Ülikooli ja mäluasutuse koostöö kogude säilitamisel.

1. Ülikooli ja mäluasutuse koostöö kogude säilitamisel. Kultuuripärandi kogude seisundi hindamine ja analüüs Mari Siiner, Rahvusraamatukogu

2. Säilitamine- kõik tegevused, mille eesmärgiks on aeglustada materjalide vananemist, takistada nende lagunemist ja pikendada selle läbi objektide kasutusaegaKonserveerimine- materjalide vananemise aeglustamiseks kasutatavad füüsikalised ja keemilised meetodid, millede korral mõjutatakse otseselt objektiSeisund-objekti terviklikkus ja kahjustusedKogude seisundi hindamine- kogude seisundi hindamine nii konserveerimise kui ka organisatsiooni aspektistRiski määramine- -ohtliku olukorraga seotud kahjustuste, vananemise kiirenemise, süsteemihäirete ja vigastuste tõenäosuse ja tagajärgede raskuse hindamine. K.Konsa, Säilituskorralduse sõnaraamat, 2004.

3. Teadus- ja arendustegevuse (T&A) hulka loetakse loov süstemaatiline töö,  mille eesmärk on teadmiste kasv (sealhulgas ka inimest, kultuuri ja  ühiskonda puudutavate teadmiste kasv) ning nende uute teadmiste rakendamine. Sealjuures on kogu teadus- ja arendustegevus jagatud kolme ossa: Alusuuringud. Need on teoreetilised ja eksperimentaaluuringud, mida tehakse uute teadmiste saamiseks looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist.Rakendusuuringud. Need on originaalsed uuringud, mida tehakse uute teadmiste saamiseks mingi praktilise probleemi lahendamisel.Katse- ja arendustööd. See on süstemaatiline töö, mida tehakse alus- ja rakendusuuringute baasil uue või täiustatud omadustega toote, protsessi, süsteemi või seadme väljatöötamiseks.

4. Regulaarsete uuringute vajadusest.Meie teadmised säilitamise korraldamisest on alati kehtivad vaid kindlal ajaperioodil, sest need ei ole nii täiuslikud , et võiksid kehtida muutumatuna veel kaua edaspidigi. Muutuv keskkond jateaduse alusuuringute tulemused muudavad meie teadmisi olemasolevast. Tehnilised ja rahalised võimalused teevad korrektiive meie igapäeva elus.

5. Rakendusuuringuid vajavad kõik viis säilitamise tegevusvaldkonda.Hooned ja kliimaHoidSäilikute seisund ja selle ebastabiilsus.KonserveerimineKäsitlemine ja kasutamine. Riskid ja ohuplaneering

6. Seisund: • teaviku füüsiline seisund, • kahjustusliigid ja nende levik kogudes, • materjalide keemil./füüsikalised omadused ja ebastabiilsus.

7. seisund 100% 1 2 4 3 kriitiline aeg

8. väärtus aeg Kriitiline aeg

9. Riski määraminekoosneb riskianalüüsist ja riski taseme määramisest.Teaviku säilivuse riski tasememääravad:1.väärtus ja selle ebastabiilsus2. Leiduvus,koopiad3. Seisund ja ebastabiilsus4. Säilitustingimused5. Käsitlemine6.Ohud,sh.vääramatud jõud

10. Säilituskorralduse vajadusest.Säilitamine ei ole tegevus, mille abil oleks võimalik mingil ajahetkel lahendada lõplikult üleskerkinud probleemid, see on pidev tegevus, mida peab korraldama pärandiga seonduvat jätkuvalt analüüsides hetke ja pärandi minevikku.

11. Raamatukogu ja Inforessursside Nõukogu USA-s, CLIR, avaldas lähiaastate säilitamise teadusuuringute olulised iseärasused.1.Üha enam eemaldutakse üksikobjektide uuringutest. Keskendutakse laiapõhjalistele kolleksioonidega seotud probleemide uurimisele(koostöö rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasemel).2. Kahjustuste optimaalne ennetamine säilitamise korraldamisel. Hoid, käsitlemine, mikrofilmimine( sh. digiinfo mikrofilmimine, COM), digiteerimine.3. Uuringud on saanud igapäevase säilitamise korraldamise lahutamatuks osaks. Kogude seisundi määramine ja tulevikudiagnoosid.4.  Seisundi määramise tehniliste vahendite ja keemil./füüsikaliste testimise metoodikate teadusliku alused.5.  Suurenenud vajadus standardite, testimise tehniliste vahendite, säilitamise valiku kriteeriumite(prioriteetsus) alaste uuringute järgi.6. Uuringute interdistsiplinaarsus. Erinevate erialaspetsialistide koostöö.7.  Materialiteadus ja konserveerimine. Paberi oksüdatsioon.Fotooksüdatsioon. Tindikirjade korrosioon. Jne.8.  Fotode ja elektrooniliste teavikute säilitamine. Originaalide säilitamine. Digiteerimine. Standardid tootmisel.9. Teadusuuringute ja praktika vaheline koostöö. Tulemuste rakendatavus.

12. Rahvusraamatukogus, seisuga 01.01.2006.a., 3 359 047 teavikut 33 hoidlat, 13 000 ruutmeetrit hoiupinda ca 65 000 jooksvat meetrit riiuleid

13. Kuidas tagada alaline säilivus suure hulga tugevasti kahjustatud objektide olemasolu ja piiratud ressursside puhul?

15. 100% seisund 1 2 3 4 kriitiline aeg

16. Teavik 1169 DS-s enne konserveerimistpaberi happelisus pH 4,8; seisund 4: tugevasti kahjustatud; hallituskahjustused, suur säilivusrisk (10) ja konserveerimise prioriteetsus(8)

17. Teavik 1169 peale konserveerimist paberi happelisus pH 8,0; säilivuse risk vähenenud 8 astme võrra

18. Dokumenteerimine konserveerimine Lähteseisundi kirjeldamine abimaterjalid

19. Välisilme dokumenteerimine

20. Testimine

22. Lähteseisundi testimine

23. Analüüs ja statistika

25. Probleemid koostöös teadusasutustega.1.Teaduse ja praktika vahel puudub kommunikatsioon.2. Teaduses ei teata mäluasutuse säilitamise argipäeva ja selle aktuaalseid probleeme,3. Praktikud ei suuda analüüsida teaduslikke tekste, aruandeid jne. Puuduvad tehnoloogilised teadmised.4.Reaalne elu on komplitseeritum kui seda osatakse teoreetilistel lähenemistes arvesse võtta.5.Teadus ei ulatu lahendama lihtsamaid tehnoloogilisi probleeme, mis aga on säilitamise argipäevas ülitähtsad. Säilitamise sisemine omateadus(endoscience).6. Teadusasutuste laborites uuritud keemilised ja füüsikalised protsessid ei kulge reaalses olukorras analoogselt. Siit tekib vajadus rakendusuuringuteks:praktikas kontrollitud seaduspärasuste süstematiseerimiseks (mudelleerimiseks).8.Teadlaste tööd, profesionaalsust, hinnatakse selle järgi palju nad publitseerivad refereeritavates teadusajakirjades.9. Säilitajate tööd hinnatakse selle järgi, palju nad praktilisi probleeme lahendavad.Teadlased otsivad tõde, säilitajad sobivaid lahendusi….Kuidas ületada veelahet teaduse ja rakenduse vahel?

26. § 41. Rahvusraamatukogu ülesanded teadus- ja arendusasutusena • Rahvusraamatukogu ülesanded teadus- ja arendusasutusena on:1) raamatukogunduse, bibliograafia, raamatuteaduse ja informaatika ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude sellealane nõustamine, raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arengu- ja koostööprogrammidest;2) rahvusvaheliste infoteadus- ja kirjastamisstandardite rakendamine Eesti raamatukoguvõrgus;3) infotehnoloogia arendamine, infosüsteemide projekteerimine, arvutiprogrammide väljatöötamine ja andmebaaside loomine Rahvusraamatukogu infovara üldkättesaadavaks tegemiseks raamatukoguvõrgu kaudu;4) raamatukoguvõrgu erialase koostöö juhtimine ja koordineerimine oma haldusalas raamatukogusid omavate ministeeriumidega nende pädevuse piires sõlmitavate lepingute alusel eesmärgiga tagada Eesti avaliku infovara üldkättesaadavus ning selleks vajalikud infotehnoloogilised, standardi- ja erialase kompetentsi tingimused. • Vt.EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU SEADUS

27. Kuidas tagada teavikute alalist säilumist kasutamiseks?