1 / 11

Partnerluse mudelid: uuest avalikust haldusest õppiva partnerluseni

Partnerluse mudelid: uuest avalikust haldusest õppiva partnerluseni. Georg Sootla , Leif Kalev, Sulev Lääne, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste instituut. Mida suutis New Public Management. puhastas riigi talle mitteomastest funktsioonidest

amy-weeks
Download Presentation

Partnerluse mudelid: uuest avalikust haldusest õppiva partnerluseni

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Partnerluse mudelid: uuest avalikust haldusest õppiva partnerluseni Georg Sootla, Leif Kalev, Sulev Lääne, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste instituut

  2. Mida suutis NewPublicManagement • puhastas riigi talle mitteomastest funktsioonidest • redefineeris riigi funktsiooni (tuleb teha) avalikuks teenuseks (peab rahuldama), • võimaldas majandusliku lähenemise, manageri tulek (versus reeglitäitja) • sektorite barjääride lõhkumine, koostöö • konkurentsivõime kui esiletõus, s.t. suutlikkuse mõiste toomine avalikku haldusesse (õigusvõime vs. suutlikkus) • tasakaaluhierarhia kujundamine

  3. Mida NPMeisuutnud, mis ei õnnestunud: • riigi negatiivne defineerimine: riik kui ebaõnnestuja, isegi pahe • KIEs taandarenes ka riigi regulatiivne (valitsev) roll • suutis küll toimida efektiivsemalt, ei suutnud leida sektorite sünergiat • vähenesid süsteemi kahe teise väärtuse roll: õiglus (juurdepääs), robustness(valmidus toimida)

  4. Mida NPM ei suutnud, mis ei õnnestunud: • tekkisid monopoolsed erapakkujad • käsitles kodanikku kui passiivset tarbijat vs. aktiivne osalev kodanik (nt. ülikoolid); • ressursside ekstensiivne defineerimine, ekstensiivne ressurss ammendus kiiresti; • avaliku sektori äärmine killustumine, sektoraalse hüpertroofia vs. territoriaalse süsteemse, terviklikuga

  5. Valitsetus (co-governance) kui vastus • Seostatakse ennekõike Põhja (protestantliku) Euroopaga • Sektorite komplementaarsus, on võimalik ja vajalik vastastikune sünergia • uus organisatsioonistruktuur: partnerlusvõrgustikud (adhokraatia, innovatiivne, õppiv organisatsioon) versus konkuretsipõhisus • riigi spetsiifiline roll mitmetasandilises valitsemises (metagovernor, mitte nõrk riik) • Uus arusaam võimuressusrsi allikatest (ATS!)

  6. Governance • ametnik kui manager vs. ametnik kui läbirääkija, facilitatorvõrgustikes • intensiivse („taastuva“) ressursi käsitlus, uued kapitalid (vt. sissejuhatus paneeli) • Koordineerimine: reegel (hierarhia), hind (managerism), õppimine kui kommunikatsioon (etteennustavus, identiteet) • NB! Eri formatsioonid mitte ei asenda vaid täiendavad uut; kõige suurem oskus neid ühildada (bürokraatia ja adhokraatia põhimõte)

  7. Mudelite kokkuvõtlik võrdlus

  8. Partnerluspõhine avalike teenuste delegeerimine KOV tasandil

  9. Partnerluspõhine avalike teenuste delegeerimine KOV tasandil

  10. Partnerluspõhine avalike teenuste delegeerimine KOV tasandil

  11. Aitäh kuulajaile

More Related