ENMAK 2030+ TA raamprogramm

1. ENMAK 2030+ TA raamprogramm Lembit Vali 13.10.2014

2. Millest juttu tuleb • ENMAK 2030+ peamised kogemused; • ENMAK 2030+ TA raamprogramm, seos laiema valdkondliku TA-ga; • ENMAK 2030+ TA raamprogrammi juhtimisstruktuurist;

3. Peamine kogemus ENMAK 2030+ koostamisest Seal, kus võimalik, tuleks teha ainult sektoriülesed horisontaalsed strateegiad! Selline lähenemine võimaldab: • Lihtsamini avastada sektoritevahelised vastuolud; • Harmoniseerida erinevate sektorite eesmärgid; • Lihtsamini saavutada eesmärke ning vähendada administreerimiskulusid; • Vaevata leida ettevõtlusvõimalusi ning takistusi ettevõtluse edendamisel!

4. Lisandväärtus Eesti Arengufondist Triviaalne: iga meede või majandusotsus omab mõju ühiskonnale tervikuna: SKT, ressursitootlikkus, tööjõutootlikkus.... Oskame leida iga energiamajandusega seotud poliit/majandusotsuse mõju. Me tegime seda: • Jagades energiamajanduse „algosadeks“: tarbimine, ressursid, tehnoloogia, ...; • Koostasime igale sellisele osakesele „mõjukaardi“; • Kaasasime valdkondliku ekspertiisi vikipõhises veebiplatvormis www.energiatalgud.ee. Iga panustuse mõju on mõõdetav ning iga panustuse/otsustuse mõju tuleb hinnata!

5. ENMAK 2030 TA raamprogrammi ülesanne ENMAK 2030+ TA raamprogramm on ENMAK 2030+ eesmärkide saavutamise tööriist. • Elektrivarustus- energiatõhusus, töökindlus, konkurentsivõime • Kohalikud kütused- põlevkivi efektiivne kasutamine, kohalike taastuvate transpordikütuste tootmise edendamine • Transport ja liikuvus- sõidukipargi energiatõhusus, infastruktuuri energiatõhusus • Hoonete energiatõhusus- sisekliima tagamine, energiasääst • Soojusvarustus- kohalikele kütustele üleminek, efektiivne tootmine ja ülekanne

6. ENMAK2030+ TA raamprogrammi iseloomustus • Rakenduslik; • Kohese mõjuga: tulemused kasutatavad meetmete rakendamiseks; • Detailne kuni 2020, mis tagab ENMAK 2030 ülesannete tähtaegset realiseerimist; • Alates 2020 TA vajadused ainult kaardistatud; • Ressursivajadus kaardistatud, vastutajad ja partnerid kirjeldatud.

7. Elektrivarustus • Elektrienergia tõhus tootmine – taastuvenergia, põlevkivienergeetika, koostootmine, mikro- ja hajatootmine, tarbimise juhtimine • Elektrienergia tõhus ülekanne ja jaotamine – elektromagnetiline ühilduvus, elektri kavaliteet, investeeringute optimeerimine, energiasalvestus

8. Kohalikud kütused • Põlevkivist mootorikütuste tootmine • Turbamaade efektiivne kasutus • Biometaan • Bioetanool • Tehnoloogiauuringud

9. Transport ja liikuvus • Säästev ja energiatõhus transport – integreeritud transport, liikuvus ja planeering, maksupoliitika • Motoriseeritud individuaaltranspordi vähendamine – asustusstruktuur, taristu

10. Hoonete energiatõhusus • Olemasoleva hoonefondi energiatõhusus – fassaadid, ventilatsioon, tüüplahendused, juhendmaterjalid, seire • Uute hoonete energiatõhusus – järelevalve ja tõendamine, liginullenergiahoonete lahendused, automaatika • Avaliku sektori eeskuju – õiguslik keskkond, statistika, pädevuse tõstmine

11. Soojusvarustus • Soojuse tõhus tootmine – koormusgraafiku optimeerimine, kütuste vahetus, lokaal- ja kohtküttelehendused • Soojuse tõhus ülekanne – torustike renoveerimised, kaug-ja lokaalkütte optimeerimine, KOV-de soojusvarustuse arengukavad • Energia salvestamine – päike, tuul, elekter, soojus

12. Maksumus

13. Otseselt taastuvenergiaga seonduv • Taastuvate energiaallikate kasutamise optimaalne struktuur Eestile • Planeeritavate tuuleparkide elektrisüsteemiga integreerimiseks vajalike investeeringute optimeerimine töökindluse tagamiseks • Uute materjalide väljatöötamine päikesepaneelide efektiivsuse tõstmiseks ja hinna alandamiseks • Mikro- ja hajatootmise erinevate tootmistehnoloogiate kombineerimine etteantud tarbimiskõverate alusel • Mikrotootmisel sageduse reguleerimine lahustöötamisel elektrivõrgust ja taassünkroniseerimine • Mikrotootmise kaugjuhtimine agregeeritud tootjana • Mikrotootmise pilootlahendused • Uued energiasalvestusmaterjalid ja tehnoloogiad • Energiasalvestite rakendamine nõrkades võrkudes elektrikvaliteedi parendamiseks

14. Otseselt taastuvenergiaga seonduv • Madalenergia- ja liginullenergiahoonete mõju elektrimajandusele ning sellega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju • Elektritarbimise pilootlahendused (sh infotehnoloogilised koormuste agregeerimislahendused) • Elektromagnetiline ühilduvus ja elektri kvaliteet elektrivõrgus • Lokaalse taastuva elektrienergia- ja soojuse tootmise ja tarbimise automaatjuhtimise integreerimine • Lokaalse taastuva elektrienergia ja soojuse tootmise sobitamine koht- ja kaugküttega • Liginullenergiahoonete elektritootmise (lokaalne taastuv) sobitamine elektrivõrguga (sh energiasalvestamine)

15. ENMAK 2030+ TA kokkuvõtteks • Perioodil 2015-2020 T&A programmi maksumus 4 milj.EUR aastas • Keskmine tööjõuvajadus aastas 98 inimest • Kõik planeeritud tegevused on kaetud olemasoleva inimressursiga – TTÜ, TÜ, EMÜ, konsultatsioonifirmad • Tihe haakumine NS ressursside väärindamise kasvualadega – teadmistepõhine ehitus(taastuvenergeetika ehituse osana,ehitusprotsesside automatiseerimine), materjalitehnoloogiad(nanotehnoloogiad, pinnakattetehnoloogiad ja põlevkivikeemia)

16. ENMAK 2030+ TA kokkuvõtteks (2) • Loetletud valdkondade TA on seotud alusuuringutega ja juba töötavate teadlaste töörühmade tööteemadega; • Eelnevatel perioodidel on välja arendatud teaduse infrastruktuur; • Tagada tuleb teaduse infrastruktuuri tulemuslikkus; • Valdkondlikku TA-d tuleb käsitleda ühtse tervikuna; • ENMAK 2030+ ja selle TA eduka realiseerimise tagatiseks on seire-ja juhtimissüsteemi loomine

17. Tervikkäsitlus valdkondlikust teadus-arendustegevusest • Defineerida TA osapooled koos rolli määratlusega; • Kokku leppida TA programmide realiseerimise ja seire eest vastutajad ja üldine koordineerija; • Valdkondade vastutus jaotada ministeeriumite vahel vastavalt ministeeriumite haldusalale; • Kokku leppida TA programmide rahastamise teed; • Kokku leppida rakendusüksused vastavalt TA temaatikale Eesmärk vältida T&A programmide kattuvusi ja selekteerida välja teemad, mille realiseerimise efekt on majanduses suurim

18. TA osapooled • Ministeeriumid sh. HTM- TA programmide valdkondlik vastutus • EAF – konsortsiumlepingu alusel arenguprogrammide täitmise seire ja programmijuhtimine sh. TA • TA programmide realiseerijad: teadusasutused, ettevõtjad, sihtasutused, MTÜ-d (klastrid, TAK’id) • Programmide rakendusüksused: EAS, ETAG, Archimedes, PRIA, KREDEX, KIK

19. ENMAK ja selle T&A realiseerimise skeem Eesti Arengufond Realiseerijad Programmid Täitevorgan Juhtorgan EAS KREDEX KIK ETAG ARCHIMEDES ENMAK T&A SEIRE ANA-LÜÜS ENMAK TEADUS ASUTUSED ETTEVÕTJAD Teaduse rahastamine KOOS-TÖÖ KOR-REK- TUUR NS

20. ENMAK juhtimisstruktuur

21. Oodatav kasu Kasusaajad : ministeeriumid, teadusasutused, ettevõtjad: • Erinevate TA programmide kooskõlastamine; • Kattuvuste ja lünkade likvideerimine; • TA infrastruktuuri optimaalne kastutamine; • Erinevate TA programmide tulemuslikkuse ühtne seire ja koordineerimine; • TA programmide rahastamise ja rakendamise prognoositavus.

22. Mida vaja lahendada?Osapoolte tööjaotus ja vastutus.Valdkondliku TA rahastamise jaotus.Tänud kuulamast!lembit.vali@arengufond.eet. 5163600