1 / 20

Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis

Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis. Kairi Kasearu TÜ doktorant. EQUAL-WHOLE-DEBORA conference “Conciliation of work- and family life from family perspective” Tartu, 07.06.2006. Perekond statistikas. Abielud Alates 1997. a. kasvutrend Lahutused Alates 1996. a. langustrend

candra
Download Presentation

Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis Kairi Kasearu TÜ doktorant EQUAL-WHOLE-DEBORA conference “Conciliation of work- and family life from family perspective” Tartu, 07.06.2006

  2. Perekond statistikas • Abielud • Alates 1997. a. kasvutrend • Lahutused • Alates 1996. a. langustrend • Lahutuste arv moodustab 80% sõlmitud abielude arvust • Abieluväliste sündide osakaal kõrgeim Euroopas (57,8%)

  3. Perekonnavormid • Abielus kooselav heteroseksuaalne lastega paar ei ole tänapäeva lääneühiskondades enam valdav perevorm. On tekkinud uued ehk alternatiivsed vormid. • Perekonnavorm [family form] • Struktuur ehk liikmed, kes perekonna moodustavad: nt. üksikvanem ja laps, kolme põlvkonnaga pere • Juriidiline alus, kas ollakse abielus või elatakse registreerimata koos: nt. vaba kooselu

  4. Abielu Vallaline Lahutatud Lesk Ametlik vs tegelik perekonnaseis Uus partner Uued perevormid + =

  5. Joonis 1. Eesti rahvastik ametliku ja tegeliku perekonnaseisu alusel Allikas: ESARahvaloendus 2000

  6. Joonis 2. Vabas kooselus inimesed ametliku perekonnaseisu alusel Allikas: ESA, Rahvaloendus 2000

  7. Perekonnaliikmed - lapsed • Perekonnavormi määratlus läbi perekonna struktuuri ehk läbi liikmete. • Milline on perekonna struktuur? • Kas laps kasvab koos mõlema vanemaga? • Kas laps kasvab koos vanemate ja vanavanematega?

  8. Joonis 3. Leibkondade jaotus leibkonna tüüpide ja alaealiste laste olemasolu kaudu. Allikas: Tiit (2003); andmed: Rahvaloendus 2000

  9. Joonis 4. Laste jaotumine vanemate ja õdede-vendade olemasolu järgi (%). Allikas: Tiit (2003)

  10. Üksikvanemad • Üksikvanem on Eestis enamasti naine, kes on jäänud üksinda last kasvatama pärast abielu või kooselu purunemist, vallasemade osakaal suhteliselt väike. • Aastal 2003 15,4% sündide puhul isa tuvastamata. • 20-24% lastest vanuses 0-19 elavad üksikvanema leibkonnas (Rahvaloendus 2000).

  11. Joonis 5. Üksikema suhted lapse isaga, %.Allikas: Hansson (2004) “Eesti 2003”

  12. Joonis 6. Üksikema ja lapse suhted perejuurest lahkunud isaga: laps kohtub isaga, %. Allikas: Hansson (2004) “Eesti 2003”

  13. Korduvabielud/ vaba kooselud ja taasloodud perekonnad • Eelneva suhte purunemine ei tähenda enamasti elu lõpuni üksikuks jäämist, vaid sellele järgneb sageli uus kooselu, uued lapsed ehk uus pere. • Juba 20. sajandi lõpukümnenditel ületas Eestis abiellujate seas korduvabiellujate osa kolmandiku. • Eestis 11% alla 18-aastaste lastega perekondadest on niinimetatud taasloodud perekonnad, kus vähemalt üks laps ei ole partnerite ühine laps. • 68% antud perekondadest põhinevad vabal kooselul, 32% juhtudest on partnerid abiellunud.

  14. Joonis 7. Alla 18-aastaste lastega taasloodud perekonnatuumad Allikas: ESA Rahvaloendus 2000

  15. Taasloodud perekonda iseloomustavad uued suhted pereliikmete vahel (minu lapsed, sinu lapsed, meie lapsed jne). Uued sugulased: rohkem kui kaks paari vanavanemaid? Õed-vennad, poolõed-poolvennad jne. • “Kasvan koos ema ja kasuisaga. Meil on peres väike laps…väike õde. Kasuisaga mul ei ole suhted eriti head, meil ei ole nagu ühist keelt. Emaga on mul enamvähem…/---/ Tõtt öelda, me nagu absoluutselt ei veeda koos aega, vähemalt mina nendega koos ei käi mitte kuskil. Kui nad käivad lapsega kuskil McDonaldsis või kuskil…ma ei võta sellest osa…” (Hansson, 2006:66)

  16. Perekonnamudel • Peremudel [family model] • perekonna funktsioonid, suhted pereliikmete vahel (võim), sotsiaalselt konstrueeritud ootused ja hoiakud • Traditsiooniline perekonnamudel: abielul põhinev perekond, kus mees peamine leivateenija ja naine kodune. • Eestis suri ühe leivateenijaga pere välja juba pool sajandit tagasi, kuigi elas edasi ideaalina ja seda soovisid naised (ja ka mehed) taaselustada taasiseseisvunud Eestis, mis aga ei õnnestunud • Valdav kahe leivateenijaga peremudel

  17. 29781 54833 48123 17907 Joonis 8. Vanemate tööalane staatus lastega kooselupaaride hulgas Allikas: ESA, Rahvaloendus 2000

  18. Joonis 9. Leibkonnad liikmete majandusliku aktiivsuse alusel Allikas: ESA, Rahvaloendus 2000

  19. Peremudel inimeste väärtushoiakutes • “Mees peab olema tugev, kui naiste ja laste jaoks lähed raha küsima, siis sa pole mees. Nii on mõeldudki ühiskonnas, et mees on tugev” (Selg & Strömopl, 2002) • Kui ühiskonnas on vähe töökohti, siis naised peaksid neist loobuma meeste kasuks. Selle väitega nõustus eestlastest 36,5%, ei poolt ei vastu 21% ja vastu 42%. Lääne-Euroopa riikides vastu 58,3% ja poolt 23,7% (ESS 2004).

  20. Kokkuvõte • Perekonnavormide muutumine on tinginud uued suhted pereliikmete vahel (taasloodud peremudel, poolõed-vennad, sinu-minu-meie lapsed) • Hoiakute tasandil siiski pooldatakse ja kohati peetakse ideaaliks traditsioonilist peremudelit. • Kuidas ühitavad oma pereelu ja tööelu üksikvanemad, taasloodud perekonnad? • Tuleb arvestada perevormide mitmekesisusega, mitte ainult enimlevinud mudeliga.

More Related