keskaeg

1. keskaeg TPL 2012

2. Keskaja mõiste • Mõiste “keskaeg” juurdus alles valgustusajal XVIII sajandil. • Mõiste võtsid kasutusele renessansiaegsed itaallased, kes, võttes eeskuju antiikaegsest Kreekast ja Roomast, nimetasid oma kaasaja ja antiigi vahele jäänud perioodi halvustavalt keskajaks.

3. KESKAEG • Keskaja sümboolne algus (kaks sündmust): • aasta 395, kui Rooma keisririik lagunes Ida- ja Lääne-Rooma keisririigiks; • aasta 476, Lääne-Rooma keisririigi langemine (viimane keiser Romulus loovutas võimu germaanlane Odoakerile). • Keskaja sümboolne lõpp (kolm sündmust): • 1453. aasta: türklased vallutavad Konstantinoopoli (Ida-Rooma e Bütsantsi keisririigi lõpp); • 1492. aasta, kui Kolumbus avastas Ameerika; • 1517. aasta: usupuhastuse e reformatsiooni algus Saksamaal. • Eesti alal keskaeg XIII saj – Liivi sõja algus 1558.

4. KESKAEG JAGUNEB • Varakeskaeg (5.–10. saj) – üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele; kultuuriliselt vaene, säilinud on üksikuid kirjalikke tekste (anglosaksi eepos “Beowulf”), müüdid säilisid Euroopa äärealadel. • Kõrgkeskaeg (11.–13. saj) – ristisõdade aeg, linnade esiletõus. • Hiliskeskaeg (14.–15. saj) – väljakujunenud feodaalriikide ajastu, katkuepideemia tõttu oli elanikkond vähenenud.

5. SUUR RAHVASTE RÄNDAMINE • Peamiselt IV—VI saj • KELDID, elasid Britaanias: uelslased, šotlased, iirlased, bretoonid; • GERMAANLASED, Saksamaa, Hollandi, Taani territoorium: frangid, goodid, anglid, saksid, langobardid; • NORMANNID (põhjamaa mehed, tegelikult ka germaanlased), elasid Skandinaavias; • ROMAANI keeli kõnelevad rahvad, ladina keele ja barbarite keelte sulamid (prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, rumeenia).

6. UUTE USUNDITE LEVIK • KRISTLUS –313. aastast Roomas legaalne, 1. ja 2. aastatuhande vahetusel kõige levinum usk Euroopas • ISLAM – Muhamed lõi Araabias 622. aastal uue usundi • BUDISM – levis ida pool

7. KRISTLUS e RISTIUSK • Oma tekkimise ajal vaeste ja alandatute religioon. • Keiser Constantinus Suure ajal (306–337) muutus see ametlikult lubatud usundiks. • Keiser Theodosius I ajal (379–395) sai kristlus ainukeseks ja kohustuslikuks usundiks, mille puhtuse eest võideldes jälitati nii paganaid kui ka ketsereid. • Rooma impeeriumi kadunud poliitilise võimu ühtsust püüti asendada vaimse võimuga. Kristlusest sai Rooma viimane lootus. • Ristiusul oli suur mõju kogu vaimsele sfäärile.

8. KIRIK • Kirikutel olid tohutud maavaldused – kel maa, sel võim. • Kogu kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille keskus oli piiskopikirik e katedraal e toomkirik. • Paavst oli kirikuvõimu kõrgeim instants, tema sõna oli püha tõde. • Roomast sai paavstiusu keskus. • Kirik ja klooster olid hariduse kandjad. Barbarid olid hävitanud nii raamatukogud kui koolid, VI– VII sajandil tekivad koolid kloostrite ja toomkirikute juurde. • Rahvamassid olid kirjaoskamatud, mungad panid arveid kirja, õpetasid lapsi, kirjutasid käsikirju ümber, panid kirja pühakute imetegusid.

9. Tertullianus (155-230) Tertullianus, “Kaitsekõne” (pärgament, 10. saj) II–III saj kristlik kirjanik Aforism: “Usun, kuna see on mõistusega seletamatu.” / “Credo, quia absurdum.” See on otsene väljakutse antiikfilosoofiale, milles nähti nüüd võltsi targutamist. Selle sõnastab XI sajandil ümber Canterbury piiskop Anselm: “Credo, ut intelligam.” / “Usun, et mõista.”

10. Augustinus (350-430) • Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo (tänapäeval Annaba) piiskopiks. • Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. • Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. • Teos “Pihtimused” on saabuva ajastu esimene oluline raamat. Püha Augustinus Sandro Botticelli, 1480

11. BOETHIUS (u 480 – 524) “Filosoofia lohutus”, käsikiri aastast 1385 • Rooma kultuuri pärijad lohutasid end filosoofiaga. • Boethiuse “Filosoofia lohutus” oli järgnevad 1000 aastat üks loetavamaid teoseid. • Autorit nimetatakse sageli “viimseks roomlaseks”. • Boethius tõlkis kreeka filosoofide teoseid ladina keelde. Selleks pidi ta looma uue filosoofiakeele ja võtma kasutusele palju mõisteid. • Nii tekkis keskaja filosoofiline teoloogia – SKOLASTIKA.

12. Kloostrikorraldus • 529. aastal rajas püha Benedictus (u 480 – 547) Itaalias Monte Cassino kloostri, mis sai eeskujuks Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele: • peamine on alandlikkus ja distsipliin; • isekusest, isiklikust omandist tuli lahti öelda; • valitud kogukonda tuli jääda elu lõpuni; • mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes.

13. KOOL Keskaja koolis kaks tsüklit: • Trivium (kolmiktee, õpiti kolme õppeainet): • grammatika (õpiti kirjutama); • dialektika (õpiti mõtlema; formaalne loogika, vaidlusõpetus, veenmine, et uskmatuid uskuma panna); • retoorika (õpiti rääkima); • Quadrivium (neliktee): • aritmeetika (lihtne arvutamine, ka arvusümboolika, mis oli kristluses väga oluline) • geomeetria (maailm ja tema asukad, maailm polnud ümmargune) • astronoomia (oli vajadus määrata kristlikke tähtpäevi) • muusika (jumalateenistuse oluline osa). 7 vaba kunsti – septem artes liberales. Loodusteadustega ei lubatud tegeleda, neid asendas alkeemia (hakati sünteesima kulda, tarkade kivi). Kõik õpiti pähe. Raamatuid oli vähe, õpetaja luges ette.

14. Skriptoorium • ld scribere – kirjutama • Kloostris tegelesid mungad antiikkäsikirjade ümberkirjutamisega, selleks oli eriline ruum – skriptoorium. • Kirjutaja Ezra püha käsikirja ümber kirjutamas. 8. saj algus, 35x25 cm, Amiatinuse koodeks

17. Fontenay kloostri skriptoorium

18. Sriptoorium, Le Mont Saint Michel 

19. Karolingide renessanss (VIII-IX saj) • S. o kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. • Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Karl Suur koondas enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Karl Suur

20. Karolingide renessanss • Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel. • Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. • Hakati taas tootma kohalikke münte — Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. • Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. • Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega.

21. Ristisõjad • Ristisõdade ajajärgul (1096–1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid. • Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.

22. Vaimulikud rüütliordud • Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: • rüütelvennad • preestervennad • teenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised) • Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud: • suurkomtuur (majandusasjade valitseja) • varahoidja (rahaasjade valitseja) • ordumarssal (sõjaväe juhataja) • hospitalier (juhtis orduhospitali ja heategevusüritusi) • prior (kõrgeim vaimulik aukandja, viis läbi pühapäevaseid missasid) • lauameister (tegeles toitlustamisprobleemidega) • ordukomtuurid (ordu haldusüksuste juhid).

23. Rüütliordud Rüütliordude reeglid nägid ette rüütlite ühiselu: • ühised söömaajad, kusjuures oli kindlaks määratud, et kaks rüütlit peavad sööma ühest kausist; • ühised magamiskambrid; • ühised almustejagamised; • suremine kindlaksmääratud protokollireegleid järgides, kui see ei toimunud muidugi lahinguväljal, kuigi sealgi omandas surm tavaliselt rituaalse ja usulise tähenduse, sest rüütliordude vennad olidki lahingus nagu jumalateenistusel.

24. Ordud: Templirüütlite ordu • Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118. aastastkuni 1307. aastani. • Selle ordu rüütleid nimetati templirüütliteks. • Ordu asutati Palestiinas Jeruusalemma linnas 1118./1119. aastal kuningas Balduin II otsusega ning tema tegevuse peatas reedel, 13. oktoobril 1307 kuningas Philippe Ilus ja lõpetati 1312. aastal paavsti otsusega. • Ordut juhtis kokku 23 suurmeistrit. Templirüütlite pitsat

25. Templirüütlite ordu • Ordu eesmärgiks sai Jeruusalemma saabuvate ja sealt lahkuvate palverändurite kaitsmine. • Templirüütlid moodustasid peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. • Lisaks füüsilisele kaitsele võttis Ordu hoiule ka rändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke ehk paberraha, mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas. • Lisaks kinkisid paljud aadlikud ja muud isikud ning samuti kirik ja mõned riigid ordule maad, mis pandi tulu tooma või anti rendile. Kingituste hulgas oli näiteks Malta saar.

26. Teutooni ordu e Saksa ordu • Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidali vendade ordu on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. • Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja Ristija Johannesele pühendatud Hospitaliitide ordut (tänane Malta Ordu). • Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. sajandil: • Akkas asuv ordukeskus; • valdused Sitsiilia saarel (Sitsiilia kuningriik); • valdused Frangimaal (Saksamaal); • Preisimaa; • valdused Vana-Liivimaal • valdused Pürenee poolsaarel

27. Teutooni e Saksa ordu • Saksa ordu asutati kas 1189. või 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. • Tõenäoliselt olid selle liikmeteks algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. • Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi.

28. Rändmunkade ordud: augustiinlased • Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse teostest lähtuvate reeglite järgi. • Ordu asutamise kinnitas paavst Innocentius IV 1244. a. • Augustiinlased jagunesid kaheks põhiliseks haruks: augustiinlaste reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. • Tuntuim augustiinlasest munk oli Matin Luther. • Ainsaks augustiinlaste kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Balthasar Russowi sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.

29. Karmeliitide ordu • Karmeliitide ordu kujunes 1155. a. Palestiinas Karmeli mäe asunud erakukoloonia baasil. • Karmeli mägi oli seotud Vana Testamendi prohvet Eelijaga, keda varakristlikud kirjamehed kujutasid kui mungaliku eluviisi rajajat. • Ristisõdijate lüüasaamised sundisid karmeliite 1238. a. Pühalt Maalt Euroopasse ümber asuma. • 1247. a. vastu võetud reeglite kohaselt sai karmeliitide ordust kerjusmungaordu. • Karmeliidid tegutsevad peamiselt Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Saksamaal. • Karmeliitide naisharu asutati 1452. a. Naiskarmeliitidest tuntuim oli hispaanlanna püha Avila Theresa, kes asutas karmeliitide ordu paljasjalgsete karmeliitide haru. Nad erinesid tavalistest karmeliitidest kloostrielu rangemate reeglite ning vähenõudlikkuse ja lihtsuse poolest. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad kandsid kingade asemel lahtisi sandaale.

30. Dominiiklaste ordu • Dominikaanid, katoliiklik mungaordu, mille asutas hispaanlasest munk Dominicus 1215. a. • Dominiiklased pidid elama vaesuses ning sõnakuulelikkuses. • Dominiiklaste tunnuseks oli valge rüü, mille peale käis must kapuutsiga mantel. • Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. • Dominiiklased hindasid kõrgelt haridust, mida pidasid oluliseks võitluses ketserite vastu, seepärast usaldati neile ka inkvisitsiooni teostamine. • Tegutsedes ülikoolides, edendasid nad teoloogiat ja filosoofiat (Albertus Magnus, Aquino Thomas, Meister Eckhart). • Dominiiklased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. • Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed.

31. Frantsisklaste ordu • Frantsiskaanid e. minoriidid on esimene ja tuntuim rändmungaordu. • Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist. Selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. • Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. • Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. • Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Püha Franciscus

32. Kasutatud kirjandus • I. Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss”. Avita, 2004. • M. Kõiv, M. Laur “Inimene, ühiskond, kultuur. Keskaeg”. Avita, 2007. • internet