Download
1 / 36
390 likes | 1.42k Views
KESKAEG. Muistne vabadusvõitlus Eluolu keskajal. Muistsed maakonnad. Liivimaa ristisõja algus. Rostiusu levitajaks määrati Meinhard 1186 Liivimaa piiskop Uus piiskop Berthold Hukkus lahingus 1199 piiskop Albert Maarjamaa 1201 Riia linna rajamine
E N D
KESKAEG Muistne vabadusvõitlus Eluolu keskajal
Liivimaa ristisõja algus • Rostiusu levitajaks määrati Meinhard • 1186 Liivimaa piiskop • Uus piiskop Berthold • Hukkus lahingus • 1199 piiskop Albert • Maarjamaa • 1201 Riia linna rajamine • 1202 Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk Mõõgavendade ordu
Vabadusvõitluse algus • Liivlaste vanema Kaupo ristimine • Sooviti mõjuvõimast liitlast • Latgalite ristimine • 1208 sissetung Eesti aladele • Võidukas Ümera lahing • Kiviheitemasinate kasutuselevõtt • 1212 aastal puhkes katk • 1212-1215 Toreida vaherahu • Probleemiks venelaste rüüsteretked
Vabadusvõitluse lõpp • Sakslaste ja latgalite rüüsteretked Ugandisse • Maakondade ühendatud sõjaretk Riia vastu nurjus • Sakala vanem Lembitu • 1217 Madisepäeva lahing • Langesid Lembitu ja Kaupo • Võeti vastu uus usk • 1219 sekkus sõtta Taani • 1220 sekkus sõtta Rootsi • Saarlaste vastupanu kahele kuningale • 1223 – maa vabastamine • Liidud vene vürstidega • 1224 Tartu alistamine • 1227 Saaremaa alistamine
Keskaegne korraldus Eesti aladel • Maade läänistamine • Vasallid • Maa jäi talupoegadele vabalt kasutada • Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele • Koormised – viljakümnis (%) või hinnus ca. 1/10 • Kirikute, linnuste ja teede ehitamine • Sõjateenistus (1507 alles kaotati relvakandmisõigus) • Kirik igas kihelkonnas (13 saj. lõpul 59)
Esimeste linnade teke • Maaisand andis linnaõiguse • Tallinn sai linnaõiguse 1248 • Rakvere (1302) • Narva (1345) • Tartu (1262) • Viljandi (1283) • Uus-Pärnu (1318) • Paide (1291) • Vana-Pärnu (1251) • Haapsalu (1279) • Alevikud (Otepää, Lihula, Koluvere, Kuressaare, Vastseliina)
Eesti vanim dokument – paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik aastast 1237
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS1343-1345 • Taani probleemid ülemere provintsi valitsemisel • 5 inimpõlve tagasi kaotatud vabadus otsustati tagasi võita • Eestvedajateks olid harjulased • Jüripäev tähistas kevadiste põllutööde algust • Märgutulede süütamine • Plaanipärane tegevus • Mõisate ja kirikute põletamine • Sakslaste tapmine
Ülestõusu lõpp • Padise kloostri vallutamine ja mahapõletamine • Munkade tapmine • Kogu Harju v.a Tallinn vabastati võõrvõimust • Tallinna vabastamiseks paluti abi Turu foogtilt • Ülestõusu puhkemine Läänemaal • Sakslaste abipalved Liivi ordule • Läbirääkimised Paides (Paede) • Eestlastel 4 üldjuhti ehk kuningat • Saarlaste ülestõus Pöides • Saabunud abiväed allutasid aasta lõpuks kogu mandri-Eesti
Kokkuvõtteks • Põhja Eesti läks ordu kätte • Eestlastel suured inimkaotused • Ülestõus hõlmas ligi kolmandiku Eesti territooriumist • Ka liivlased tõusid üles rõhujate vastu • Järgmine vastupanulaine tuli alles 700 aasta pärast
Eesti haldusjaotus Jüriöö ülestõusust (1343-1345) kuni Liivi sõjani (1558-1583)
Vana-Liivimaa valitsemine • Maa omanikud olid kõikjal maaisandad • Ordu, piiskopid, kirik+kloostrid • Taani kuninga aladel olid läänid pärandatavad • Kas ordumeister peab piiskopile alluma? • Paavsti roll Liivimaal väga suur • Vasallide ja linnade roll hakkab 14 saj. suurenema • Maapäevad – seisuste ja isandate kokkusaamised • Ühendavaks jõuks saab uus vaenlane idas • Moskva vürstiriik vallutab Novgorodi ja Pihkva
Maa-aadel ja talurahvas • Agraarühiskond – talupoegi oli üle 93% • Umbes 150 tuhat elanikku • Rahvastiku koosseis homogeenne • Suured varanduslikud erisused • Koormised maaisandale või tema läänimehele • Talupojad ei olnud orjad • Trääl ehk ori oli sõjavang, võlgnik või surmamõistetu • Keskaja lõpuks oli 500 mõisa • Teokohustus • Sunnimaisuse teke 15. saj lõpus – pärisorjuse väljakujunemine
Tunnitöö • Loe õpikust lk 66 Balthasar Russowi teksti ning vasta küsimustele (aega 10. minutit): • 1. Mis oli vakusepäev? • 2. Kas B. Russowi tekst kirjeldab keskaja algust või pigem lõppu? Mille põhjal te otsustasite?
Linnad ja kaubandus • Linnaõigus • Autonoomia – „Linnaõhk teeb vabaks“ • Kodanik pidi maksma makse ja tegema linnale vajalikke töid • Vaid kodanik võis tegeleda käsitöö ja kaubandusega, vabastus tollimaksust • Loe õpikust lk 69 sissekannet Tallinna rae kriminaalkriinikast: • Miks määrati parun von Uexküllile karistuseks surm? • Millisest õigusest lähtuvalt parun von Uexküll tegutses?
Linnad ja kaubandus • Raad ehk linnavalitsus • Raehärrad olid kaupmehed • Toompea ja Toomemägi kuulusid maaisandatele – rae seadused seal ei kehtinud • Vaimulikud ja aadel • Toompea ja all-linn ühendati 1889
Linnad ja kaubandus • Saksastumine linnades • Ametialased ühendused – gildid ja vennaskonnad • Suurgild – abielus kaugkaupmehi ühendav gild • Mustpeade Vennaskond – ühendas vallalisi kapmehi ja selle • Väikegild – käsitööliste tsunfte ühendav gild
Vaimuelu • Kõik piiskopkonnad allusid peapiiskopile Riias • Toomhärrad – kõrgeimad vaimulikud, kes pidasid jumalateenstusi • Toomkirikud Tallinnas, Tartus ja Haapsalus • Toomhärrad moodustasid toomkapiitli • Hariduslik eliit keskajal • Piiskopkond jagunes kirikukihelkondadeks • Preestrid juhtisid kogudusi • Missa peeti ladina keeles
Vaimuelu Ordud ja kloostrid • Tsistertslased – misonäridest suurmaavaldajateks • Kerjusmungaordud: • Dominiiklased Talinnas ja Tartus • Nõudsid liikmetelt kohaliku keele oskamist ja tähtsustasid rahva harimist • Frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres • Nunnakloostrid • 15. saj Püha Brigitta ordu kloostri rajamine Piritale • Vajadus tingitud probleemidest lesknaiste ja vallaliste naistega
Vaimuelu • Reformatsioon jõudis Liivimaale 1532. aastal • 1524 pildirüüste • Mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms Tallinna kirikutes • Ametlikult jäid Eesti alad katolikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski • 1535 Wanradti ja Koelli katekismus • Katekismus on käsiraamat • Esimene eesitkeelne raamat
jpt jpt
