KRIIS

1. Meego Remmel KRIIS

2. KRIIS ON EKSISTENTSIAALNE MURRANGUSEISUND, "SISENEMINE SENITUNDMATUSSE TUNNELISSE" KRIIS

3. KRIISID VÕIVAD OLLA: ARENGUKRIISID JUHTUMUSKRIISID

4. KRIISI SATTUNUD INIMENE ON: ABITU ÄREV SÕLTUV JÄRSULT LANGENUD ENESEHINNANGUGA VIHANE LANGENUD TÖÖVÕIMEGA USALDUSE / USALDAMATUSE SEISUNDIS

5. KRIISIS ON EBATERVE / KRIISIS ON TERVE Eitada probleemi. Mitte mõelda probleemile. Põgeneda abi otsimise ja pakkumise eest. Varjata oma viha, masenduse ning süütunnet. Vaadata tõele näkku. Püüda mõista oma seisundit paremini. Olla avatud sõpradele ja sugulastele ning teistele, kes suudaksid kuidagi abiks olla. Vaadata silma oma negatiivsetele tunnetele ja otsida nendele alternatiivi.

6. Mitte mõelda oma kriisi olemuse üle. Mitte mõelda võimalikele sammudele, et kriisist välja tulla. Süüdistada teisi ja väita, et ainult nemad on kõiges süüdi. Eristada olukorras muudetavat muudetamatust. Otsida praktilisi lahenduskäike ja samme, kui väikesi tahes, et tuua oma probleemile lahendust. Võtta vastutus oma probleemile mingi lahenduse leidmiseks enese peale, isegi kui ma seda põhjustanud poleks.

7. Pöörduda ära perekonnast ja kogudusest. Mitte palvetada. Veenda end ja teisi selles, et minu kriis on Jumala poolne karistus ning hülgamine. Otsida sõprade, pere, koguduse lähendust, eriti aga nende lähedust, kes tõesti aidata suudaksid. Palvetada ja usaldada oma probleem Jumala kätte. Meenutada Jumala suurust, tema armastust ja hoolt inimese eest.

8. KUIDAS AIDATA INIMEST KRIISIS? Kristlik hingehooldus on nii kriisi vältiv kui ka vältimatu kriisiabi!

9. Kogudus kui hingehoidlik tervik püüab: ennekõike probleemide tulekut ära hoida; takistada või pidurdada eksisteerivate probleemide muutumist halvemuse suunas; vähendada või kõrvaldada eelnenud probleemide negatiivset mõju.

10. Kriisi sattumise vältimiseks: püüa alati tulla toime probleemiga enne selle tekkimist või selle võimalikult varajases arengustaadiumis! võta kogudust kui Jumala armukingitust negatiivsuse suunas arenevate probleemide ennetamiseks, avastamiseks, neile ligipääsemiseks ja lahendamiseks! arvesta, et probleemide ja kriisisituatsioonide vältmine nõuab hingehooldajalt ettenägelikkust, tarkust, julgust, taktitunnet, kaastunnet ja tulevikuks tegevuskava kujundamist!

11. pööra tähelepanu sellele, et igas kogudusliku elu tahus oleks tagatud selles osalejate tänane ja homne hingeline ning vaimuik heaolu! õpi tundma võimalike kriitiliste probleemide tekke- ja arengumehhanisme, samuti võimalikke tagajärgi, mõjusid ja lahenduskäike!

12. Kriisiseisundis on äärmiselt tähtis: kohene abivalmidus; nii füüsiline kui hingeline lähedus; mobiilsus; oskus praktiliselt aidata; toetumine ja usaldumine Jumalale.

13. Inimese aitamiseks kriisis(t): Kontakteeru inimesega! Rahusta inimest! Keskendu peamisele! Julgusta inimest tegutsema! Ole inimest aidates jaatav!

14. KUIDAS VÄLTIDA LÄBIPÕLEMIST?

15. Mis on läbipõlemine? Läbipõlemine on entusiasmi, energia, idealismi, perspektiivi ja eesmärgi kaotus (Frank Minirith). Läbipõlemine on vaimne, emotsionaalne, füüsiline ja vaimulik kurnatus, mille tulemusel on inimene kaotanud jõu, lootuse, sihi silme eest. See on meie aja katk (Gary Smalley).

16. Kust tuleb läbipõlemine? Läbipõlemine tuleneb niisuguse intensiivsusega surve ja koorma kandmisest, et see võtab ära kõik meie sisemised jõuvarud. Läbipõlemist on nimetatud heade kavatsuste probleemiks. Selle all kannatavad peamiselt juhid, kes pole kunagi omaks võtnud, et nende võimetel on piirid. Läbipõlenud on tavaliselt need, kes on end sundinud liiga kõvasti ja liiga kaua.

17. Kuidas väljendub läbipõlemine? Läbipõlemise sümtomaatikas ilmnevad: demoralisatsioon (uskumus, et su töö pole enam tõhus); depersonalisatsioon (enese ja teiste kohtlemine ebaisikuliselt); desertatsioon (kohustustest eemaletõmbumine); distantseerumine (sotsiaalsete ja personaalsete kontaktide vältimine); degradeerumine (allaandmismeeleolu, löödud-olek);

18. Kuidas läbipõlemine meid ohustab? Läbipõlemise ohuallikateks on: väline surve ja stress; sisemine surve ja stress.

19. Kuidas läbipõlemine tekib? Läbipõlemise väljakujunemisel on võimalik eristada vähemalt nelja staadiumit: entusiasm; stagnatsioon; frustratsioon; apaatia.

20. Kuidas vältida läbipõlemist? Läbipõlemise vältimiseks: Pane tähele iseennast! (1Tm 4:16) Hoia end emotsionaalselt tervena! Naudi elu! Hoia kodukoldes tuld! Tunne oma võimete piire! Keskendu sellele, mida teed hästi! Ela proaktiivselt, mitte reaktiivselt! Hoia sõprust! Lase end teenida! Puhka!

21. Mida õpetab Jumal läbipõlejatele? Läbipõlejatele on Jumal kinkinud Piiblis terve rea juhtnööre: Mk 6:31-32 Js 40:28-31 Mt 11:28-30

22. Mida õpetab saatan läbipõlejatele? Läbipõlejatele on saatanal terve rida juhtnööre: Su (vaimulik) töö on esmatähtis. Unusta kõik muu! Ära iialgi ühelgi nädalavahetusel puhka! Kanna kõik oma (vaimuliku töö) mured endaga nädala sees kaasas! Ära kunagi ütle kellelegi „ei“! Ütle alati „jaa“! Võta kõik kutsed ja abipalved vastu!

23. Igasugune meelelahutus ja tunnustus on vale! Ära kunagi oma ülesandeid kellegi teise hoolde usalda! Tööta hommikust õhtuni, ka valmistudes vaimulikuks teenimiseks! Rakenda end alati rohkem kui varem! Ära kunagi jaga oma muret pastori ega teiste kaastöötegijate või usukaaslastega!

24. LÄBIPÕLEMISTEST Ma töötan rohkem, aga jõuan vähem Ma tunnen vastumeelsust igal päeval, kui pean tööle minema Mul on vähem füüsilist jõudu kui varem Paljud asjad ja inimesed ärritavad mind kergesti Mu söögiisu on langenud Ma räägin palju oma probleemidest Ma tulen oma tööga toime allpool igasugust arvestust

25. On raske hommikul voodist üles saada Ma olen kaotamas usku oma võimetesse Mul on tekkimas raskusi keskendumaks konkreetsetele asjadele On raskem teha keerulisi otsuseid või riskeerida Ma pole rahul oma saavutustega Ma olen viimasel ajal hakanud süüdistama Jumalat või teisi inimesi Ma tahaksin kõigest ja kõigist põgeneda Ma ei hooli enam, kas mu tööd üleüldse kunagi valmis saavad

26. Ma ei näe oma olukorras edasiminekut, vaid tagasiminekut Ma püüan enam ja enam inimesi vältida Mul on mäluga probleeme Ma tunnen end pidevalt surve all olevat

27. Hingehooldusest sõprussuhetes

28. Sotsioloogilised uurimused USA-s näitavad, et vaid 28% hingeabi vajajatest pöördub abisaamiseks professionaalide poole. Tavaliselt otsitakse abi mujalt, eeskätt lähedastelt ja sõpradelt. Miks on see nii? Kuivõrd esineb samasugune tendents Eestis? Kuidas toimitakse selles osas Eestimaa kogudustes?

29. Kui enamik hingeabi vajajaid otsib hingelist esmaabi ka koguduses mitte niivõrd vaimulikult või professionaalselt hingehooldajalt, kuivõrd lähedaselt usuvennalt või -õelt, sõbralt koguduses, siis on ülimalt oluline õppida tundma sõprussuhetes toimuva ja toimuda-võiva hingehoolduse iseärasusi.

30. Mil määral võiks hingehooldus üleüldse sõprussuhetele tugineda? Kuivõrd on hingehooldus teatud eriliste vaimuannetega inimeste pädevus, kuivõrd igaühe võimalus ja ülesanne? Kuidas muuta ilmik-hingehooldust tõhusamaks?

31. 1. Mil määral võiks hingehooldus üleüldse sõprussuhetele tugineda? Psühholoog Robert Carkuffi uurimused näitavad, et nn mitteprofessionaalid suudavad tavaliselt oma sõpru ja tuttavaid aidata peaaegu sama hästi kui professionaalid, vahel isegi paremini.

32. Miks? Sõber on inimesele alati palju lähedasem; teda tun(neta)takse kui sõpra; sõbrad tunnevad, mõistavad ja toetavad üksteist alati paremini kui võõrad, olgu või professionaalid; sõprade vahel on alati arenenud tugevam empaatia ning (ka mitteverbaalne) kommunikatsioon. Sõber on ikka ja alati käeulatuses ning nõnda võimeline pakkuma jätkuvat hingehooldust, eriti siis, kui see on möödapääsmatu.

33. Sõber tunneb alati paremini abivajaja elu(hetke) konteksti, tema perekondlikku ja töist tausta, elustiili, usuelu, ümbrus- ja elukeskkonda; sõber suudab ikka võtta aktiivsema hoiaku oma sõbra suunamises teatud kindla(te) otsus(t)e või eluhoiaku(te) muut(u)misele. Sõber on võimeline suhtlema abivajajale arusaadavas keeles.

34. Sõber on sõbrale isiklikult avatud, temaga suhtlemine pole kunagi formaalne, pingestatud, ettearvamatu, sõprade suhetes on omal kohal usaldus, tervistav huumor, embus, sõbralik manitsus. Professionaalses hingehoolduses võidakse keskenduda inimesele kui "probleemile", mitte aga sõprade-vahelises hingetoes ja -abis, kus suhtestutakse kaasinimesega kui sõbraga või inimlikult lähedase ligimesega.

35. 2. Kuivõrd on hingehooldus teatud eriliste vaimuannetega inimeste pädevus, kuivõrd igaühe võimalus ja ülesanne? On fakt, et paljud suurepärased hingehooldajad pole saanud kunagi vastavat eriharidust, ometi tullakse nimelt nende juurde, helistatakse just neile, koputatakse nende ustele või südamele.

36. Miks? Piibel õpetab, et: iga kristlase kutsumus on ligimesearmastuses kaasinimest tema vajadustes aidata Jk 2:14-20 Fl 2:4 Rm 12:15 1Ts 5:11,14 Gl 6:1-2 Gl 6:10

37. teatud kristlastel on hingehooldustööks erilised vaimuannid Paul Morris, Armastuse teraapia: "Oleks vale mõista Pühakirja nõnda, et kõik inimesed on hingehoolduseks ja nõustamiseks kompetentsed. Hingehooldus on vähemalt üks kaheteistkümnest vaimuannist, ja seda ei saa vaidlustada. Jumal pole andnud seda andi kõigile või enamusele, nagu ka kõik ei räägi keeltega ega kõik õpeta." Rm 12:8 kr paraklesis 'kõrvale abiks astuma' Jh 14:16,26 iga hingehooldaja on Püha Vaimu trööstiva, õpetava, meenutava ja juhatava tegevuse instrument

38. 3. Kuidas muuta ilmik-hingehooldust tõhusamaks? Pühakiri õpetab selgelt "kõigi usklike preesterkonna" teoloogiat ja praktikat (1Pt 2:9). Kuidas võib veendumus sellise kogudusliku elu piibellikkuses tõhustada nii hingehooldusanniga inimeste teenimistööd kui ka üksteise hingehoidlikku toetamist sõprussuhetes? Mida peaksid vaimulikule tööle pühendunud karjaseanniga inimesed koguduses tegema ja õpetama, et ilmik-hingehooldustöö muutuks senisest tõhusamaks?

39. Missuguseid koguduslikke töövorme saaks ja tuleks eelistada soodustamaks ilmik-hingehoolduse levikut ja süvitsiminekut koguduse liikmete ja külaliste teenimisel? Mis võivad olla ilmik-hingehoolduse ohud ja eelised võrreldes "professionaalse" hingehooldustööga koguduses? Kuidas neid ohte vältida ja eeliseid ära kasutada?