Missa sõnaosa

1. Missa sõnaosa Jumalateenistuse sisu ja vormi käsitlev jutluste sari Viljandi Jaani kirikus III

2. PSALM Kogudus: Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au. Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses. Kogudus: Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.

3. Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat, et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest. Kogudus: Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au.

4. Issand on taevast vaadanud ilmamaad,et kuulda vangide ägamistja vabastada surmalapsed, et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,kui kõik rahvad ja riigidkogutakse kokku teenima Issandat. Kogudus: Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au.

5. MISSA SÕNAOSA (sõna liturgia) • PIIBLILUGEMISED • Vana Testamendi lugemine • Epistel • Evangeelium • LAULUD PIIBLILUGEMISTE VAHEL • JUTLUS • USUTUNNISTUS • KIRIKUPALVE (EESTPALVED)

6. PIIBLILUGEMISED • Pühapäeva ja kirikupüha missal loetakse kolm piiblilugemist • Lugemine Vanast Testamendist • Lugemine Uuest Testamendist • Epistel (Uue Testamendi kiri) • Apostlite tegude raamat • Ilmutusraamat • Evangeelium • Lisaks kolmele lugemisele võib kasutada psalmi, mis on pigem koguduse palve kui lugemine • Introituspsalm (alguspsalm) • Psalm Vana Testamendi lugemise vastusena

7. PIIBLILUGEMISED • Meie kirikus on kasutusel pühakirjalugemiste kava (süsteem), mis jaguneb kolmeks lugemisaastaks. • Igaks lugemisaastaks on antud kolm piibliteksti: • Vana Testamendi lugemine • Uue Testamendi lugemine • Evangeelium • Kõik kolm lugemist toetavad üksteist sisu poolest ja moodustavad üheskoos pühapäeva (püha) temaatilise terviku • Pühapäeva või püha teema lähtub evangeeliumist

8. PIIBLILUGEMISED • Esimese lugemisaasta evangeeliumid on enamasti nn vanakiriklikud evangeeliumid, mis on püsinud Lääne kirikus kasutusel alates varasest keskajast ning olnud sajandeid kasutusel ka meie kirikus • Vanakiriklike evangeeliumide sisust lähtuvalt on valitud ka 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumid • Praegu (2011/2012 kirikuaastal) on kasutusel 3. lugemisaasta tekstid

9. PIIBLILUGEMISED • Piiblilugemised loetakse Lugemiste raamatust (lektsionaar), mis asetseb lugemispuldil • Esimest ja teist piiblilugemist loevad koguduse liikmed, evangeeliumi loeb traditsiooniliselt vaimulik (diakon või preester) • Piiblilugemised loetakse kuuldavalt, selgelt ja rahulikult. See on väärikas teenimisülesanne – lugeda missal kogudusele Pühakirja.

10. KOGUDUSE VASTUS PIIBLILUGEMISTELE • Kogudus kuulab Piiblilugemisi kui Jumala Sõna (kõnet kogudusele). Vana Testamendi lugemise ja Uue Testamendi lugemise lõpus lausub lugeja: • SEE ON JUMALA SÕNA. • Kogudus vastab: • TÄNU OLGU JUMALALE. • Pühakirja lugemistele on kogudusepoolseks vastuseks ka muusika (koguduselaul, koorilaul, psalm, instrumentaalmuusika), mis aitab loetud teksti rõhutada ja selle sõnumi üle mõtiskleda

11. KOGUDUSE VASTUS PIIBLILUGEMISTELE • Vana Testamendi lugemise vastus: • Koori- või ansamblilaul • Instrumentaalmuusika • Psalm lugedes või lauldes, soovitavalt koguduse poolt või kogudust kaasates • Koguduselaul • Mõtisklusvaikus

12. PÄEVA LAUL • Päeva laul lauldakse Uue Testamendi ja evangeeliumi lugemise vahel • Päeva laul (graduaallaul) on pühapäeva või püha pealaul ning haakub sisuliselt päeva evangeeliumiga, valmistades kogudust ette selle kuulamiseks • Päeva laulu tähtsust võib rõhutada muusikaliselt, lauldes selle salme koguduse ja koori (ansambliga) vaheldumisi või kasutades saatepille • J. S. Bach arendas päeva laulust välja kantaadi • Päeva laulu võib laulda ka evangeeliumi järel

13. EVANGEELIUM • Evangeelium on piiblilugemiste kulminatsioon, sest siin kõneleb meiega Issand Jeesus Kristus ise • Viimastel aastatel on meie kirikus hakanud juurduma vana liturgiline traditsioon, et kogudus kuulab esimest ja teist piiblilugemist istudes ning tõuseb evangeeliumilugemise ajaks • Kogudus tervitab evangeeliumi lugemist püsti tõustes ning lauldes kolmekordse HALLELUUJA!

14. EVANGEELIUM • Vaimulik loeb evangeeliumi lugemispuldist, kantslist (kui jutlus järgneb vahetult) või koguduse keskelt. Sel juhul võib toimuda nn evangeeliumiprotsessioon • Evangeeliumi lõpus ütleb lugeja: • SEE ON PÜHA EVANGEELIUM või • SEE ON ISSANDA SÕNA • Kogudus vastab: • KIITUS OLGU SULLE, KRISTUS.

15. EVANGEELIUMIPROTSESSIOON

16. Evangeeliumiprotsessioon

17. jutlus • Jutlus on Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamine ja õpetamine. • Jutlus aitab inimesel vastu võtta Jumala armu, kasvada kristlikus usus kristlikus armastuses ning elada Jumalaga osaduses. • Jutluse nagu ka sakramentide ülesanne on vahendada Kristust, Jumala lihakssaanud Sõna. Jutlus mitte ainult ei kõnele Kristusest, vaid Kristus ise kõneleb kogudusega jutluses.

18. Jutluse funktsioonid • Kuulutuslik – jutlus sünnitab evangeeliumi kuulutamise läbi kuulajas usku ja kutsub teda pöörduma oma patust Kristuse poole; • Õpetuslik – jutlus selgitab kuulajale piibellikku sõnumit ja kiriku õpetust ning aitab tal seda seostada kaasaja ning oma isikliku elu probleemide ja küsimustega; • Tervendav – jutlus puudutab kuulaja sügavamaid inimlikke vajadusi ja igatsusi, aitab tal leida oma elu mõte ja tähendus ning saada selleks, kelleks ta Jumala poolt on kutsutud;

19. Jutluse funktsioonid • Doksoloogiline – jutlus kutsub kogudust Jumalat Tema heategude eest kiitma, ülistama ja tänama; • Rakenduslik – jutlus süvendab kuulajas tahet ja jõudu Jumala tahet oma elus rakendama, patust hoiduma ning Jumalat ja oma kaasinimest teenima.

20. usutunnistus • Usutunnistus on koguduse vastus kuuldud ja kuulutatud Sõnale • Tavalistel pühapäevadel kasutame apostlikku usutunnistust, suurtel kirikupühadel (jõulud, ülestõusmispüha, nelipüha) ja kolmainupühal Nikaia usutunnistust • Usutunnistuse ja kirikupalve vahel võib olla koguduselaul, koorilaul või instrumentaalmuusika

21. KIRIKUPALVE (eestpalved) • Ühise eestpalvega ehk kirikupalvega täidab kogudus ülesannet, mille Jumal on andnud inimkonnale kui loodu valitsejale ja hoidjale. Kogudus kannab Jumala ette maailma ja kaasinimeste rõõmud, vajadused ja hädad. • Kirikupalve koostavad jumalateenistuse ettevalmistajad. • Ristitud, konfirmeeritud, abielluda soovijad, laulatatud ja maetud võib nimetada vahetult enne kirikupalvet ning nende eest palvetatakse kirikupalves.

22. KIRIKUPALVE sisu ja teemad • Kristuse kirik, meie kiriku piiskopid ja teised töötegijad, kiriku töö maailmas; • oma rahvas ja riik, valitsejad ja ühiskonnaelu juhtimine; • maailma rahu ja rahvusvaheline olukord; • kohaliku kogukonna elu; • erilised ja aktuaalsed küsimused; • haiged ja teised, kes kannatavad; • surnud; • igavese elu lootus ja osadus pühadega taevas.

23. NELJAOSALINE KIRIKUPALVE • tänu Jumala sõna ja abi eest igapäevases elus; • KOGUDUS: SIND, JUMAL, KIIDAME. SIND, ISSAND, TÄNAME. • kristlik Kirik, meie kirik, piiskopid ja teised kiriku sulased, isamaa ja rahvas, riigijuhid; • KOGUDUS: KUULE MEID, ARMAS ISSAND JUMAL. • inimeste elu ja olukordadega seotud teemad, maailma olukorrad; • KOGUDUS: AITA MEID, ARMAS ISSAND JUMAL. • IV palveosa – surm ja igavese elu ootus. • KOGUDUS: OH JEESUS KRISTUS, KUULE MIND, OH KUULE MIND. MA TAHAN IKKA KIITA SIND. AAMEN.

24. EKTEENIA • Ekteenia koosneb lühikestest eestpalvetest, mis keskenduvad ühele teemale ja mille järel kogudus laulab või ütleb ühise, enamasti ühe ja sama korduva palveaklamatsiooni. • Eestpalvetaja lõpetab iga palveosa: • ME PALUME SIND või • PALUGEM ISSANDAT. • Kogudus vastab: • KUULE MEID, ARMAS ISSAND JUMAL. • Võib kasutada ka teisi palveaklamatsioone, nt Taize laule, koraalisalme jms • Palve lõpeb ühise AAMENiga.