1 / 16

PÄRILIKKUSE MOLEKULAAR-GENEETILISED ALUSED

PÄRILIKKUSE MOLEKULAAR-GENEETILISED ALUSED. Karksi-Nuia Gümnaasium 2002 Ave Vitsut. MOLEKULAARGENEETILISED PÕHIPROTSESSID. REPLIKATSIOON -DNA kahe- kordistumine raku tuumas enne raku jagunemist. TRANSKRIPTSIOON- RNA süntees tuumas DNA ehituse alusel. TRANSLATSIOON-

angeni
Download Presentation

PÄRILIKKUSE MOLEKULAAR-GENEETILISED ALUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PÄRILIKKUSE MOLEKULAAR-GENEETILISED ALUSED Karksi-Nuia Gümnaasium 2002 Ave Vitsut

  2. MOLEKULAARGENEETILISEDPÕHIPROTSESSID REPLIKATSIOON -DNA kahe- kordistumine raku tuumas enne raku jagunemist TRANSKRIPTSIOON- RNA süntees tuumas DNA ehituse alusel TRANSLATSIOON- Valgu süntees ribosoomides mRNA ehituse alusel

  3. DNA EHITUS A T C DNA koosneb neljast erineva lämmastikalusega NUKLEOTIIDIST DNA BIHEELIKS G LÄMMASTIKALUSED ON A, T, C,G Nukleotiidid sisaldavad monosahhariid DESOKSÜRIBOOSI jääke Nukleotiidid sisaldavad FOSFAATRÜHMI- fosforhappe jääke

  4. KOMPLEMENTAARSUS-PRINTSIIP On nukleotiidide lämmastikaluste ehituslik ja keemiline vastavus DNA: G-A-T-G-C-G-A-T-A-A- A/T • • • • • • • • • • • C/G C-T-A-C-G-C-T-A-T-T- C/G RNA: G-A-U-G-C-G-A-U-A-A- A/U,T/A

  5. ERINEVAD GEENID Geen AVALDUB, kui sellelt toimub RNA süntees. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis neis avalduvad. 4 gruppi geene vastavalt avaldumisele: Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes. Avalduvad kindla koe rakkudes. Avalduvad elutegevuse kindlal etapil. Ei avaldu kunagi.

  6. TRANSKRIPTSIOON DNA lõigud Repressorvalk RNA SÜNTEESI- PIIRKOND TERMINAATOR PROMOOTOR Ensüüm RNA polümeraas Algab RNA süntees Lõpeb RNA süntees

  7. TRANSLATSIOON mRNA lõigud RIBOSOOMIGA SEOSTUMISE PIIRKOND VALGU SÜNTEESI PIIRKOND UAA- stoppkoodon AUG- initsiaatorkoodon

  8. GENEETILINE KOOD Koodon on nukleotiidikolmik. Koodipäikese siseringis on koodoni esimene nukleotiid Välisringis on koodonile vastav aminohape initsiaatorkoodon stoppkoodon

  9. GENEETILISE KOODI OMADUSED Sünonüümsus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit. On 20 aminohapet ja 4x4x4=64 koodonit. Ühetähenduslikkus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe. Universaalsus Kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. Ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse. Mittekattuvus

  10. KOODITABEL Geneetiline kood võib kajastuda tabelis DNA nukleotiididele vastavate aminohapetena. Koodoni esimene nukleotiid on suurim, viimane väikseim lämmastikalust tähistav täht.

  11. VALGU SÜNTEES RIBOSOOMIDES mRNA seondub ribosoomiga. tRNA toob kohale koodonile vastava aminohappe. Antikoodon on tRNA lõik. Aminohapped seotakse valgu molekuliks.

  12. VALGU MOLEKULI EHITUS Biopolümeer, polüpeptiid 20 erinevat kodeeritavat aminohapet Peptiidsidemed -C-N- aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel

  13. TRANSPORDI-RNA EHITUS tRNA koosneb 4 erinevast NUKLEOTIIDIST A U C G Sekundaarstruktuur – ahel voltub ja keerdub osaliselt kokku. tRNA teatud lõik- ANTIKOODON- on komplementaarne mRNA lõigu- koodoniga.

  14. MAKROERGILISED ÜHENDID Sünteesiks kulub energiat. Selleks kasutatakse organismis fotosünteesil salvestatud või toitumisel omastatud keemilistest ühenditest pärit energiat. Valgu sünteesiks kasutatakse makroergilisi ühendeid: ATP GTP

  15. VALGU SÜNTEESI REGULATSIOON 1. TRANSKRIPTSIOON- raku elu jooksul muutub geenide avaldumine, toimub erinevate mRNA-de süntees ja ka sünteesi kiirus on erinev. 2. mRNA molekulide LAGUNDAMISE kiirus- tsütoplasmas lagundavad RNA-d ensüümid- ribonukleaasid.

  16. Esitluse koostamiseks on kasutatud: 1999-E.Lucius jt.(koost.)-Mikroorganismid ja molekulid I moodul-EIBE teabevihik-Bioloogiaalase Hariduse Eur. Arendusgrupp 1997/98- T.Sarapuu, H.Kallak- Biloogia gümnaasiumile-Õpik -Eesti Loodusfoto Internetist: http://anatomy.med.ecu/cells.jpg http://www.jhuapl.edu/rc/bio/index.html

More Related