KRIIS MEIE ELUS

1. KRIIS MEIE ELUS Ene Raudla Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

2. Mis on kriis • Lahutamatu osa inimelust • Muutumist nõudev • Liikumapanev jõud • Muutumine ja liikumine • “krisis” kr.keeles- algusest eemaldumine • Kriisil on algus ja lõpp

3. Johan Cullberg`ipsüühilise kriisi määratlus: “Inimene on jõudnud olukorda (või elujärku), kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita mõista akuutset olukorda ja seda psüühiliselt valitseda”

4. Arengukriisid • Eric H. Eriksoni kaheksa psühhosotsiaalset kriisi • Ülemäärane väsimus, läbipõlemine • Pereelu või paarisuhte kriitilised üleminekuperioodid

5. Erik Erikson: isiksuse arenguastmed kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside • Usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat) • Autonoomsus/häbi (1-3 a) • Initsiatiiv/süütunne (4-5 a) • Töökus/alaväärsustunne (6-11 a) • Identiteet/identiteedi hajumine (murdeiga) • Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) • Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga) • Integraalsus/meeleheide (vanadus)

6. Traumaatilised kriisid • Raske haigus • Puue • Füüsiline või seksuaalne vägivald • Sotsiaalne alandamine • Töö kaotus • Lahutus ja lahusolek • Raske kaotus • Tegelik või võimalik õnnetusjuhtum • (Brevin, Dolglish & Joseph, 1996)

7. Millest sõltub kriisi tekkimine ja toimetulek • Stressorid • Isiksus: ekstravertsus- intravertsus avatus soojus, heatahtlikkus motivatsioon, sihikindlus kohusetunne emotsionaalne stabiilsus, ebastabiilsus

8. Toimetuleku strateegiad • Probleemi lahendusele suunatud • Emotsioonidele ja suhetele suunatud

9. Kriisireaktsiooni astmed • Shoki etapp nõutus, segasus, tähelepanu ahenemine viha, agressiivsus probleemi alateadlik väljatõrjumine Isoleerumine ümbritsevast apaatia, psüühiline kokkuvarisemine

10. Shokiseisundis inimese aitamine • Hoia käest või õlgadest, ole lähedal • Anna vaba voli kõndida või küsida • Talu tema käitumisviisi • Emotsionaalne tugi • Ära noomi • Üliaktiivsel lase saatjaga ringi liikuda • Liikumisvõimetu ja apaatne kata soojalt • Ära anna nõu

11. 2.Reaktsioonietapp • Suur segadus tunnetes • Kurbus, lein • Viha • Süütunne • Häbi • Süüdistused enese ja teise aadressil • Soov juhtunule seletusi ja põhjusi leida • Masendus

12. Psühholoogilised kaitsemehhanismid • Käitumine lapsikult • Üksijäämise, hüljatuse tunne • Sisemise tühjuse tunne • Probleemi eitamine • Keskkonna süüdistamine • Agressiivsus teiste suhtes • Probleemist ei räägi • Põgenemine töösse, haigusesse

13. Iseloomulikud tunded reaktsioonietapil • Viha • Hirm • Kurbus • Süü

14. Abistamine reaktsioonietapis • Korduvalt rääkida • Aidata taastada sündmuse ajaline järjestus • Mitteverbaalne ja verbaalne peavad olema kooskõlalised • Mõista tundeid • Aidata viha välja elada • Aita kriisisolijal leida jõuvarusid

15. 3.Kriisist toibumise etapp • Olukorraga kohanemine • Huvi tundmine tuleviku vastu • Enesevalitsemine taastub • Lepitakse sellega, mis juhtus • Sõlmitakse rahu iseenda ja maailmaga • Tulevikku vaatamine • Kuidas edasi elada

16. Abistamine kriisist toibumise perioodil • Kuulamine ja küsimustele vastamine • Vajadus kohtuda inimestega, kellel on samad probleemid • Julgustada hakkama saamises

17. 4.Suuna valimise etapp • Kohaneb kriisiga • Aktsepteerib ennast sellisena, nagu ta on • Otsib muutunud olukorras eneseteostuse võimalusi • Kujundatakse uued elupõhimõtted

18. Abistamine suuna valimise perioodil • Uute lahendusvõimaluste otsimine • Toimetulekuvõime suurendamine • Informatsiooni andmine abi saamiseks • Aidata loobuda ebareaalsetest nõudmistest ja otsustest • Aidata näha teisi võimalusi, et saaks tekkida uus lootus

19. Tegevusplaan • Mis on siis minuga juhtunud? Mis olukorda ma olen sattunud? • Milline on see olukord, kuhu tahan välja jõuda? • Mille poolest see olukord, kus ma praegu olen, erineb sellest olukorrast, kuhu ma tahan jõuda? • Mida ma pean ette võtma, et soovitud olukorrani jõuda?

20. Traumajärgne stressihäire • Trauma pidev taasläbielamine • Pidevad meenutused juhtunust • Korduvad unenäod stressivast sündmusest • Kurnatus • Püüab vältida traumaga seotud ärritajaid • Eraldub teistest, muutub tuimaks • Unehäired • Depressioon • Kardab trauma kordumist • Suitsiidmõtted

21. Kriisisolija aitamine • Aktiivne kuulamine, emotsionaalne toetus • Ole avatud, julge • Empaatia • Peegelda tundeid • Toetada kriisisolija olemasolevaid ressursse • Näita, et seda on võimalik taluda - see tunne ei hävita • Anna informatsiooni

22. Kriisisolija aitaja • Missugune on töövõime, enda stressi tase • Ela välja oma tundeid • Püüa lõõgastuda • Ära võta teravaid ütlusi isiklikult • Sa ei saa kõige eest vastutada • Kas sinu enda kriisid on elus läbitud tervelt • Küsi vajadusel abi • Ole aus iseenda tunnete suhtes

23. Kirjandus • Kriis ja kriisisolija abistamine. Koostaja A. Soots Tallinn, 2002. • Elenurm T. jt. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest. Tallinn, 1997. • Pulver A., Toimetulek iseendaga. Tartu, 1991. • Servan-Schreiber D., Stressist vabaks ilma ravimiteta. Varrak, 2003. • Kutsat D., Esmaabi psüühiliste pingete korral. 1995. • Laukkanen, E jt. Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit, 2008

24. TÄNAN!