260 likes | 497 Views
Eurobaromeeter ( 2011.a. suvi ja 2010. a. sügis ): EU – kliimamuutused on 2. olulisem probleem maailmas (1. vaesus, toidu- ja veepuudus - 64% ) – 47% - 2010; 51% - 2011 3. masu 25% lätlastest ja eestlastest arvavad, et kliimamuutused pole tõsine probleem
E N D
Eurobaromeeter (2011.a. suvi ja 2010. a. sügis): EU – kliimamuutused on 2. olulisem probleem maailmas (1. vaesus, toidu- ja veepuudus - 64%) – 47% - 2010; 51% - 2011 3. masu 25% lätlastest ja eestlastest arvavad, et kliimamuutused pole tõsine probleem 62% eurooplastest arvavad, et kliimamuutusi on võimalik peatada (kõige pessimistlikumad – Eesti, Läti, Rumeenia ja Leedu) Austraalia: 90% elanikest arvavad, et kliimamuutused leiavad aset, (45% - muutused on looduslikku laadi, 45% - inimtekkelised)
Globaalsed kliimamuutused tekitavad probleeme nii looduslikule keskkonnale kui inimühiskonnale
Mis on kliima? Kliima on see, mis on kogu aeg, ilm aga see, mis püsib paar päeva (Mark Twain) Kliima on see, mida ootame, ilm see, mida saame (Ed. Lorenz) Kliima on pikaajaline ilmade režiim, mille määrab paikkonna geograafiline asend
Muutused ilmastikus Fluktuatsioonid (aastate vahelised kõikumised) Kliima anomaaliad (muutused paarikümne aasta kestel) Kliima globaalsed muutused
Kliima muutus või fluktuatsioon? “Kas 2003. a. kuumalaine Euroopas oli a) märk kliima muutumisest või b) erakordne meteoroloogiline sündmus? Arvatavasti mõlemad” (Schär, Jendritzki, Nature, 2004) 2010. a. globaalne temperatuur: +0,53 °C ( võrreldes 1961-90 14 °C) – Hadley Centre/ CRU 1.-3. koht! (2010, 2005, 1998)
Kliimamuutuste kohta saadava informatsiooni allikad (Saksamaa Läänemere rannikupiirkonnad) Bray, 2011, von Storch
Kliimamuutused leiavad asetkliimamuutused on antropogeense tekkega
Meteoroloogiline vaatlusvõrk, EMHI Agrometeoroloogilised bülletäänid, aastaraamatud, teatmikud
Globaalse keskmise aluspinna temperatuuri muutumine (IPCC, 2007)
Muutused Eesti kliimas: Talved soojemad, kevaded varasemad, sügised hilisemad Läänemerel jääkate kahaneb, lumepäevade arv maal väheneb Tormid sagenevad? Talvel on kasvanud sademete hulk vihmana, korraga sajab palju Ööpäevased temperatuuri miinimumid on kasvanud rohkem kui maksimumid
Õhutemperatuuri tõus Tartus ja Vilsandil trendi järgi perioodil 1951-2007 Aasta – 2,1 ja 1,9 kraadi (p = 0,000 ja 0,000) Talv – 2,7 ja 2,4 kraadi (p = 0,040 ja 0,027) Kevad – 3,2 ja 2,5 kraadi (p = 0,000 ja 0,000) Suvi – 1,4 ja 1,9 kraadi (p = 0,002 ja 0,000) Sügis – 0,6 ja 0,7 kraadi (p = 0,265 ja 0,214) Jaak Jaagus (TÜ)
Pärnu uputuste pingerida 9. jaan. 2005 275 cm üle Kroonlinna nulli 18. okt. 1967 253 2. nov. 1969 193 27. veeb.1990 184 1901-30 4 uputust 12. sept. 1978 184 1931-40 5 nov. 1923 180 1941-50 2 apr. 1932 179 1951-60 1 nov. 1943 178 1961-70 5 nov. 1940 177 1971-80 4 okt. 1931 176 1981-90 5 1991-00 3 Viimase 45 a. jooksul 18 uputust. 2001-06 2
Maakera keskmise temperatuuri muutusedStsenaariumid pole prognoosid!
Kliima muutused Antarktises (Vostok) CH4 CO2 t°
Mida teha? *Hiina kulutab igal aastal 3-6% RKP-st loodusõnnetuste hüvitamisele *Jaapan kulutab 5% RKP-st loodusõnnetuste ennetustegevusele Iga ilmateenistusele kulutatud dollar toob 10 tagasi! (Kofi Annan)