Franz Schubert (1797-1828)

1. Franz Schubert(1797-1828) Anu-Mai Lillo anumai@tdl.ee

2. Elu • Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös • Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest • Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugustametlikku tunnustust

3. Õpinguaastad (1797-1813) • Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis • Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina • Perekonnas harrastati palju kodustmusitseerimist • Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit

4. Õpinguaastad (1797-1813) • 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli – konvikti • Seal valmistati ette kapelli artiste • Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks • Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga

5. Kooliõpetaja (1813-1817) • Lõpetanud Konvikti astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari • Asub tööle isa kooli algklassi õpetajana • Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks • Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti • Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu

6. Kooliõpetaja (1813-1817) • Aasta 1815 hämmastab oma toodangu mahuga: • 2. ja 3. sümfoonia, • viis ooperit, • kaks messi • ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt.

7. Kooliõpetaja (1813-1817) • Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks • Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut"

8. Kooliõpetaja (1813-1817) • Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu • Schubert puutus temaga sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis • Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: • "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind... Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega... Tänapäevani armastan teda ikka veel."

9. Kooliõpetaja (1813-1817) Schubert loobus õpetajaametist ja kaotas isa toetuse • 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest

10. Looming • Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma • Kolm korda õnnestus Schubertil kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud • Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid tema eluajal ei avaldatud

11. Looming • Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu • Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega

12. Looming • Kammermuusikas ja sümfoonilistes žanrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni • Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis-lüürilise miniatuuri

13. Looming • Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism • Tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu • monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, • võimas kantaat "Mirjami võidulaul", • helge ja värvikas klaveritrio B-duur • ja palju teisi

15. Schuberti laulutsüklid • Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse • Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost • Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga"

16. Schuberti laulutsüklid • Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge • Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane väljenduslaad • Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist.

17. "Kaunis möldrineiu“ (1823) - 20 laulu • on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi • Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega • Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase - ojakese - kuju

18. "Kaunis möldrineiu“ • Noormees läheb otsima õnne, rännates läbi maa ojakese eeskujul. "Teele". • Oja ise näitab talle teed ja noormees otsustab järgneda oma sõbrale ("Kuhu") • Metsa südames jõuab ta veskini ("Peatus") • Ta armub ilusasse möldrineiusse ja talle tundub, et on oma õnne leidnud ("Tänulaul ojale") • Järgmised laulud peegeldavad kasvava armastuse vahelduvaid meeleolusid ("Laupäeva õhtu" , "Uudishimu", "Kannatamatus" , "Hommikutervitus" , "Möldri lilled" , "Pisarate sadu")

19. Tsükli kulminatsiooniks on laul "Minu" • Õnneliku armastuse tunne täidab ka kaks järgmist laulu "Paus" ja "Rohelise paelaga" • Siin toimub dramaatiline pööre. Nähtavale ilmub võistleja ("Jahimees"). • Noormehe südames puhkeb vastandlike valusate tunnete keeris ("Armas värv" , "Õel värv"), • millele järgneb lootusetu kurbus ("Närbunud lilled") • Meeleheitel otsib ta lohutust oja juures ("Mölder ja oja"), • mille vetesse ta end uputab ("Oja hällilaul")

20. "Talvine teekond" (1827) - 24 laulu • on tõsisem ja otsustavalt sügavam • Romantiline ilustamine on täiesti kadunud • Elutunnetus on lepitamatult realistlik • kadunud on usk inimestesse • tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline • Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma • Kuid algusest peale pole tal lootust

21. “Talvine teekond” • Pimedal hilissügise ööl asub noormees raskele ja üksildasele teekonnale, jätmata hüvasti tütarlapsega, kes olles "rikas pruut" on talle selja pööranud ("Head ööd") • Tuulelipp armastatu maja katusel meenutab jõuka perekonna südametust ("Tuulelipp") • Looduses kui ka hinges pääseb võimule talv ("Külmunud pisarad" , "Tardumus") • Linna ääres möödub ta üksikust pärnapuust, mis varem jagas tema nooruse unistusi, kuid mille okstes märatseb nüüd külm sügistuul ("Pärnapuu") • Esimene lumi muutub sulades pisaraiks ("Veeujutus")

22. “Talvine teekond” • Ojake külmub kinni nagu tema südagi ("Oja ääres") • Suvepäevade õnnest on jäänud vaid mälestus ("Mälestus") • Elu on ainult pettus ja kõik unistused viivad ainult hauda ("Virvatuli") • Kurnatuna ja väsinuna otsib ta rahu ("Puhkus") • Unes näeb ta taas elukevadet, kuid ärgates ümbritseb teda endiselt pimedus ja külm ("Kevadeunelm") • Ta on üksi maailmas ("Üksindus") Ta näeb postiljoni, kuid teab, et tema jaoks kirja ei ole ("Post")

23. “Talvine teekond” • Surm läheneb ("Hallid juuksed") • ja raisalind jälgib teda. See on ta ainuke sõber, kes jääb talle hauani truuks ("Vares") • Tuul kisub puu küljest viimase lehe ja talle tundub, nagu oleks tal sellega kadunud viimane lootus ("Viimane lootus") • Külarahvas magab, tema und aga takistavad haukuvad koerad ("Külas") • Tormine talvehommik vastab tema kibestunud meeleolule ("Tormine hommik") • Sootuluke meelitab teda teelt kõrvale, kuid ta teab, et see, nagu kogu tema elu, on vaid pettus ("Pettus")

24. “Talvine teekond” • Teenäitaja kutsub tagasi linna, kuid tema jaoks ei ole väljapääsu ega tagasiminekut ("Teenäitaja") • Ka surnuaiast ei leia ta ihaldatud varjupaika ("Võõrastemaja") • Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus") • Päike paistab, kuid armsama silmad, mis valgustasid ta eluteed, on nüüd tema jaoks kustunud ja talle näib, et ta eksleb sihitult pimedas öös ("Valepäikesed") • Tsükli viimases laulus ("Leierkastimees") leiab ta lõpuks kaaslase - vana, üksiku ja vaese leierkastimehe - ning otsustab ühendada temaga oma saatuse

25. Schuberti laululooming • Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas • Ta on kirjutanud üle 600 laulu • Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust • Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat • Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme

26. Schuberti laululooming • Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid • On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele • Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne.

27. Schuberti laululooming • Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega • Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline • Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. • Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval

28. Schuberti laululooming • Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub ka klaverisaates • Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev • Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale

29. Franz Schubert

30. Tänan