Hitleri võimuletulek Saksamaal

1. Hitleri võimuletulek Saksamaal Natsionaal- sotsialistlikSaksamaa

2. Natsionaalsotsialistide võimuletulek • Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal seondub majandusliku ja sisepoliitilise olukorraga Saksamaal. • 1923.a. toimus nn. Müncheni õlleputs, millega natsid püüdsid riigipöördega võimule tulla, kuid see kukkus läbi. • Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) võttis 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja 1930. aastate algul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 1932.a. Riigipäeva valimistel kogusid natsionaalsotsialistid 37,4 % häältest, • kommunistid aga 17%. Kuna valitsusel ei olnud võimalik sellise Riigipäevaga koostööd teha, saatis president Hindenburgselle laiali ning kuulutas välja uued valimised.

3. Natsionaalsotsialistide võimuletulek • 30. jaanuaril 1933.a. määras • president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. • Uus valitsus saatis Riigipäeva laiali ning kuulutas välja uued valimised. • 27. veebruaril 1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Valitsus nimetas seda kommunistlikuks vandenõuks. President kuulutas välja erakorralise olukorra. • Järgnesid natsismi aktiivsete vastaste massilised arreteerimised. Riigipäeva valimistel kogusid natsid 44 % häältest, kuid Riigipäeva istungitele ei lastud kommuniste ning natsid saavutasid absoluutse enamuse. • 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg. Uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks).

4. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia • Domineerivaks antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõudis Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. • Rassiteooriajärgi on “aaria rass” eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. • Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustas karismaatilist usku juhisse. • Peateoseks A. Hitleri MeinKampf(Minu võitlus)

5. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa sisepoliitika • Keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. • Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni. Riiki valitseti valitsuse määrustega. • Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide (kommunistide, sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral aktiivse paremopositsiooni suhtes, NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu • 1934.a. juulis toimus nn „Pikkade nugade öö“, mille käigus tapeti E.Röhm ja teised tähtsamad SA rünnakrühmade juhid. • Massiline terror viidi juutide ja teiste „alamrassi“ esindajate vastu. Juutidelt võeti ära kodakondsus, läbi juutide keelati juutidega abiellumine, soov teha Saksamaa juudivabaks. • 1938.a. novembris toimus nn „Kristalliöö“, mil toimusid juutide vastased pogrommid Saksamaal.

6. sisepoliitika • Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. • Peeti propagandistlikke massiüritusi näiteks Nürnbergi parteipäevad ja levis Hitleri isikukultus näiteks tema raamatu „MeinKampfi“ levitamine. • Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat: GESTAPO – Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev - tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega.

7. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa välispoliitika • Hitleri välispoliitika eesmärkideks olid: „Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). • Nende eesmärkide saavutamiseks: alustati Saksamaa taasrelvastamist; taasloodi armee (Wehrmacht); taastati laevastik. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, millega taastati laevastik. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon. 1936.a. loodi liidusuhted Itaaliaga ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria ansluss 1938 ja Tsehhoslovakkia likvideerimine 1939.a. • 23. augustil 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga (MRP) jagati omavahel mõjusfäärid Euroopas ja võeti suund „suurele sõjale“.

8. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa majandus • Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. • Kasvas riiklik sekkumine majandusse. • Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. • Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust strateegilistel eesmärkidel. • Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. • Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud „elu ja surma küsimus“ nagu NSV Liidus.