Keskaeg

1. Keskaeg Vaimuelu

2. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • Kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias • Peapiiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes • Liivimaa kirikuelu suurimaks probleemiks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus

3. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid • Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladinakeeles ( osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus)

4. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus • 15. – 16.sajandil olid katsed kirikuelu kindlustada: • emakeelse jutluse tähtsus • vajadus maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlastada • rangemad vaimulike kombed

5. Ordud ja kloostrid • Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut: 1) tsistertlased 2) dominiiklased 3) frantsisklased

6. Tsistertslaste tegevus • Tsistertlased: • osalesid misjonitöös Liivimaal • rajasid kloostri Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse • levitasid maarahva seas uusi põlluharimisviise, käsitööoskusi, aiakultuure • ehitasid esimesed vesiveskid

7. Tsistertslaste tegevus • Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi nind tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil

8. Kerjusmungaordud • Tallinna ja Tartusse jäid dominiiklased • Viljandusse, Tartusse ja Rakverre jäid frantsisklased • Suuri maavaldusi neil ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest

9. Naiskloostrid • Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid • Tsistertslased rajasid naiskloostrid Tallinna, Tartusse ja Lihulasse • Frantsisklased rajasid naiskloostri Tartusse • 15. sajandi algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster

10. Maarahvas ja katoliku usk • Eestlased aegamööda hakkasid loobuma oma kõrgjumalatest ja hakkasid austama kristlaste Jumalat • Põhjus: muistses vabadusvõitluses olid eestlaste jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla

11. Ristiusk ja muinasusund • Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati pikka aega edasi • Kristlikele pühakutele kanti üle muinasusundi jumalate omadusi

12. Ristiusk ja muinasusund • Eestlased austasid edasi pühasid hiisi, puid, allikaid ja muid loodusobjekte ning tõid sinna ohvreid • Ohvreid toodi kirikutesse ja kabelitesse, kuhu viidi katoliku kombe kohaselt vahakujusid ja raha

13. Reformatsioon jõuab Liivimaale • Reformatsiooni ehk usupuhastust alustas Martin Luther aastal 1517 Wittenbergis • Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad aastal 1523 ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid

14. Suhtumine uude usku • Ordumeister ja piiskopid suhtusid uude usku vaenulikult • Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega

15. Pildirüüste • Aastal 1524 Tallinnas, Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus – Pärnus toimis pildirüüste • Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid

16. Reformatsioon Vana - Liivimaal • Suuremat rõhku hakati panema rahvakeelsele jutlusele • Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat – luterlik katekismus Autorid: Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koell