1 / 16

Keskaeg

Keskaeg. Vaimuelu. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus. Kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias Peapiiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes

damian
Download Presentation

Keskaeg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keskaeg Vaimuelu

  2. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • Kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias • Peapiiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes • Liivimaa kirikuelu suurimaks probleemiks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus

  3. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid • Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladinakeeles ( osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus)

  4. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • 15. – 16.sajandil olid katsed kirikuelu kindlustada: • emakeelse jutluse tähtsus • vajadus maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlastada • rangemad vaimulike kombed

  5. Ordud ja kloostrid • Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut: 1) tsistertlased 2) dominiiklased 3) frantsisklased

  6. Tsistertslaste tegevus • Tsistertlased: • osalesid misjonitöös Liivimaal • rajasid kloostri Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse • levitasid maarahva seas uusi põlluharimisviise, käsitööoskusi, aiakultuure • ehitasid esimesed vesiveskid

  7. Tsistertslaste tegevus • Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi nind tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil

  8. Kerjusmungaordud • Tallinna ja Tartusse jäid dominiiklased • Viljandusse, Tartusse ja Rakverre jäid frantsisklased • Suuri maavaldusi neil ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest

  9. Naiskloostrid • Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid • Tsistertslased rajasid naiskloostrid Tallinna, Tartusse ja Lihulasse • Frantsisklased rajasid naiskloostri Tartusse • 15. sajandi algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster

  10. Maarahvas ja katoliku usk • Eestlased aegamööda hakkasid loobuma oma kõrgjumalatest ja hakkasid austama kristlaste Jumalat • Põhjus: muistses vabadusvõitluses olid eestlaste jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla

  11. Ristiusk ja muinasusund • Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati pikka aega edasi • Kristlikele pühakutele kanti üle muinasusundi jumalate omadusi

  12. Ristiusk ja muinasusund • Eestlased austasid edasi pühasid hiisi, puid, allikaid ja muid loodusobjekte ning tõid sinna ohvreid • Ohvreid toodi kirikutesse ja kabelitesse, kuhu viidi katoliku kombe kohaselt vahakujusid ja raha

  13. Reformatsioon jõuab Liivimaale • Reformatsiooni ehk usupuhastust alustas Martin Luther aastal 1517 Wittenbergis • Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad aastal 1523 ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid

  14. Suhtumine uude usku • Ordumeister ja piiskopid suhtusid uude usku vaenulikult • Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega

  15. Pildirüüste • Aastal 1524 Tallinnas, Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus – Pärnus toimis pildirüüste • Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid

  16. Reformatsioon Vana - Liivimaal • Suuremat rõhku hakati panema rahvakeelsele jutlusele • Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat – luterlik katekismus Autorid: Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koell

More Related