ahalaasia – võimetus lõõgastuda; morfol: söögitoru dilatatsioon, lihaskesta õhenemine, müenteeriliste ganglionide puudumine; vahel ka haavandumine, põletik, fibroos; hiaatushernia: - aksiaalne; 80%; - mitteaksiaalne (paraösofageaalne); - lühenenud söögitoru (brachyoesophagus) divertiiklid (söögitoru lokaalsed väljasopistised): - pulsioonidivertiiklid (ösofagofarüngeaalne, epifreeniline); - traktsioonidivertiiklid; keskosas; mediastinaalne lümfadeniit (N. tuberkuloosne);

12. Mallory-Weissi limaskesta ruptuur: oksendamine tugev limaskesta venitus rebend verejooks; N. alkohoolsest intoksikatsioonist; morfoloogia: lineaarsed lk rebendid piki söögitoru – mao kardias, vahel kogu seina ruptuur mediastiniit;

13. 2.3. Söögitoru veenilaiendid (vaariksid) kollateraalne ühendus v. porta ja v. cava vahel (portokavaalne) portaalhüpertensiooni korral (maksatsirroos, shistosomiaas jt);

14. morfoloogia: laienenud looklevad veenid vahetult epiteelialuses prooprias ruptuur massiivne verejooks äge verejooksujärgne aneemia maksakooma

15. Söögitoru alaosa varikoossed veenilaiendid

16. 2.4.Söögitoru põletikud • Refluksösofagiit (gastroösofageaalne refluks); maomahla toime söögitoru limaskestale limaskesta kahjustus põletik; morfoloogia: - põletikuline infiltraat (eosinofiilid, neutrofiilid, lümfotsüüdid) lameepiteelis; - epiteeli basaalse kihi paksenemine; - proopria papillide pikenemine; Barrett´i metaplaasia

17. Refluksösofagiit

18. Barrett´i söögitoru = söögitoru limaskesta intestinaalne metaplaasia altsiaansinine pH 2,5

19. b. Infektsioosne ösofagiit - bakteriaalne; - kandidootiline; - viiruslik: herpes simplex; cytomegalovirus; c. keemilistest faktoritest indutseeritud ösofagiit - ravimid (tsütotoksiline keemiravi); - ureemia; - happed/alused; - alkohol; - suitsetamine; - liigkuumad joogid;

20. 2.5. Söögitoru kasvajad a. healoomuolised: - mesenhümaalsed: fibroomid, leiomüoomid, lipoomid, hemangioomid, lümfangioomid; - epiteliaalsed: lamerakuline papilloom; b. pahaloomulised: - skvamoosrakuline kartsinoom; - adenokartsinoom;

21. Skvamoosrakuline vähk

22. Barrett´i metaplaasia transfromatsioon adenokartsinoomiks söögitoru adenokartsinoom

23. 3. Maopatoloogia 3.1. Põletikulised maohaigused a. äge gastriit - katarraalne; - erosiivne; - mädane: flegmonoosne; abstsedeeruv; - nekrotiseeriv e. korrosiivne (happed, alused jt); infektsioon septikopüeemia, haavandtõbi, vähk

24. Äge hemorraagilis-erosiivne gastriit

25. b. krooniline gastriit Etioloogiline jaotus: - autoimmuunne (A tüüp); antikehad parietaalrakkude ja vit-B12-resorptsioonifaktori vastu; - helikobaktergastriit (B tüüp); H. pylori-infektsioon; - keemilis-toksiline gastriit (C tüüp); duodeno-gastraalne refluks, alkohol, ravimid (salitsülaadid);

26. Atroofiline korpusgastriit intestinaalse metaplaasiaga (A-tüüp)

27. B-tüüpi gastriit, peamiselt antrum krooniline aktiivne norm lk krooniline erosioonidega

28. Krooniline aktiivne helikobaktergastriit

29. Krooniline aktiivne helikobaktergastriit, Helicobacter pylori

30. C-tüüpi gastriit norm lk

31. Formaal-patogeneetiline jaotus: a. krooniline (superfitsiaalne, lihtne) gastriit; b. krooniline aktiivne gastriit; c. krooniline atroofiline gastriit; d. krooniline gastriit metaplaasiaga: - täielik - mittetäielik Kroonilise gastriidi komplikatsioonid: - maldigestsioon; - düsplaasiate kujunemine; intestinaalne metaplaasia

32. Krooniline gastriit peensoole tüüpi jämesoole tüüpi GI GII GIII düsplaasia Intestinaalne metaplaasia

33. c. gastriitide erivormid - lümfotsütaarne gastriit; - eosinofiilne gastriit; - granulomatoosne gastriit; - mükootiline gastriit; - reaktiivne gastropaatia;

34. 3.2. Haavandtõbi a. mao peptiline haavand (ulcus pepticum ventriculi); b. duodeenumi peptiline haavand (ulcus pepticum duodeni); Patogenees Protektiivsed faktorid (limaproduktsioon, bikarbonaadid, prostaglandiinid), verevool, regeneratsioonivõime ) Agressiivsed faktorid (HCl, pepsiin, sapihapped, granulotsüüdid) norm

35. Etiopatogenees - geneetilised faktorid; - hüperatsiidsus; - limaskesta resistentsuse langus; - medikamendid; - duodenogastraalne refluks; - maoseina isheemia; - helikobakterinfektsioon;

36. Morfoloogia maohaavand: - korpuse-antrumi piir; - prepülooriline antrum; duodenaalhaavand: - ca 2cm distaalsemal püloorusest (bulbus duodeni); äge haavand: krooniline haavand:

37. Äge haavand limaskest submukoosa lihaskest Krooniline haavand

38. Peptilise haavandi komplikatsioonid • verejooks äge posthemorraagiline aneemia; • perforatsioon: - vaba perforatsioon peritoniit; - kaetud perforatsioon penetratsioon (ulcus penetrans) pankreas; rasvik; ristikäärsool; • stenoos (püülorusestenoos, liivakellmagu) oksendamine; • malignisatsioon (1% juhtudest);

39. 3.3 Hüpertroofiline gastropaatia a. Menetrier´ tõbi; b. hüpertroofilis-hüpersekeretoorne gastropaatia; c. gastriini üleproduktsioonist (gastrinoom) tingitud maonäärmete hüperplaasia (Zollinger-Ellisoni sündroom); tähtsus: - võivad simuleerida vähki/lümfoomi; - risk peptiliste haavandite tekkeks;

40. Menetrier´ tõbi

41. 3.4. Kasvajalaadsed vohandid - limaskesta polüübid (hüperplastilised polüübid) - näärmete tsüstiline degeneratsioon; - hamartomatoossed polüübid: - fundusenäärmete polüüp; - Peutz-Jeghers´i polüüp;

42. 3.5. Maokasvajad a. epiteliaalsed * adenoom * adenokartsinoom: - intestinaalne tüüp; - difuusne tüüp; Levik: - kohalik; - siiretena: Krukenbergi tuumor; * kartsinoidtuumor (neuroendokriinne kasvaja);

43. Maovähi morfoloogilised kasvutüübid

44. intestinaalne tüüp Haavanduv adenokartsinoom difuusne; sõrmusrakuline vähk

45. Kartsinoidtuumor kromograniin

46. b. Lümfoidsed * B-rakulised nn. MALT- lümfoomid (Mucosa Associated Lymphoid Tissue); - seos H. pylori infektsiooniga; c. Mesenhümaalsed kasvajad: * gastrointestinaalne stromaalne kasvaja (GIST = gastrointestinal stromal tumour); * leiomüoom; * lipoom;

47. GIST CD34

48. 4. Peen- ja jämesoole patoloogia 4.1. Arenguhäired a. atreesia ja stenoos; b. Meckel´i divertiikel; c. Hirschprungi tõbi e. kongenitaalne aganglionaarne megakoolon; d. muud: - duplikatsioonid; - malrotatsioon; - omfalotseele; - gatroshiis (gastroschisis); - heterotoopiad;

49. 4.2. Soolepõletikud a. ägedad. * infektsioosne enterokoliit: - viiruslik gastroenteriit; - bakteriaalne enterokoliit; - parasitaarne enterokoliit; - pseudomembranoosne koliit; Morfoloogia: - pinnaepiteeli kahjustus, erosioonid; - langenud epiteeli küpsemine; - epiteelirakkude proliferatsioon, mitoosid; - granulotsütaarne infiltratsioon; - erosioonid, haavandumine, nekroos;

50. Pseudomembranoosne koliit (Clostridium difficile)