180 likes | 375 Views
Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude riiklik programm. Dimitri Kaljo TTÜ Geoloogia Instituut Ettekanne HLKP konverentsil 15. novembril 2006. Austatud kolleegid!
E N D
Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude riiklik programm • Dimitri Kaljo • TTÜ Geoloogia Instituut • Ettekanne HLKP konverentsil 15. novembril 2006
Austatud kolleegid! Mul on heameel tervitada konverentsi osalisi ja soovida teile HL kogude programmi juhtkomitee poolt huvitavat ja tulemusrikast tööpäeva. HLK programmi tegevusplaani peatükis on punkt 3.3, mis pühendatud rahvuskollektsioonide, st erialade kaupa samasisuliste kollektsioonide ühenduste loomisele, nende tegevuse juhendamisele ja kogemuste üldistamisele. Nende ülesannete täitmiseks nähti ette teatud finantsid ja ministri korraldusega loodi rahvuslike kollektsioonide ekspertnõukogu. • HTM ministri käskkiri nr 196, 9.03.2006.
Ülesanne • Tänane konverents on nõukogu esimene laiale ringile mõeldud üritus, mis peaks andma hea ülevaate kogude seisundist, kasutamisest ja andmebaasistamisest. See andmestik oleks ka heaks aluseks edasiste sammude kavandamisel. • Minu ettekande ülesandeks on diskussioon sisse juhatada, milleks mind paluti anda ülevaade programmi kujunemisest, olevikust ja tulevikust.
Kujunemisest lühidalt • Algatus tuli TA BGKO-st 1999. a. Esimene katse luhtus. • Teine, mis samuti hõlmas ainult loodusteadusi muutus lootustandvamaks 2003.a. kui Andres Koppel (sel ajal HTM), võib olla, et kellegi algatusel, tegi ettepaneku liita kaks samal ajal koostatavat kogude programmi. • Mõlemad pooled olid kohe päri ja nii loodi ettevalmistav komisjon (vt HTM käskkiri), kes koostas eeskirjade kohaselt programmi projekti, mis käis ka Inglismaal ekspertiisis. • Seda arutati erinevatel tasanditel kuni kinnitatiVabariigi Valitsuse 24. detsembri 2003. a. korraldusega nr 865-k.
HTM kk nr 916.01.2003.aEttevalmistava komisjoni moodustamine
Programm Olude illustratsiooniks programmi pealkiri RTL, 2003, 133, 2185, HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD (2004-2008) Riiklik programm valdkonna arengukava eesmärkidega aastateks 2004-2008
Programmistruktuurist 1. Probleemi analüüs 1.1. Olemus, tähtsus ja olukord 1.2. Peamised programmi aluseks olevad õigusaktid 1.3. Põhiterminoloogia 2. Programmi eesmärgid ja oodatavad tulemused 2.1. Hoiutingimuste kindlustamine 2.2. Säilimise tagamine 2.3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine 2.4. Programmi rakendamine ja tulemuste juurutamine 3. Tegevusplaan 3.1. Programmi juhtimine 3.1.1. Juhtkomitee 3.1.2. Täitjad
Järg 3.2. Programmi täitmise ajakava 3.3.Rahvuskollektsioonide, Eesti loodus- ja humanitaarteaduslike kollektsioonide keskuste moodustamine 3.4. Olulisemad ülesanded peamiste kogude lõikes 3.4.1…3.4.12.: Arheoloogilised, Eesti keele, Kultuuriloolised, Numismaatika ja väärismetallesemete, Rahvaluule, Rahvusteaviku, Botaanilised, Geoloogilised ja mullateaduslikud, Meditsiinilised ja veterinaarsed, Mikrobioloogilised, Mükoloogilised ja Zooloogilised kogud. 4. Programmi eelarve 2004.aastal on 4 miljonit krooni 5. Programmi elluviimise tähtaeg: aastad 2004 – 2008 6. Võimalikud riskitegurid programmi täitmisel 7. Programmi täitmise edukuse näitajad
Lisa 3: Riikliku programmi eest vastutava HTM valitsemisalas asuvad jmt olulisemad humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud • Kogude ja nendega seotud probleemide ja ülesannete kirjeldus
Raha eraldamine riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" eelarvest
Jätkuprojektide aruanded tõendavad, et enamuse projektide järgi on tehtud tõsist tööd, mis võimaldab konstateerida programmi tööaastate jooksul toimunud olulist nihet paremuse poole paljude humanitaar- ja loodusteaduslike kogude hoiutingimuste kindlustamisel, säilimise tagamisel ja kasutusvõimaluste ajakohastamisel. Eriti rõõmustav on progress rea suuremate kogude osas samal ajal kui mõne teise projekti puhul ootaksime senisest sihipärasemat tegutsemist. Prioriteediks on jätkuprojektide rahastamine ja reeglina eelmise aasta mahus. 2-3- kordselt suurenenud taotluse edukuseks on vaja erakorralist motiivi. Üksikutel jätkuprojektidel on tulemused ja töökava tunnistatud ebapiisavaiks ja seetõttu rahastamist vähendatud (kuni 20%). Seda tuleb käsitleda hoiatusena. Kokkuvõtteid senisest
Praegune programm kestab veel kaks aastat ja loodetavasti vähemalt praeguses mahus. Majanduskasvu tingimusis poleks paha ka mõnesugust juurdekasvu taotleda ja sellega toetada edasisi arenguid. Edasise osas on juhtkomitees kõne all olnud kaks stsenaariumi: A - programmi jätkumine renoveeritud kujul ja B - kogudega tehtava töö rahastamine viia teaduse reale, kas baasfinantseerimise või mõne muu finantsmehhanismi osana. Stabiilne rahastamine peaks olema meie eesmärk ja hea nõu on siin kallis. Vaade tulevikku
Olen arvamusel, et käed rüpes valimisi oodata ei oleks õige. Panen ette, et kõigi olulisemate projektide (vähemalt 100 000 kr/aastas) juhid koos uute 2007.a. taotluste esitamisega koostaksid kolme aasta tulemuste kokkuvõtte näidates: mida on konkreetselt ja olulist saavutatud, mida peaks programm tulevikus tegema teisiti või millele eriti tähelepanu pöörama. Soovin tänase konverentsi osalistele, ekspertnõukogule ja juhtkomiteele tarmu edasi viivate mõtete avaldamiseks. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Lõpetuseks